InfoHub Logo

Oqytý úrdisinde sońǵy jyldary ene bastaǵan oqytýdyń jańa tehnologıalary halyqqa bilim berý qyzmetkerleri tarapynan oń baǵasyn alýda.

Bolashaqtyń búgingiden de nurly bolýyna yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn kúsh tek bilimde ǵana. Qaı eldiń bolmasyn ósip -órkendeýi, órkenıetti dúnıede ózindik oryn alýy onyń ulttyq bilim júıesiniń deńgeıine, damý baǵytyna baılanysty.

Jańa mazmunǵa jańa ádister júıesi qajet. Búgingi kúni bilim berý mekemelerinde oqytý prosesin tehnologıalandyrý ózekti máselelerdiń biri bolyp otyr. Tehnologıa men ádis- tásildiń ara- jigin ajyratý da, qarapaıym muǵalim úshin qıyn bolyp jatady.

Dál qazir adamnyń aqyl -oıy, shyǵarmashylyq múmkindikterine  qoıylatyn talaptar artýda. Mundaı kúrdeli mindetterdi sheshýdegi orta mekteptiń bastaýysh satysynyń alar orny erekshe. Oqýshylarǵa bilim berýdiń barlyq keıingi satylarynda nátıjeli damýyn anyqtaıtyn negiz bastaýyshta qalanatyndyǵy barshaǵa belgili.

Búgingi oqytý júıesinde ártúrli jańa tehnologıalar paıdalaný tájirıbege enip, nátıjeler berýde. Ásirese bastaýysh synyp muǵalimderi mektepterdegi jańartý prosesterin qyzý qoldap, jańalyqtardy da jyldam qabyldap, tájirıbede olardy qoldanýda úlken belsendilik tanytýda.

1-4 synyptarǵa arnalǵan jańa býyn oqýlyqtarynyń mektep tájirıbesine, oqýǵa tolyq engizilýi olardyń sapalyq kórsetkishiniń aıǵaǵy bola alady. Respýblıka muǵalimderi olarǵa oryndy baǵa berýde. Mysaly: dúnıetaný oqýlyǵy (K.Júnisova, Q.Aımaǵambetova, Á.Birmaǵanbetov, Q. Júkeshova, I.Nuǵmanova) jáne 2-synyptyń ana tili oqýlyǵy (S.Rahmetova, P.Jamanqulova, B.Qatabaevat. b.) tyń turpatta, jańa mazmunda qurylyp, onda oryn alǵan shyǵarmalarda halqymyzdyń ádet -ǵurpy, salt- dástúri, qazaq jeriniń sulý, keń baıtaq tabıǵaty, tórt túligi men ata kásibi, asyl uldarynyń eńbegi men qyzmeti, balalyq bal dáýrenniń qyzyǵy men qýanyshy kórinis taýyp, oqýshylarymyzdy eli men jerin súıýge, otanyn maqtan etýge tárbıeleýde. Oqýlyqtyń ádistemelik apparaty damytýshylyq oqytýdy júzege asyrý mindetine sáıkes qurylǵanyn ataýǵa bolady. Mysaly: olarda myna úlgidegi tapsyrmalar oryn alǵan:

1. mátinnen keıipker, avtor sózderin taýyp oqý;

2. keıipkerge berilgen minezdemeni, túr -tulǵasyn sıpattaǵan joldardy taýyp oqý;

3. tabıǵat qubylysy sýrettelgen joldardy taýyp oqý;

4. mátinnen naqyl sózder men maqal -mátelderdi taýyp oqý;

Matematıka 1-4 synyp (T.Ospanov, B.M.Qosanov, J.T.Qaıyńbaev, K.Á.Ereshova, Sh.H.Qurmanalına) avtorlyǵymen jazylǵan oqýlyq damyta oqytý  ıdeıasyna qurylǵanyn. Árbir bettiń materıalyn tórt baǵytta paıdalanýǵa bolady.

1. Buryn ótilgen materıaldy júıeli tıanaqtaýǵa;

2. Bilim men daǵdyny qalyptastyrýǵa;

3. Jańa taqyrypty meńgerýge;

4. Pysyqtaýǵa.

Oqýlyqta jańa uǵymdarǵa anyqtama berilip, qyzyl túspen jazylyp erekshelengen. Bul da baıqaý oqýlyǵynyń jańalyǵy. Mysaly: kóp tańbaly sandardy oqyp jazýdy olardyń jazylý, oqylý retin túsinikti sózdermen anyqtama retinde bere bilgen.

— Barlyq oqýlyqtarda pánaralyq baılanys ta iske asyrylǵan, bilim mazmuny memlekettik standartqa saı qurastyrylǵan.

— Jańa býyn oqý- ádistemelik keshenderiniń basty erekshelikteri:

— Bastaýysh synyptardyń baǵdarlamalarynyń oqýshylardyń jas erekshelikterine sáıkestigi;

— Baǵdarlamalarda pánniń maqsaty men mindetteriniń naqtylanýy;

— Oqýshylardyń mindetti (mınımým) daıyndyq deńgeıine qoıylatyn talaptardyń berilýi;

— Bastaýysh synyp oqýlyqtarynyń mazmuny damyta jáne kiriktire oqytýǵa qurylýy;

Jańa býyn oqýlyqtarynyń barlyǵy da aldyna úsh maqsat qoıyp otyr. Bilimdik, tárbıelik, damytýshylyq maqsattyń qaı- qaısysy bolsa da, oqýshynyń jeke basyna baǵyttaýshylyq ustanymy turǵysynan alǵanda ózindik mindetin atqaratyny belgili. Búginde jańa býyn oqýlyǵynyń damyta oqytý ıdeıasyna qurylǵanyn eskersek, munyń ózi muǵalimderdiń sabaqty oqýshynyń jeke basyn damytýǵa, tanymdylyq belsendi is- áreketti, shyǵarmashylyq is áreketke ushtastyrýdy qajet etedi.

Alaıda tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, oqýshynyń tanymdyq qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, onyń shyǵarmashylyq is- áreketin damytýǵa jete kóńil bólinbeıtini belgili boldy. Oǵan zertteý taqyrybymyzǵa baılanysty júrgizgen jumys barysynda kóz jetkizdik.

Zertteý taqyrybymyz boıynsha bastaýysh synyptyń ana tili, dúnıetaný, matematıka t.b. sabaqtaryna qatysyp taldaý jasadyq. Aldymen bastaýysh synyptarda sabaq beretin muǵalimderdiń bilimi, stajy, sanatyn anyqtadyq. Odan keıin tájirıbelik eksperıment pen baqylaý eksperımenti júrgiziletin synyptardy belgiledik jáne sol synyptardyń jyldyq oqý josparymen tanystyq. Belgilengen synyptardyń muǵalimderiniń oqytýdyń jańa tehnologıasyn sabaqta paıdalaný múmkindigin anyqtadyq. Bastaýysh synyptardyń oqý ádistemelik keshenderin taldaı kele kóptegen pánderden oqýshylardyń shyǵarmashylyq is-áreketin damytýǵa baǵyttalǵan deńgeılik tapsyrmalardyń berilgenin atap ótkimiz keledi. Oqýshylardyń shyǵarmashylyq is- áreketi týraly aıtqanda tanym áreketine soqpaı óte almaımyz. Ol tanym áreketi oqý prosesinde ıaǵnı sabaqta ótedi. Árıne tanymdyq is -áreketti shyǵarmashylyq is- áreketke ushtastyrý úshin eki jaqty belsendilik qajet. Ondaı jaǵdaı da oqýshynyń materıaldy tereń ıgerýi muǵalimniń ǵana shyǵarmashylyq belsendiligine ǵana baılanysty emes, ol oqýshylardyń tanymdyq múmkindigi men qabiletine de baılanysty. Sondyqtan bastaýysh synyp muǵalimi sabaqty uıymdastyrýda únemi jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy tıimdi paıdalanýdyń joldaryn izdestirip otyrýy kerek. Atap aıtsaq:

— Muǵalim búgingi tańda oqytýdyń negizine alynatyn damyta oqytý ıdeıasyn, onyń qaǵıdalaryn oqý- tárbıe úrdisinde qoldaný ádistemesin jete ıgerýi;

— Bastaýysh synyptarda jańa aqparattyq tehnologıany oqý tárbıe úrdisinde keńinen paıdalana bilýi ;

— Oqýshylardyń ózdiginen damýyna qajetti moraldyq psıhologıalyq ahýal týǵyzýy;

— Muǵalimder shyǵarmashylyq belsendilikti barynsha damyta bilýi;

Sonda ǵana muǵalim oqýshylardyń qıalyn, shyǵarmashylyq qabiletin damytý jumystaryn júrgize alady. Ol úshin muǵalim shyǵarmashylyq tapsyrmalar, shyǵarmashylyq oıyndar, problemalyq jaǵdaıattar týǵyzyp, sabaqty jańasha dástúrden tys uıymdastyra bilgen jón. Mundaı shyǵarmashylyq tapsyrmalar men oıyndar bir jaǵynan balalardyń ıntellektisin damytsa, ekinshi jaǵynan shyǵarmashylyq tanymdyq jeke bastyń qasıetterin qalyptastyrady, úshinshiden balalardyń oqý úlgerimin joǵarylatady dep sanaımyz. Degenmen, baqylaý synyptarynda qatysqan sabaqtar kórsetkendeı zertteý taqyrybymyz boıynsha tájirıbelik eksperıment Almaty qalasynyń Almaly aýdanyna qarasty №136 M.Dýlatov atyndaǵy orta mektepte jáne Almaty oblysy Talǵar aýdanyna qarasty №16 orta mektepte júrgizildi. Oǵan atalmysh eki mektepten 112 bala qatysty.

Sózimiz dáleldi bolý úshin anyqtaý eksperımentinde bastaýysh synyptarda ana tili, dúnıetaný, matematıka pánderinen ótken sabaqtarda muǵalim oqýlyqtarda berilgen tapsyrmalardy oryndatýmen ǵana shekteldi. Keıbir jaǵdaılarda muǵalimder oqýlyqtarda berilgen tapsyrmalarǵa da mán bermeıtini baıqaldy. Budan muǵalimderdiń áli de bolsa, dástúrli sabaq berýmen ǵana shektelip, ózdikterinen izdenip, oqýshylardyń shyǵarmashylyq is- áreketin damytýǵa kúsh salmaı otyrǵanyn aıqyn kórýge bolady. Osy jiberilgen kemshilikterdi eskere otyryp, biz arnaıy zertteý taqyrybymyz boıynsha júıelengen materıaldar negizinde tájirıbelik eksperımentke sabaq josparlarynyń úlgisin, ıaǵnı dástúrden tys oqytýdyń jańa tehnologıasyn paıdalana otyryp uıymdastyrylatyn sabaq úlgilerin usyndyq. Muǵalim men oqýshylardyń belsendiligin arttyratyn oqýǵa degen olardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatatyn, shyǵarmashylyq is -áreketke yntalandyratyndaı izdeniste qurylǵan sabaq josparlary ázirlendi.

---