InfoHub Logo

Dúnıe júzinde eń uzaq ómir súrgen adamdardyń qatarynan oryn alyp, 114 jyl ómir súrgen (1901 j.) AQSH-tyq jazýshy Bernando LaPallo telearnaǵa bergen bir suhbatynda uzaq ómir súrýdiń syrymen bólisedi. «Baıaý qartaı, uzaq jasa» atty kitaptyń avtory Lapallo jyldar boıy ustanǵan tamaqtaný júıesiniń arqasynda osyndaı jasta bolýyna qaramastan óte jas kóringen eken. Eldiń túrli aımaqtaryn aralap salaýatty ómir salty taqyrybynda semınarlar ótkizip júrgen jazýshy kóbinese organıkalyq jemis jáne kókónistermen qorektenetinin jáne kóp sý iship jáne júıeli túrde jaıaý serýendeıtinin aıtty. Sanasyn sergek ustaý úshin turaqty túrde kitap oqyp, jumbaq sheshý sekildi zeıin jattyǵýlaryna joǵary mán beretindigin málimdedi. Lapallo jalpylama qalypsyz jaǵdaılardy esepke almaǵanda kúnde keshkisin 21:30-da jatyp, tańerteńgisin 04:00-de turatynyn aıtady.

 

Mine LaPallonyń uzaq ómir súrýiniń resepti:

1. Sarymsaq.

Imýnıtetti nyǵaıtady, organızmdi qorshaǵan ortanyń zıandy áserinen qorǵaıdy. Mıkropty boldyrmaıdy, jarany tez jazady, aýrýdy basady, ishekqurttardy joıady, qaqyryqty túsiredi.

2. Bal.

Myńdaǵan jyldar boıy adamdar ári taǵam, ári em retinde paıdalanǵan. Tarıhta jaralardy jáne asqazan aýrýlaryn emdeý jolynda da paıdalanylǵan. Vıtamın jáne mıneralǵa óte baı bolǵan balda, ásirese A, B1, B2, B6, H jáne PP vıtamınderimen birge kálsı, magnıı, natrıı, ıod, ferým, kalıı sıaqty mıneraldar mol mólsherde kezdesedi. Budan basqa quramyndaǵy 12 túrli ferment, ár túrli aýrýlardy emdeýde paıdasy bar.

3. Darshyn (Korısa).

Darshyn – álem boıynsha tanymal, kóp qoldanatyn dámdeýishterdiń biri. Darshynnyń hosh ıisi men taǵamdarǵa keremet dám berý qasıetine onyń qoljetimdiligi men paıdaly qasıetterin jáne eń bastysy, aryqtaýǵa kómektesetinin qossańyz, darshynnan asqan dámdeýish taba almaısyz.

Sońǵy zertteýler boıynsha, darshyn qan quramyndaǵy qant pen holesterın shamasyn tómendetindigi dáleldendi. Onyń quramyndaǵy polıfenoldar – myqty antıonsıdanttar júrek-tamyr júıesiniń jumysyn jaqsartady eken. Quramyndaǵy taǵy da bir erekshe paıdaly zat – qońyr áldegıd qan tamyrlarynda trombtardyń paıda bolýynyń aldyn alady. Qazirde júrek-tamyr júıesiniń aýrýlary aıaq asty ólimge ákeletin eń jıi kezdesetin dertterdiń biri ekendigi belgili, darshyn bul júıeniń saýlyǵyn saqtaıtyn em bola alady.

4. Qara shokolad.

Shokolad – baqyt, kóterińki kóńil syılaıtyn bir energıa kózi. Qanshama ǵasyrdan beri rýhanı antıoksıdant (aǵzany zıandy zattardan qorǵaıtyn hımıalyq zat) bolyp sanalady. Denemiz kúni boıy sharshaıdy jáne sý joǵaltady, qorshaǵan ortanyń lastyǵy, temeki tútini, últrakúlgin sáýleler sıaqty syrtqy orta faktorlarynyń, sonymen qatar aǵzadaǵy tabıǵı reaksıalardyń nátıjesin de zıanǵa ushyrap, «toksın» dep atalatyn kóptegen ýly zattar paıda bolady. Sondyqtan aǵzamyzdaǵy toksınderden arylý úshin kóp mólsherde antıoksıdant qabyldaýymyz kerek. Al munyń eń qarapaıym joly – shokoladtyń ózinde. Quramyndaǵy E dárýmeni, magnıı jáne temir júrek aýrýlaryna shaldyǵý qaýipin azaıtady. 

5. Záıtún maıy.

Záıtún maıyn turaqty túrde paıdalaný asqorytý júıesin qalypqa túsirip, holesterın dárejesin tómendetip, júrek-qan tamyr aýrýlarynyń aldyn alady. Záıtúnniń taǵy da bir tamasha qasıeti qaterli isik aýrýyna dýshar bolý qaýpin seıiltetindiginde jáne munyń bári de ǵylymı túrde dáleldengen.

Dıabet aýrýyn emdeýdegi záıtún maıynyń ereksheligin aıtpaı ketýge bolmaıdy. Sońǵy zertteýler bul maıdyń dıabetti qadaǵalap tura alatyndyǵyn kórsetti. Sondaı-aq, kún saıyn ash qarynǵa qabyldanatyn 1 qasyq záıtún maıy, ımýnıtetińizdi kúsheıtýge, artyq salmaqtan arylýǵa jáne as qorytý máselelerin sheshýge kómektesedi.

---