InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Bastaýyshtan keıin qoıylatyn syzyqsha
Maqsaty:
- bilimdilik: oqýshylardy turlaýly múshelerdi ajyratýǵa úıretý, syzyqshanyń bastaýyshtan keıin qoıylatyn jaǵdaılary týraly túsindirý. Sóılem músheleri týraly bilimderin keńeıte túsý, bastaýysh pen baıandaýyshtyń qaı sóz tabynan jasalynǵanyn anyqtaýdy úıretý;
- damytýshylyq: oqýshylardyń oı - órisin, tanymdyq, este saqtaý qabiletterin, sóıleý mádenıetin, til baılyǵyn damytý, kórkem jazý daǵdysyn jetildirý;
- tárbıelik: oqýshylardy uıymshyldyqqa, taza, saýatty jazýǵa, adamgershilikke, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Saıys sabaq
Ádisi: túsindirý, suraq - jaýap, taldaý, baıandaý.
Kórnekilikteri: syzbalar, kesteler, úlestirmeli dıdaktıkalyq materıaldar, slaıd, baǵalaý paraqshalary.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) synyp oqýshylarymen sálemdesý
á) oqýshylardy túgeldeý
b) sabaqqa nazaryn aýdartý
v) synypty 4 topqa bólý
İ top: Fonetıka
İİ top: Leksıka
İİİ top: Morfologıa
İÚ top: Sıntaksıs

İİ. Ótkendi eske túsirý. «Báıge» oıyny.
“Fonetıka” tobynyń suraqtary:
1. Esimdik qandaı sóz taby?
2. San esimniń maǵynalyq túrleri qansha?
3. “Pýnktýasıa” sóziniń etımologıasy.
4. Baılanysýdyń qansha tásili bar?
5. Bastaýysh pen baıandaýyshtyń suraqtary.

“Leksıka” tobynyń suraqtary:
1. Shylaý qandaı sóz taby?
2. Syn esimniń maǵynalyq túrleri qansha?
3. Fonetıka ǵylymynyń zertteý obektisi.
4. Baılanysýdyń qansha túri bar?
5. Pysyqtaýyshtyń suraqtary.

“Morfologıa” tobynyń suraqtary:
1. Oqshaý sózderdi ata.
2. Esimdiktiń qansha túri bar?
3. Kóp núkte qandaı jaǵdaılarda qoıylady?
4. Sóılemniń aıtylý maqsatyna qaraı túrlerin ata.
5. Tolyqtaýyshtyń suraqtaryn ata.

“Sıntaksıs” tobynyń suraqtary:
1. Suraýly sóılemniń jasalýyna qaraı túrlerin ata.
2. Etistiktiń shaqtaryn qandaı jurnaqtar jasaıdy?
3. Núkteniń qoıylatyn oryndaryn ata.
4. Tól sóz ben avtor sózine baılanysty qandaı tynys belgileri qoıylady?
5. Anyqtaýyshtyń suraqtary qandaı?

İİİ. «Qyzyqty sózjumbaq»
Álipbı reti boıynsha ornalastyryp, jańa sabaqtyń taqyrybyn tabady.
24, 37, 11, 37, 15, 34, 1 - (Syzyqsha)

İÚ. Ereje qorytý.
Ár topqa ádebı shyǵarmadan úzindi beriledi. Oqýshylar qaı ádebı shyǵarmadan alynǵan úzindi ekenin jáne shyǵarmanyń avtoryn tabýy tıis. Oqýshylar topta erejelerin qorytyp shyǵarady. Bastaýysh pen baıandaýysh qaı sóz tabynan ekenin ajyratyp aıtýy tıis.
1. Ashý – dushpan, aqyl – dos, aqylyńa aqyl qos. (Qazybek bı, sheshendik sóz)
2. - Áýelep ushqan alty qaz,
Etiń – sheker, sorpań – baz!
Ataıyn desem oǵym az
Qonar bolsań janýar,
Mine – maıdan, mine – saz. («Qyz Jibek», lıro - epostyq jyr, aýyz ádebıeti)
3. Jaı júrgende, ony eshkim de elemeıdi. Án salsa, ol ózin - ózi umytady, ánniń áýenine tóńkeriledi. Ol – tátti únge bola jaralǵan adam. («Ánshi», J. Aımaýytov)
4. Aranyń aýa sýsyldatqan yzyńy tyıylyp, endi shańq - shańq etken tajal daýys shyǵa bastady. Tasqa tıgendeı taıyp ketken balta birde Qabasaqaldyń tobyǵyna qadala jazdady. Onyń bar oıy – shynardy túbinen shalý. («Júz jyldyq jara», Sh. Murtaza)
5. Aıannyń asyǵa kútetin shaǵy – kún uıasyna qonǵan shaq. Kún uıasyna qondy degenshe - aq júzi jadyrap: «Kelińder, men búgin keshegiden de qyzyq ertegi aıtyp beremin», - dep eliktire jóneledi. («Jýsan ıisi», S. Muratbekov)

Ú. Jańa sabaqty bekitý.
198 - jattyǵý.
1. Mátindi oqyp shyǵý.
2. Jattyǵý mátinderi 4 bólikke bólinip beriledi
3. Syzyqshaly sóılemder kóshirip jazylady
4. Syzyqshanyń qoıylý sebebi túsindiriledi
5. «Abaıdy bilemin be?» oı tolǵaý
6. Mátinnen tirek sózderdi taýyp, sınonımdik qataryn túzý.

a) Naqyl sózder: «Kemeńgerlikti tanýdyń úsh joly bar. Birinshi joly – oıǵa salyp paıymdaý. Bul – negizgi jol... Al úshinshisi – tájirıbe joly. Bul – eń qıyny.» (Konfýsıı)
«Aqyl isi – ańdaý, qıal ıesi – meńzeý, kóńil isi – túıý, tolǵaý» (A. Baıtursynov)