InfoHub Logo

Baǵyty: Dúnıetaný
Taqyryby: Eshki sútiniń paıdasy

«Eshki sútiniń paıdasy» taqyrybyndaǵy ǵylymı jobasyna anotasıa
Taqyryptyń ózektiligi: qazirgi tańda umyt bolyp bara jatqan halyq emderi týraly izdenip taldaý jasaý. «Eshki súti toqsan toǵyz aýrýdyń emi» aıqyn mysaldarmen dáleldep, kóz jetkizý.
Zertteý boljamy: Eger eshkiniń súti kúndelikti ómirde, medısınada qoldanylsa óskeleń urpaqtyń densaýlyǵy áldeqaıda zor bolmaq.
Zertteý zaty: Eshkiniń sútiniń paıdasy týraly tereń bilý.
Zertteý ádisteri: izdený, salystyrý, taldaý, jınaqtaý, áńgimelesý t. b.

Jobanyń maqsaty: Qazaq halqynyń kóneden kele jatqan qazaq medısınasynyń túrleri, aýrýdan saqtaný sharalarynyń mazmuny jaıly maǵlumat berý. Qazirgi tańda jastarǵa mal sharýashylyǵynyń jetistikterin, ata – babamyz eshki ósirýmen erteden – aq aınalysqanyn, sútiniń adam aǵzasyna paıdasyn túsindirý. Táýelsiz elimizde ata - babamyzdyń qaldyrǵan asyl murasyn qadirlep joǵaltpaı qaıta jańartatyn endigi bolashaq - urpaq, bizdiń qolymyzda.

Joba mindetteri:
- Qazaq medısınasynyń shyǵý tarıhyna zer salý.
- Eshki malynyń ózine tán erekshelikterimen tanystyrý.
- Eshki sútiniń adam ómirindegi mańyzy men paıdasy.
- Synyptas dostaryma eshki sútiniń paıdasy týraly aıtý, zertteý jumysymmen tanystyrý.

Zertteý qorytyndysy: Bul ǵylymı jumysta meniń bilgenim: halyq medısınasynyń adam ómirinde mańyzy zor ekendiginde jáne de sengen adamǵa dástúrli medısınadan áldeqaıda basymdylyǵynda, paıdalylyǵynda. «Aýyryp jol izdegenshe, aýyrmaıtyn jol izde» degen dana sóz osy taqyrypqa negizdelgendeı. Sonymen birge, eshki súti paıdasymen qosa qarajat kózi bolyp tabylady.

Óz usynystarymyz: Jem qalasynda mal sharýashylyǵy, sonyń ishinde eshki malynyń sanyn kóbeıtip, odan alynǵan ónimderdi óńdeıtin oryndar ashylyp, dúken sórelerine zıandy qospasyz paıdaly ónimder qoıylsa eken.

Kirispe
Qazaq halqy kóshpendi ómir súre júrip, dala men taý – tastaǵy janýarlardyń jeke jaraqatynan jáne syrqatynan jazylýda qandaı tabıǵattyq emder alatynyn baıqady, kórdi, bildi jáne ózderine tekserý jasady da nátıjesine óz baǵalaryn berdi. Ózderi men bolashaq urpaqtarynyń deniniń saýlyǵy bolý úshin, ulttyq halyq medısınasynyń baı tájirıbesi jınaqtaldy. Qazaq medısınasy dástúrli medısınasynyń mańyzdy quramdas bóligi bolyp tabylady. Qazaq medısınasynyń tarıhy uzaq, aýrýdan saqtaný sharalarynyń mazmuny óte mol.
Ata - babalarymyz tabıǵattyń tabıǵı eminiń ádis – tásilderin meńgergen naǵyz ustasy jáne naǵyz bilgiri boldy. Qazaqtyń halyq medısınasynyń HV ǵasyrda - aq, 500 jyldyń aldynda ilimı - ǵylymı negizi qalanǵanyn qazaqtyń ataqty shıpageri Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń «Shıpagerlik baıan» atty medısınalyq ensıklopedıalyq eńbegi aıqyndap berdi. Shıpagerlik baıan» kitabynda da 728 túrli dárilik shóp, 318 túrli dárilik janýar, 52 túrli mıneraldy dári, 8 túrli baǵaly dári materıaly jáne 4577 resept jazyp qaldyrǵan. Qazaq shıpagerliginiń álemdik deńgeıin anyqtaýǵa jol ashty.
Elbasy Nursultan Nazarbaev usynǵan «Qazaqstan - 2030» baǵdarlamasynda elimizdegi azamattardyń densaýlyǵyn saqtaý problemasy, osy baǵdarlamanyń jeti basty baǵytynyń birine aınalǵany málim. Bul Qazaqstan Respýblıkasynda qabyldanǵan «Mádenı murany» damytý baǵdar - lamasynyń sharalarymen sáıkes keledi. Halyqtyq shıpagerlik dástúri ulttyq mádenıettanýdyń bir salasyna jatady deýge tolyq negiz bar
Yqylym zamandardan kele jatqan ǵalymdar men oıshyldar sútti «densaýlyqtyń qaınar kózi», «ómir shyryny», «aq qan» dep asa joǵary baǵalaǵan. Sút azyqtyq qunary jaǵynan kez kelgen taǵamdy almastyra alady, al ózge bir taǵam súttiń ornyn basa almaq emes.
Ańyzdarǵa júginsek, Ejelgi grekterdiń Abderah qalasynda turatyn ataqty dáriger bir baqýatty adamnyń balasyn emdegende eshbir emdik shóptiń de, dári - dármektiń de paıdasy tımegen. Sonda biz biletin ańyz adam Gıppokrat naýqasqa bir apta boıy kúndiz jáne keshke esek sútin, al bir aptadan keıin sıyr sútin ish dep keńes beredi. Nátıjesinde, álgi naýqas aýrýynan birtindep aıyǵa bastaǵan eken.
Gıppokrat óz eńbekterinde sútpen emdeýdiń joldaryn, súttiń shıpaly bolǵan kezderin tizip kórsetken. Sondaı - aq, ár túrli mal sútiniń emdik qasıetteriniń birdeı bolmaıtyndyǵyn anyqtaǵan. Onyń pikirinshe, eshki men bıe súti
kókirek aýrýyn jazsa, sıyr súti quıań men qan azdyqqa shıpa bolady. Gıppokrat júıkesi tozyp, ashýlanshaq bolǵan adamdardyń da sút ishkeni óte durys ekendigin atap ótedi.
Ábý - Álı ıbn Sınanyń «Dárigerlik ǵylym qaǵıdasynda» da súttiń emdik qasıeti jóninde sóz bolǵan. Ol sút pen sút ónimderiniń kári - jasqa birdeı paıdalylyǵyn aıta kelip, jasy ulǵaıǵan adamdar úshin taptyrmaıtyn as dep túıgen. Ǵalym ásirese, eshki men esek súti óte paıdaly ekendigin basa aıtyp, olardyń sútine tuz ben bal qosyp ishken durys dep sheshken.
Italıada bizdiń dáýirimizge deıingi İİİ ǵasyrda emdik qasıeti mol sút alý úshin sıyrǵa aqbas jýsan, bıdaıyq, eshkitap, kýmanıha syndy ártúrli shópterdi aralastyryp bergen. Ol kezde sıyr óriske shyǵatyn jaıylymnyń botanıkalyq qurylymyn jaqsartqan adamdardy arnaıy medaldarmen marapattap otyratyn bolǵan desedi.
Belgili ǵalym S. P. Botkın ózi júrgizgen tájirıbelerge súıene kele, «sút júrek pen búırekti emdeýge asa baǵaly zat» degen tujyrymǵa toqtaǵan.
Eger jarany, kúıikti, ıt qapqan ne ara shaqqan jerdi bókenniń sútin jaǵyp emdese, jara jaıshylyqtaǵydan áldeqaıda tez jazylady. Sondaı - aq, bóken súti asqazan jáne on eki eli ishek jarasyn, sozylmaly, gastrıt aýrýyn jáne ókpe dertin tez joıady.
HH ǵasyrdyń basynda uly orys mıkrobıology I. I. Mechnıkov aıran ishken kezde ishekterdegi shiritkish mıkrobtardyń yǵystyrylyp shyǵatyndyǵyn anyqtaǵan. Onyń ústine sút qyshqyly asqazan sóliniń bólinýine kómektesedi, tábetti ashyp, astyń qorytylýyna járdem bolady.
Uzaq jyldar boıy irimshik, syr, sút qanty, qaımaq jáne basqa da sút taǵamdary adamnyń boıynda kezdesetin túrli syrqattardyń aldyn alyp, emdep jazý úshin qoldanylyp keledi. Sút pen sút ónimderiniń semizdikti, baýyr, uıqy bezin jáne júrek dertin emdeýdegi mańyzy óte erekshe.
S. Hıgýshı (Japonıa) birqatar dári - dármekti qosa qoldanyp, sonyń ishinde ıogýrt (aırannyń bir túri) ishkizip emdegende, atom sáýlesinen zaqymdanǵan 7 adamnyń úsh aıdyń ishinde qulan - taza aıyǵyp ketkendigin jarıalaıdy. S. Hıgýshı sútte bar sıstın men glýtatıon atomnyń sáýle shyǵarýynan bolatyn zardaptardan aǵzany qorǵaıdy dep tapqan.
Qazirgi kezde únemi ushyraıtyn aýrýlardan saqtanýda kóp kómegi tıýde.
Mysaly, ózge ulttardyń medısınasy sıaqty qazaq medısınasynda kóptegen zertteýdi qajet etetin taqyryptar jeterlik. Sol maqsatta men osy taqyrypty tańdadym.

Eshki túrleri
Eshki qýysmúıizdiler tuqymdasyna jatatyn, kúıis qaıyratyn juptuıaqty mal. Eshki 11 - 12 myń jyl buryn qolǵa úıretilgen. Eshki toǵyz – on jyl tirshilik etedi. Eshkiniń múıizi qyrly, dene bitimi jeńil, quıryǵy qysqa keledi..
Eshki
Qazaq eshkini jasyna qaraı:
• úlken teke
• serke
• dónen serke
• qunan serke
• tý eshki
• úlken eshki
• saqa eshki
• týsha shybysh
• shybyshsha
• shybyjyq
• marqa laq - dep ataıdy.
Eshkiniń qasıeti

Eshki - óte ósimtal mal. Eshkiniń múıizi qyrly, dene bitimi jeńil, quıryǵy qysqa keledi. Onyń túbiti, júni, terisi, eti men súti paıdalanylady. Eshki bir – eki, keıde beseýden laqtaıdy. Jaqsylap kútse jylyna eki ret tóldeıdi. Eshkilerdi kóktemde, jyly aýdandarda ekinshi ret tamyz – qyrkúıek aılarynda qyrqady. Tekesinen 4 – 6 kg, eshkisinen 3 – 5 kg qyl alynady. Túbitti eshkiden 0, 2 – 0, 5 kg, keıde 2 kg túbit alynady. Eshki terisinen safıan, shevro sıaqty baǵaly bylǵary jasalady.

Eshki kútimi
Eshki sharýashylyǵy - mal sharýashylyǵynyń bir salasy. Maldy qysta qorada, qalǵan ýaqytta jaıylym jerlerde baǵady. Olardy azyqtyq daqyldarmen qorektendiredi, mezgilimen dárigerlik kómek kórsetiledi.

Eshki maly - tekesi 60 – 65 kg - ǵa deıin, eshkisi 40 – 60 kılogrammǵa deıin
tartady. Jemdengen eshkiden 20 – 28 kg et, 4 – 6 kg maı, jeti – on aılyq
laqtan 12 kg et, 1, 5 kg maı alynady. Eshki tuqymyn asyldandyrý, kútimi men azyqtandyrýyn durys uıymdastyrý arqyly onyń ónimdiligin arttyrady