Til merekesine arnalǵan synyp saǵaty
Til merekesine arnalǵan synyp saǵaty
Maqsaty: Oqýshylarǵa memlekettik tildiń órkendep, oıanýyna, memlekettik tilimizdi súıýge, memlekettik tildi aıaqqa baspaı, mártebesin bıik ustaý jóninde, ár ulttyń ózindik erekshelikteri, salt - dástúri, dini, til ereksheligi bolatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, jurt aldynda erkin aýyz eki sóıleýge baýlý.
Túri: Dástúrli
Ádisi: Eki top arasyndaǵy saıys
Kórnekiligi: býklet, naqyl sózder, krosvord
Muǵalim sózi: Qazirgi eń taza, eń baı, eń tabıǵı jáne buzylmaı, burynǵy qalpynda saqtalyp qalǵan til bolsa, ol da – qazaq tili jáne qazaq ádebıeti, shyn ǵylym úshin biz muny ashyq aıtýymyz kerek.
Armysyzdar! Qurmetti muǵalimder jáne oqýshylar! Barshamyzǵa Til merekesi qutty bolsyn! Til – árbir ulttyń zańy sezimniń, oıdyń jandy beınesi. Qazaq halqy – sózge sheshen, oıy ushqyr, maqaldap sóıleıtin halyq. Kez - kelgen daýdy ataqty bılerimiz bir aýyz sózben sheshe bilgen. Osynshama jyldar boıy jeńilmeı kele jatqan til.
1 - júrgizýshi: Respýblıkamyzda memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý – búgingi tańdaǵy ózekti másele. Táýelsiz Qazaqstanda til máselesine aıtarlyqtaı kóńil bólinip keledi. Memleket bolǵan jerde onyń memlekettik tili bolýy da kerek. 1997 jylǵy 11 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly» Zańy qabyldanǵannan beri qaraı Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili bolyp – Qazaq tili belgilenedi. Osy Zań Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdiń qoldanylýynyń quqyqtyq negizderin, memlekettiń olardy oqyp - úırený men damytý úshin jaǵdaı jasaý jónindegi mindetterin belgileıdi, Qazaqstan Respýblıkasynda qoldanylatyn barlyq tilge birdeı qurmetpen qaraýdy qamtamasyz etedi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń til týraly zańdary:
2 - Oqýshy: Júzimniń názik, nárli sabaǵyndaı,
Tilińdi mápeleı bil, ala qylmaı.
Aıamaı aram shóbin otap otyr,
Taza saqtap kózińniń janaryndaı.
3 - oqýshy: Árbir tilde sóıle álemdi tań qylyp,
Qazaq tilin bilmeý qandaı zańdylyq,
Óser balań baıtaq dalań turǵanda,
Qazaq tili jasaý kerek máńgilik.
qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen baı til joq. Eger qazaq tilin bilse, din de osynda, ǵylym - bilim de osynda. Dúnıedegi eń asyl til – arab tili, odan keıin túrik tili, túrik tiliniń ishindegi gaýhary – qazaq tili.
Maqal - mátelder saıysy:
1 top
1. Til tas jarady, tas jarmasa... (bas jarady).
2. Dálelsiz sóz... (jelmen teń).
3. Ine kózinen synady,... (sheshen sózinen synady).
4. Pil kótermegendi,... (til kóteredi).
5. Sóz tapqanǵa... (qolqa joq).
6. Jeti jurttyń tilin bil, (Jeti túrli ilim bil).
7. Sheberdiń qoly ortaq,... (sheshenniń qoly ortaq).
8. Qaharly sóz... (qamal buzar).
9. Bas kespek bolsa da,... (til kespek joq).
10. Aıtylǵan sóz, atylǵan... (oqpen teń).
2 - top –
1. Bal tamǵan tilden... (ý tamǵan).
2. Taýdy, tasty jel buzar,... (adamzatty sóz buzar).
3. Jaqsy sóz... (jarym yrys).
4. Jaqsy baıqap sóıler,... (jaman shaıqap sóıler).
5. Til qylyshtan... (ótkir).
6. Ana súti boı ósiredi, ana tili... (oı ósiredi).
7. Jylannyń ýy tisinde, adamnyń ýy... (tilinde).
8. Kóre - kóre kósem bolarsyń, sóıleı - sóıleı... (sheshen bolarsyń).
9. Tilden artyq... (qazyna joq).
10. Súńgi jarasy biter,... (til jarasy bitpes).
4. Vıktorınalyq suraqtar:
1 - topqa:
1. QR qashan táýelsizdik alady? (1991 j. 16 jeltoqsan).
2. Qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkeri kim? (Toqtar Áýbákirov).
3. Shoqannyń ájesi? (Aıǵanym).
4. «Kókserek» áńgimesiniń basty keıipkeri? (Qurmash).
5. Qazaqstan London 2012 jazǵy olımpıada oıyndarynda álem boıynsha neshinshi oryndy ıelendi?
6. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim? (Y. Altynsarın).
7. Kúı atasy kim? (Qurmanǵazy).
8. «Orfografıa» qaı eldiń sózi? (grek).
9. Qazaq tili qaı tilder tobyna jatady? (túrki tildes).
2 - topqa:
1. Qazaq tili alǵash memlekettik mártebesin qaı jyly aldy? (1989).
2. Abaıdyń týǵan jyly? (1845).
3. Qazaq dalasynyń jaryq juldyzy? (Shoqan).
4. Aqyldy sóziniń túbiri? (aqyl).
5. Qazaq alfavıtin jasaǵan ǵalym kim? (A. Baıtursynov).
6. Betashar qashan aıtylady? (kelin túskende).
7. Tuńǵysh kemeńger? (Ybyraı).
8. Alǵashqy romanıs jazýshy kim? (M. Dýlatov «Baqytsyz Jamal»).
9. Qazaq halqynyń salt - dástúrlerin ata? (shildehana, besik toı, tusaý kesý, quda túsý, kelin túsirý, qyz uzatý t. b.).
Muǵalim:
Qalyń eliń qazaǵyńa qorǵan bol!
Jetkinshegim jaıqala ósip orman bol,
Shet tili men kompúterdi meńgerip,
Elge tirek, naǵyz ulttyq tulǵa bol!
Jomarttyq pen márttik. Bulardyń negizinde úsh nárse bar: biri – óz aıtqan sózińdi óziń oryndaý; ekinshisi — ádildik pen týralyqqa nuqsan keltirmeý; úshinshisi — qaıyrymdylyqty esińe ustap umytpaý. Eger márttik pen jomarttyq jolynda júrmek bolsań, ár ýaqytta úsh nárseden saqtanǵaısyń: kózdi — jaman nazardan, qoldy — jaman isten, tildi — jaman sózden.
Osymen bizdi til merekesine arnalǵan tárbıe saǵatymyz aıaqtaldy.
Til merekesine arnalǵan synyp saǵaty. júkteý
Maqsaty: Oqýshylarǵa memlekettik tildiń órkendep, oıanýyna, memlekettik tilimizdi súıýge, memlekettik tildi aıaqqa baspaı, mártebesin bıik ustaý jóninde, ár ulttyń ózindik erekshelikteri, salt - dástúri, dini, til ereksheligi bolatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, jurt aldynda erkin aýyz eki sóıleýge baýlý.
Túri: Dástúrli
Ádisi: Eki top arasyndaǵy saıys
Kórnekiligi: býklet, naqyl sózder, krosvord
Muǵalim sózi: Qazirgi eń taza, eń baı, eń tabıǵı jáne buzylmaı, burynǵy qalpynda saqtalyp qalǵan til bolsa, ol da – qazaq tili jáne qazaq ádebıeti, shyn ǵylym úshin biz muny ashyq aıtýymyz kerek.
Armysyzdar! Qurmetti muǵalimder jáne oqýshylar! Barshamyzǵa Til merekesi qutty bolsyn! Til – árbir ulttyń zańy sezimniń, oıdyń jandy beınesi. Qazaq halqy – sózge sheshen, oıy ushqyr, maqaldap sóıleıtin halyq. Kez - kelgen daýdy ataqty bılerimiz bir aýyz sózben sheshe bilgen. Osynshama jyldar boıy jeńilmeı kele jatqan til.
1 - júrgizýshi: Respýblıkamyzda memlekettik tildiń qoldaný aıasyn keńeıtý – búgingi tańdaǵy ózekti másele. Táýelsiz Qazaqstanda til máselesine aıtarlyqtaı kóńil bólinip keledi. Memleket bolǵan jerde onyń memlekettik tili bolýy da kerek. 1997 jylǵy 11 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly» Zańy qabyldanǵannan beri qaraı Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili bolyp – Qazaq tili belgilenedi. Osy Zań Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdiń qoldanylýynyń quqyqtyq negizderin, memlekettiń olardy oqyp - úırený men damytý úshin jaǵdaı jasaý jónindegi mindetterin belgileıdi, Qazaqstan Respýblıkasynda qoldanylatyn barlyq tilge birdeı qurmetpen qaraýdy qamtamasyz etedi.
Qazaqstan Respýblıkasynyń til týraly zańdary:
2 - Oqýshy: Júzimniń názik, nárli sabaǵyndaı,
Tilińdi mápeleı bil, ala qylmaı.
Aıamaı aram shóbin otap otyr,
Taza saqtap kózińniń janaryndaı.
3 - oqýshy: Árbir tilde sóıle álemdi tań qylyp,
Qazaq tilin bilmeý qandaı zańdylyq,
Óser balań baıtaq dalań turǵanda,
Qazaq tili jasaý kerek máńgilik.
qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen baı til joq. Eger qazaq tilin bilse, din de osynda, ǵylym - bilim de osynda. Dúnıedegi eń asyl til – arab tili, odan keıin túrik tili, túrik tiliniń ishindegi gaýhary – qazaq tili.
Maqal - mátelder saıysy:
1 top
1. Til tas jarady, tas jarmasa... (bas jarady).
2. Dálelsiz sóz... (jelmen teń).
3. Ine kózinen synady,... (sheshen sózinen synady).
4. Pil kótermegendi,... (til kóteredi).
5. Sóz tapqanǵa... (qolqa joq).
6. Jeti jurttyń tilin bil, (Jeti túrli ilim bil).
7. Sheberdiń qoly ortaq,... (sheshenniń qoly ortaq).
8. Qaharly sóz... (qamal buzar).
9. Bas kespek bolsa da,... (til kespek joq).
10. Aıtylǵan sóz, atylǵan... (oqpen teń).
2 - top –
1. Bal tamǵan tilden... (ý tamǵan).
2. Taýdy, tasty jel buzar,... (adamzatty sóz buzar).
3. Jaqsy sóz... (jarym yrys).
4. Jaqsy baıqap sóıler,... (jaman shaıqap sóıler).
5. Til qylyshtan... (ótkir).
6. Ana súti boı ósiredi, ana tili... (oı ósiredi).
7. Jylannyń ýy tisinde, adamnyń ýy... (tilinde).
8. Kóre - kóre kósem bolarsyń, sóıleı - sóıleı... (sheshen bolarsyń).
9. Tilden artyq... (qazyna joq).
10. Súńgi jarasy biter,... (til jarasy bitpes).
4. Vıktorınalyq suraqtar:
1 - topqa:
1. QR qashan táýelsizdik alady? (1991 j. 16 jeltoqsan).
2. Qazaqtyń tuńǵysh ǵaryshkeri kim? (Toqtar Áýbákirov).
3. Shoqannyń ájesi? (Aıǵanym).
4. «Kókserek» áńgimesiniń basty keıipkeri? (Qurmash).
5. Qazaqstan London 2012 jazǵy olımpıada oıyndarynda álem boıynsha neshinshi oryndy ıelendi?
6. «Qazaq hrestomatıasyn» jazǵan kim? (Y. Altynsarın).
7. Kúı atasy kim? (Qurmanǵazy).
8. «Orfografıa» qaı eldiń sózi? (grek).
9. Qazaq tili qaı tilder tobyna jatady? (túrki tildes).
2 - topqa:
1. Qazaq tili alǵash memlekettik mártebesin qaı jyly aldy? (1989).
2. Abaıdyń týǵan jyly? (1845).
3. Qazaq dalasynyń jaryq juldyzy? (Shoqan).
4. Aqyldy sóziniń túbiri? (aqyl).
5. Qazaq alfavıtin jasaǵan ǵalym kim? (A. Baıtursynov).
6. Betashar qashan aıtylady? (kelin túskende).
7. Tuńǵysh kemeńger? (Ybyraı).
8. Alǵashqy romanıs jazýshy kim? (M. Dýlatov «Baqytsyz Jamal»).
9. Qazaq halqynyń salt - dástúrlerin ata? (shildehana, besik toı, tusaý kesý, quda túsý, kelin túsirý, qyz uzatý t. b.).
Muǵalim:
Qalyń eliń qazaǵyńa qorǵan bol!
Jetkinshegim jaıqala ósip orman bol,
Shet tili men kompúterdi meńgerip,
Elge tirek, naǵyz ulttyq tulǵa bol!
Jomarttyq pen márttik. Bulardyń negizinde úsh nárse bar: biri – óz aıtqan sózińdi óziń oryndaý; ekinshisi — ádildik pen týralyqqa nuqsan keltirmeý; úshinshisi — qaıyrymdylyqty esińe ustap umytpaý. Eger márttik pen jomarttyq jolynda júrmek bolsań, ár ýaqytta úsh nárseden saqtanǵaısyń: kózdi — jaman nazardan, qoldy — jaman isten, tildi — jaman sózden.
Osymen bizdi til merekesine arnalǵan tárbıe saǵatymyz aıaqtaldy.
Til merekesine arnalǵan synyp saǵaty. júkteý
You Might Also Like
-
Bilim berý salasy: Densaýlyq, tanym
