InfoHub Logo

Taqyryby: Bilim eline saıahat
Maqsaty: 1. Oqýshylardyń bilimderin saıysqa túsirip, bilimdi, jan - jaqty bolýǵa, ózine degen senimdilik qasıetterin qalyptastyrýǵa beıimdeý.
2. Oqýshylardyń qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý, shapshańdyqqa baýlý, belsendilikterin arttyrý.
Logıkalyq oılaýlaryn damytý, sózdik qoryn molaıtý
3. Toppen jumys isteı otyryp, ózgeniń pikirin qurmetteýge, uıymshyldyqqa baýlý.
Kórnekiligi: Interbelsendi taqta, slaıd, qıma qaǵazdar, t. b
Túri: saıys sabaq

Barysy:
İ. Uıymdastyrý.
Muǵalim:
Armysyzdar! Búgin bizdiń 4«G» synybynda synyptan tys ashyq sabaq. «Bilim eline saıahat»atty saıys sabaǵymyzǵa qosh keldińizder!
Saıysymyz mynadaı bólimderden turady:
1. Tanystyrý
2. Tilim - tiregim (qazaq tili boıynsha)
3. Mánerlep oqý (ár toptan 2 oqýshy)
4. Kim júırik? (matematıka)
5. Oıly bolsań ozyp kór (sýret jáne suraqtar arqyly maqal - mátelder taýyp aıtý)
6. Qas qaǵym sát (top basshylar saıysy)
Sabaǵymyzdyń maqsaty:
Balalar, biz sizdermen birge Astana qalasyna saıahatqa shyǵamyz.
Astanaǵa baryp kórgenderiń bar ma?
Astana týraly ne bilemiz?
Astananyń qandaı kórikti jerleri bar?

Taýdy bıik deme sen
Talaptansań shyǵarsyń
Jaýdy myqty deme sen
Bilimdi bolsań jyǵarsyń, - deı kele saıysymyzdy bastaıyq.

Dostyq pen birlikti etip tulǵa,
Jeńiske jetken ediń talaı synda.
Qara qyldy qaq jaryp ádil qazym,
Eńbegin tapqyrlardyń ádil syna - dep ádil qazy alqalaryn saılap alaıyq.

Kórermen jınalǵan bul tamashaǵa
Qur qarap jaı otyrý jarasa ma?
Týys, dosqa synyptas, tanysqa emes
Soq qolyńdy bilimdi jas talantqa
Endeshe oıynshylar ózderin tanystyryp ótsin.

İ aınalym: Tanystyrý
İ top. Toptyń aty – «Suńqar»
Uranymyz: Bilim alyp búgin altyn uıada,
Erteń áli sharyqtaımyz qıada.

İİ top. Toptyń aty – «Tulpar»
Uranymyz: Asaý tulpar jeldeı esken aryndy,
Oqý menen eńbekke sal baryńdy.

İİİ top. Toptyń aty – «Bolashaq»
Uranymyz: Bolashaqtyń ul - qyzymyz
Kórkeıtemiz eldi biz.

İİ aınalym: «Tilim - tiregim» (qazaq tili páni boıynsha)
Balalar, biz eń birinshi Astananyń sımvolyna aınalǵan Báıterekke baramyz. Báıterek týraly málimet. "Báıterek" eki sózdiń birigýinen jasalyp, «záýlim aǵash» degendi tanytady. bıiktigi 105 metrdi quraıdy. Salmaǵy 1000 tonnadan asady. 97 metrdi quraıtyn kórinis kesheni zamanýı qalanyń kórkem beınesin ashady. 97 sany kezdeısoq emes, ol astananyń Almatydan Astanaǵa aýysqan mezgilin bildiredi.
Al, endi Báıterekke kirý úshin bılet alýymyz kerek, ol bıletter myna konvertterde. Ár top basshysy kelip konvert alady. Ár toptaǵy oqýshylar ózderine túsken suraqtarǵa jaýap beredi. Ár durys jaýapqa 1 upaıdan beriledi.

İİİ aınalym: «Mánerlep oqý» (ár toptan 2 oqýshydan)
Báıterekke de kirip shyqtyq, endi qaıda baramyz.
Hanshatyr ortalyǵyna barǵylaryń kele me? Hanshatyr týraly málimet.
«Han Shatyr» - Qazaqstannyń astanasy Astana qalasyndaǵy iri oıyn - saýyq jáne saýda - sattyq ortalyǵy. 2010 jyly 6 - shildede Astana kúnine oraı ashylǵan.
Olaı bolsa taǵy da bılet alamyz.
Qalaı hanshatyr senderge unady ma?

İÚ aınalym: Kim júırik? (matematıkalyq saıys)
Dýman oıyn - saýyq ortalyǵyndaǵy Okenarıýmǵa baraıyq, balala Okenarıým týraly estigenderiń bar ma? Kim aıtady?
Dýman oıyn - saýyq ortalyǵy 2003 jyly mamyr aıynda jumysyn bastaǵan
Qazaqsha Muhıtbaq dep atalady, syıymdylyǵy – 3 mıllıon lıtr. Muhıt sýyn ázirleý úshin 120 tonna teńiz tuzy paıdalanylǵan. Álemniń ár túkpirinen teńiz janýarlarynyń júzden asa túriniń 2000 - nan asa danasy ákelingen.
Bul jerge kirý úshin de bılet alamyz. Ár top múshelerine jeke - jeke tapsyrmalar beriledi.

Ú aınalym: Oıly bolsań ozyp kór (maqal - mátelder taýyp aıtý) Suraqtarǵa jaýap berý arqyly jáne sýretter arqyly maqal - mátelder qurastyrý Astananyń tamasha jerleri óte kóp eken, balalar. Endi Pıramıdaǵa baraıyq, ıaǵnı Beıbitshilik pen kelisim saraıy. Ol týraly qandaı málimet bilesińder?
Pıramıda ispetti etip turǵyzylǵan saraı 2006 jyly 2 qyrkúıekte saltanatty túrde ashyldy. Onyń taban qabyrǵasynyń uzyndyǵy 62 m; aýdany 25, 5 myń m2 Ǵımarat aǵylshyn arhıtektory N. Fosterdiń jobasymen salynǵa
Bilgen saıyn keledi bile bergim,
Bile berý emes pe tilegi eldiń.
Belden assań, aldyńda bel kórinse,
Qyzyqqannan kelmeı me júre bergiń.
Sondyqtan da keledi bile bergim
Bilimdini súıerin bilem eldiń,- deı otyryp, sońǵy aınalymymyzdy bastaıyq.

Úİ aınalym: Qas qaǵym sát (top basshylar saıysy)
Saıahatymyz da aıaqtalyp keledi, olaı bolsa, eń sońynda sırkke baryp, demalaıyq. Qalaı qaraısyńdar? Senderge sırk unaı ma?
Sırk ǵımaraty “ushatyn tárelkege» uqsas salynǵan. Kórermender zalynyń dıametri 13 metr, 2000 kórermendi qamtıdy. VIP - loja 36 orynǵa bólek ornalasqan.
Mine Astana sırki, bılet alaıyq. Topbasshylaryn ortaǵa shaqyramyz. Ár topbasshyǵa negizgi pánder boıynsha 20 suraqtan qoıylady. Jyldam jáne tez jaýap berýleri kerek.

Qorytyndy: Ádilqazylar alqasy upaılardy sanap qorytyndylaǵansha Ásıanyń oryndaýynda «Anaǵa sálem» ánin tamashalaıyq!
Qorytyndy: Upaılar boıynsha jeńgen top marapattalady

Bilim eline saıahat. slaıdty júkteý