InfoHub Logo

Bilim kúni – erekshe, jarqyn, kóńildi jáne izgi mereke. Jyldyń osy kúninen bastap bilim álemine degen kúrdeli, sonymen qatar qyzyqty jol bastalady.
Bilim kúni – jaryq mereke, kitap merekesi, gúlder, dostar merekesi. Mektepke kelip, jaqsy bilim alý – oqýshynyń eń basty mindeti. Óıtkeni bul mektepte úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan.
Bilim kúni – bul eń alǵash qońyraý, kóp ásem gúlder jáne aq bantık kúni, árıne, dástúrli eń alǵash sabaq, álem sabaǵy. Mektep tabaldyryǵyn eń alǵash ret attaǵan balalar úshin bul kún óte mańyzdy, kópten kútken kún. Iýlıı Sezar: «Bilim – ol qýat» degen.
Búkilálemdik Bilim kúni – birinshi qyrkúıekti tarıhta osylaı ataǵan. Búkilálemdik, óıtkeni mektep eń mańyzdy áleýmettik ınstıtýt, bul kúni balalardy da, eresekterdi de birlestirip osy sharaǵa jınaıdy.
Jymyńdap kúz keldi,
Kúlińiz siz endi.
Birinshi qyrkúıek
Qarsy alshy bizderdi!
Gúlge toly ómirler,
Balǵyn júzben balaýsa,
Alyp ushqan kóńilder.
Tolqymasyn qalaısha.
Kóńil toly nur aǵys,
Mende shattyq jaıdamyn,
Qutty bolsyn qýanysh
Qutty bolsyn meıramyń.
1 qyrkúıek merekesi árqashanda kóńildi jáne umytylmas mereke. Búldirshinder men tárbıeshilerge jańa tabys, shyǵarmashylyq tileımiz.
Jadyraǵan jazdyń jaımashýaq úsh aıy kózdi ashyp - jumǵansha óte shyqty. Qońyr kúzdiń alǵashqy kúni asqaq armandaryn arqalap, mektep tabaldyryǵyn attaǵaly otyrǵan baldyrǵandar men jıǵan bilimderin tereńdete túsý úshin elimizdiń barsha oqýshylary altyn uıa mektebine oralady. Bul kúni tańerteńmen qoldaryna shoq - shoq gúlderin alyp, mektepke asyqqan kip - kishkentaı balapandardy kórý úlken bir qýanysh.
1 qyrkúıek barsha halyqtyń dástúrli merekesi! Bul mereke keıbir azamattardyń mektep qabyrǵasyn, kolej jáne joǵary oqý oryndaryna barǵan kúnderin eske túsirýmen sıpattalsa, jas muǵalimderdiń alǵashqy jumys kúni áseri men tolǵanysyn aıǵaqtaıtyn umytylmas sátterimen este qalady. Árbir adamnyń ómirine erekshe áser qaldyratyn bul kún elimizdiń barlyq turǵyndarynyń basyn biriktiredi.
Bilim berý mekemeleriniń pedagogtary men jetekshileri tabaldyryq attaǵaly turǵan oqýshylar men tárbıelenýshilerdi qarsy alady, bul kún tek ataýly mereke ǵana emes, bul bizdiń elimizdiń bolashaǵy táýeldi bolǵan qyzý qaınaǵan, jaýapty kezeń bastamasy.
Bul kún, ásirese, 1 - synypqa aıaq basqan búldirshinder úshin asa mańyzdy. Dál osy kúnnen bastap, alǵashqy qońyraý únimen birge, ár adam ómiriniń jeke tulǵa jáne azamat retinde qalyptasý kezeńi bastalady. Endeshe, tarydaı bolyp kirgen jas búldirshinderge keleshekte taýdaı azamat bolyp shyǵýyna tilektespiz!
Árbir adamnyń ómirine erekshe áser qaldyratyn bul kún elimizdiń barlyq turǵyndarynyń basyn biriktiredi: mektep tabaldyryǵyn attaýǵa asyqqan birinshi synyp oqýshylary, ózi armandaǵan mamandyqqa qol jetkizgen JOO - ǵa maqtanyshpen kelgen mektep qabyrǵasyn jańa ǵana aıaqtaǵan túlekter, osy kúıdi ekinshi ret bastan keship otyrǵan ata - analar.
Bilim berý mekemeleriniń pedagogtary men jetekshileri búgin, ıaǵnı 1 qyrkúıek kúni bilim qabyrǵalaryn attaǵaly turǵan oqýshylar men tárbıelenýshilerdi qarsy alady, bul kún tek ataýly mereke ǵana emes, bul bizdiń elimizdiń bolashaǵy táýeldi bolǵan qyzý qaınaǵan, jaýapty kezeń bastamasy. Dál osy kúnnen bastap, alǵashqy qońyraý únimen birge, ár adam ómiriniń jeke tulǵa jáne azamat retinde qalyptasý kezeńi bastalady.
Abaı atamyz: «Adamnyń kóńili shyn meıirlense, bilim - ǵylymnyń ózi de adamǵa meıirlenip, tezirek qolǵa túsedi» degen eken. Sondyqtan búgingi jastar ilim - bilim jınaýǵa qashanda asyǵyp, táýelsiz elimizdiń ıgiligi jolynda bilimderin el kádesine jaratyp, bolashaqta ozyq oıly, órisi keń, óreli azamattary bolýy qajet. Osy jolda qajymaı, talmaı eńbektiń ólsheýsiz úlesin kórsetip, bolashaqtyń baǵdarshamy - ustaz degen ataqqa árqaısyńda laıyq bolyńyzdar, qymbatty ustazdar!
Barshańyzdy búgingi Bilim kúnimen jáne jańa oqý jylynyń bastalýymen shyn júrekten quttyqtaımyn. Sizderge búgingi erekshe, jaıma shýaq kúni jaqsy kóńil kúı, jańa jetistikter men ashylýlarǵa udaıy izdenis, shyǵarmashylyq tabys, myqty densaýlyq jáne jańa bastamalarda tek qana sáttilik tileımin!
Dástúr boıynsha bizdiń balabaqshada 1 qyrkúıek kúni saltanatty shara Bilim kúni ótkiziledi. Jazǵy demalystan keıin balalar qaıta balabaqshaǵa saltanatty sharaǵa jınaldy. Toptaǵy balalarmen, tárbıeshi apaılarymen kezdeskenderine óte máz.
Táýelsiz elimizdiń bolashaq ıesi jas urpaqtyń boıynda tulǵalyq qasıetterdi ushtap, kásibı sheberlikterińdi odan ári shyńdap, Elbasynyń Qazaqstan halqyna joldaýynan týyndaıtyn bilim sapasyn arttyrýdaǵy ıgi bastamalarǵa pedagogıkalyq izdenis, jańa sertin, shyǵarmashylyq tabys tileımiz, qymbatty ustazdar! El erteńi sendersińder shákirtter, qıaldaryń ushqyr bolyp, qanattaryń talmasyn jańa oqý jyly tolaǵaı tabystarǵa, jańalyqtarǵa toly bolsyn!
Qoǵam men adamzat aldyndaǵy ólsheýsiz eńbekterińizdi eskere otyryp, Sizderge óskeleń urpaq tárbıeleýdegi óreli jumystar jáne memlekettiń gúldenýi jolyndaǵy abyroıly isterińizge tolymdy tabys tileımin. Qyzyǵy men shyjyǵy qatar júretin ustazdyq joldaryńyz tek órleý men ósýge bastasyn.
Qurmetti tárbıeshiler, ustazdar! Shákirtterińizdiń, búldirshinderińizdiń qurmeti men mahabbatyna bólenińizder. Shyǵarmashylyq izdenister, ǵylymı jańalyqtaryńyz arta bersin. Merekelerińizben! Mereılerińiz ústem bolsyn!
Búgin - Bilim kúni. Bul kún ár balanyń kókiregine nur quıylǵan, ár ustazdyń júregi tebirenip, kóńil sharyqtaǵan, ár ata - ananyń mereıi óse túsken naǵyz qýanyshty kún. Balanyń bilimge talpynysy balabaqshaǵa kelýden, til úırenýden, ujymmen tanysýdan bastalady.
Ósti mine boıymyz,
Ósti mine oıymyz.
Qýanyshqa otaqpyz,
Qutty bolsyn toıymyz. - demekshi
Elimizdiń árbir balaqany úshin balabaqshamyzda oryn daıyn. Barlyq búldirshinderimizdiń oqyp, bilim alýyna qaqysy bar. Sondyqtan da 1 - qyrkúıek - balabaqsha búldirshinderi ǵana emes, ár túrli jastaǵy kez kelgen mamandyq ıesiniń, búkil halqynyń merekesi. Sol sebepti, ol Bilim kúni dep atalady. Bilim kúni jylyna bir - aq ret ótkiziledi. Al bilim jyl on eki aıdyń barlyq 365 kún boıyna, tipti búkil ǵumyr boıyna jınalady.
Balabaqsha búldirshinderi búgingi bilim kúnimen jáne jańa oqý jylynyń bastalýymen shyn júrekten quttyqtaımyn. Sizderge búgingi erekshe, jaıma shýaq kúni jaqsy kóńil kúı, jańa jetistikter men udaıy izdenis, shyǵarmashylyq, myqty densaýlyq jáne jańa bastamalarda tek qana sáttilik tileımin. Búgingi kún Sizder úshin úlken úmitter kúni bolsyn.

Jumabek Gúlsana Satqarbekqyzy
Aqtóbe qalasy «Nur - Dana DS+2» mektepke deıingi uıymy
Baılanys telefony: 8702 - 259 - 76 - 26, pochta: nurgazi2014@inbox. ru