InfoHub Logo

Daıyndaǵan: Estaılaqova Lena
Bastaýysh synyp oqýshylarynyń jazbasha tilin damytý máseleleri
Qaı tilde bolsa da jatyq sóılep, saýatty jazý úshin, sózderdi bir - birimen baılanystyryp sóıleý bilý qajet. Ol til damytý jumystarynyń alýan túrlerimen ushtasady.
Bastaýysh synyp oqýshylaryna baǵdarlama kóleminde gramatıkalyq erejelerdi meńgertip, sýret, jattyǵý boıynsha jumys júrgizý arqyly sóz baılyǵyn molaıtyp, sóıleı de, saýatty jaza bilýge jattyqtyrý - kúndelikti sabaq prosesinde qarastyrylatyn máseleler.
Baılanystyryp sóıleý men baılanystyryp jazý – sóıleýdiń asa qajetti komponentteri. Ejelgi jazý - syzý bolmaǵan zamanda «sóıleý» degen uǵym aýyzsha sóıleýge tán qoldanylǵan. Jazý mádenıeti qalyptasa bastaǵannan keıin «sóıleý» uǵymy da óziniń alǵashqy tar maǵnasyn ózgertip, keń maǵynada qoldanyla bastady. Sondyqtan qazir «baılanystyryp sóıleý» degen tirkes sóıleý men jazýda birdeı gramatıkalyq termın retinde qoldanylady.
Baılanystyryp jazýdyń mektep tájirıbesinde qoldanylatyn mynandaı negizgi túrleri bar:
1. Sóılemdegi sóz oryndary aýystyrylyp, berilgen oqýlyqtaǵy jattyǵýlar boıynsha sózderdiń ózara baılanysyn anyqtaý arqyly sózderdi durys ornalastyryp, jattyǵý mátinin kóshirip jazý.
2. Mátindegi orny aýystyrylyp berilgen oqýlyqtaǵy jattyǵýlar boıynsha mátindegi sóılemderdi oı júıesine qaraı durys ornalastyrý arqyly mátin quramyna enetin jeke sóılemderdi bir - birimen baılanystyryp, jattyǵý mátinin kóshirip jazý.
3. Mátin mazmunyna saı berilgen suraqtarǵa jazbasha dál jáne erkin jaýap jazý.
4. Mátinde jasalǵan jospar boıynsha mazmundama jazý.
5. Sýret boıynsha mazmundama jazý.
6. Sújetti mátin boıynsha mazmundama jazý.
7. Oqyǵan, kórgen - bilgenderi týraly shyǵarma jazý.
Jazý jumysy belgili dárejede gramatıkalyq maǵlumattardy jazý emlelerin, orfografıalyq jáne pýnktýasıalyq erejelerdi bilýdi kerek etedi. Sózderdi bólek jazý, sóılemdegi sózderdiń oryn tártibi, bas áripte jáne kishi árippen jazý t. b. erejelerin meńgerýdi talap etedi.
Oqýshylardyń oılaý qabiletin damytýǵa, tilderin baıytýǵa, sóılem quraý sheberlikterin jetildirýge jáne oılaryn júıeli jazýǵa bul jumystyń beretin nátıjesi zor.
Oqýshylardyń jazba tilin damytýda sózderdi baılanystyryp, sóılem qurastyrýda alýan túrli mazmundama, shyǵarma jazý jumystary basty tilek materıaldar bolyp sanalady.
Til ustartý sabaqtarynyń tabysty bolýy oqýshylardyń shyǵarmashylyq damýyna múmkindik týǵyzyp, tómendegideı baǵdarlardy qalyptastyrady.
- óz oıyn, pikirin jetkize bilý;
- baıqampazdyǵyn damytý;
- qubylystardy shynaıy baǵalaý,
- oı - órisin, uǵymyn keńeıtýiń
-«óz sózin» aıtý múmkindigin qalyptastyrý;
- tolyq fantazıalyq erkindigi;
- orfografıalyq saýattylyqqa nyǵaıtý.
Oqýshylardyń shyǵarmashylyq jumystary arnaıy til ustartý sabaqtarynda iske asady. Al osy shyǵarmashylyq jumystardy josparlaýda muǵalim dıdaktıkany
Jıi qoldanylatyn ári tıimdi prınsıpteriniń biri – túsinýge jeńil qolaılylyq prınsıpin qoldanǵany durys. Bul prınsıpti basshylyqqa ala otyryp, shyǵarmashylyq jumystardy júıeli qarapaıym, normadan birte - birte kúrdelendire iske asyrý qolaıly.
Mysaly, oqýshylardyń shyǵarmashylyqqa daıyndaıtyn birden - bir óz betinshe oryndaıtyn jumys túri - hat jazdyrý.
Hat jazý - óz betinshe derbes oryndalatyn jáne sapaly mátin qura bilýge, óz oıyn dál ári logıkalyq baılanysta bere bilýge jattyǵýdyń birden - bir joly. Bul jumys túriniń bilimdi de saýatty adamdar ómirinde qajettiligine oqýshylardyń kózin jetkize otyryp, tárbıe berý. Bilim tolyqtyrý úshin de paıdasy zor.
Hat jazdyrý jumysyn joldastaryna, ata - ájelerine, úı ishine, týǵan - týystaryna jazdyrýdan bastaǵan jón. Al ne jaıynda jazýǵa bolatynyn muǵalimder oqýshylardyń esterine salyp, nusqaý berý kerek.
Atap aıtqanda:
- Óz bastarynan keshken qýanyshy men renishi:
- alǵa qoıǵan josparlary:
- kómek, aqyl - keńes suraý t. b.
Osyndaı taqyryptar arqyly oqýshylar áńgimeleý prosesinde alýan túrli jaıttardy aıtýǵa bolatynyn jáne hatty ár adam ózi jazatynyn uǵyna biledi.
Bul jumys túri oqýshylardy mazmundama, shyǵarma jazýǵa daıyndaıtyn bolsa, al shyǵarmashylyq jumys jazýynyń alǵashqy basqyshy bola alady. Mundaǵy basty talap - oqýshy óz oıyn ári tolyq, ári tujyrymdy etip, júıeli túrde qaǵazǵa túsirý, ıaǵnı bir - birimen jalǵasty birneshe sóılemderden turatyn tıanaqty mátin quraý bolyp tabylady.
Mysalǵa, mazmundama - baılanystyryp jazýdyń kóp qoldanylatyn, asa tanymal túri. Mazmundama, negizinde, eki túrli stılde jazylady: birinshisi – sıpattaý arqyly jazý, ekinshisi - sújet oqıǵalaryn habarlaý arqyly baıandaý.
Al shyǵarma jazýǵa kelsek, baılanystyryp jazýdyń negizgi de jıi qoldanylatyn túri. Shyǵarma mazmundama sıaqty. Bulardyń aıyrmasy: mazmundama daıyn oqý materıaldarynyń mazmunyn aıtyp berý, jazyp berý bolsa, shyǵarmada oqýshy óziniń oıyn, kórgen - bilgenin aıtyp, ne jazyp beredi. Shyǵarma - óz oıyn jazbasha baıandaý.
Qoryta kelgende, til damytý tek qazaq tili jáne ana tiliniń ǵana obektisi emes, basqa pánderge de ortaq nárse. Olaı bolsa, til damytý jumystary - oqýshylardyń barlyq pánder boıynsha aýyzsha, jazbasha tilin damytyp, sózdik qoryn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan birtutas, birlesken is - áreketter arqyly iske asyrylatyn kúrdeli proses. Til damytý sharalary onyń ádistemesin jetildirip, syndarly qalyptastyrǵanda ǵana durys nátıje beredi. Til ustartý jumystarynyń negizgi maqsaty oqýshylardy aýyzsha jáne jazbasha túrde ózderiniń jáne ózge bireýdiń oıyn gramatıkalyq jáne stılısıkalyq durys, mazmundy da mándi bildirýge qarýlandyrý bolyp tabylady.
Oqýshylardyń tilin damytý jumystary olardyń bolashaǵy úshin úlken maǵynalyq mańyzǵa ıe.
Sonymen, aıtarym, ár oqýshynyń baılanystyryp sóıleý, ony qaǵaz betinde jazbasha beıneleýde oıyn júıeli jetkize bilýge úıretý kez kelgen bastaýysh synyp muǵalimniń mindeti.