Til – tatýlyq pen dostyqtyń tiregi
Tárbıe sabaǵynyń taqyryby: «Til – tatýlyq pen dostyqtyń tiregi»
Maqsaty: jas jetkinshekter boıyna halqynyń qadir - qasıetin sińirip, óz ana tilin jetik meńgertip, ushqyr da sheshen sóıleýge baýlý, qasıetti ana tilin qasterleýge, qurmetteýge tárbıeleý;
«Til - jeke adamnyń týyndysy emes, qoǵamnyń jemisi, qoǵamnyń nátıjesi. Til – qoǵamdaǵy adamdardyń qarym - qatynas quraly. Sondyqtan da til - qoǵamdyq qubylys, qoǵamdyq qyzmetimen ómir súretin qubylys». «Qazaqstannyń memlekettik tili - qazaq tili».
Kórnekiligi: maqal - mátelder, naqyl sózder, rebýstar
Bastaýshy: «Qazaq tili - rýhanı baılyǵymyzdyń qaınar bulaǵy» dep beker aıtylmaǵan. Qazaq elinde, qazaq jerinde qazaq tili órkendeýi tıis. Oǵan qazaq halqynyń urpaǵy ǵana emes, Qazaqstandy mekendep jatqan barlyq halyq úles qosýy tıis. Ol úshin ana tilimizdiń qadir - qasıetin ózimiz bilýimiz, dáripteýimiz, nasıhattaýymyz kerek. Endeshe qazaq tiliniń baılyǵyna, ıkemdiligine, oramyn taýyp, qısynyn keltirip paıdalansań, tup - týra bal tamatynyna eshkimniń kúmáni bolmas. Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev óz joldaýynda «Ulttyq til - qazaq ultynyń rýhanı, mádenı baılyǵyn urpaqtan - urpaqqa jetkizýshi qasıetti qural» dep basa kórsetken bolatyn. Olaı bolsa búgingi «Til - tatýlyq pen dostyqtyń tiregi» atty ádebı - sazdy keshimizge qosh keldińizder.
1 - júrgizýshi Pırnazar Dana: Qosh keldińizder, qurmetti ustazdar men oqýshylar!
2 - júrgizýshi Doksabınov Abylaıhan: Armysyzdar, qymbatty zamandastar!
1 - júrgizýshi Dana: Qazaq qazaq bolǵaly
Til úshin kúres - kórgeni.
Kórgeni kóp tilimniń,
Múmkin emes ólmegi,- demekshi tolǵaýy toqsan tilge arnalady. Endi, til týraly jasyrynǵan sózdi tabamyz.
2 - júrgizýshi Abylaıhan: Týǵan tildiń qazirgi mán - jaıy qaı qazaqty bolsa da beıjaı qaldyryp otyrǵan joq. Táýelsizdik alyp ańsaǵan bostandyqqa qol jetkizsek te ana tilimizdi óz dárejesinde kótere almaı kelemiz.
1 - júrgizýshi Dana: Týǵan til jaıly tolǵamaǵan aqyn, jazbaǵan jazýshy joq shyǵar, sirá. Búgin biz de ana tilimiz jaıly syr shertip, qoǵamnyń til jaıyndaǵy oı - pikirimen bóliskeli otyrmyz.
Án: «Anamnyń tili»
2 - júrgizýshi Abylaıhan: Qazaq halqynyń salt - dástúrinen habar beretin kishkene sahnalyq kórinisimizdi nazarlaryńyzǵa usynamyz. Ol Bata berý rásimi.
1 - júrgizýshi Dana: Halqymyzda batany ádette jasy úlken, kópti kórgen aqsaqal qarıalar beredi. Aqsaqaldyń biz boıjetken qyz ben balaly kelinshekke bata berý sátin beıneledik.
Bata berý.
Qatysýshylar:
Aqsaqal – Madenbaı Ǵalymjan
Qarıa – Arabbaev Anvar
qyz – Jakýpova Mereıli
kishkene náresteli ana - Arystanbekova Aınur
Birinshi kórinis - alys joldan sharshap kelgen qarıaǵa aldynan sýsyn usynǵan qyzǵa bergen batasy:
Taldaı boı bersin,
Jaqsy oı bersin,
Qardaı janar bersin!
Anaǵa shýaq bolsyn,
Aǵaǵa qýat bolsyn.
Názik jany bolsyn,
Eliniń ary bolsyn.
Basyńa ónerdiń baǵy qonsyn,
Aq Ordanyń shamy bolsyn!
Áýmın!
Kelesi kórinis – kishkene náresteli ana aýyl aqsaqalynan nárestege bata suraı keledi. Kelinshek:
- Armysyz, ata! Myna nárestege bata suraı keldik.
- Aqsaqal:
- Qolyńdy jaı, balam!
Náresteniń baýy berik bolsyn.
Azamat bolyp er jetsin.
Aqsaqal bolyp tórletsin.
Mineri bolsyn salmaqty
Óneri bolsyn jan - jaqty
Osy aıtqannyń bári kep,
Alla bersin zor baqty!
Áýmın!
«T. Aýbakırov atyndaǵy jalpy orta mektep»
komýnaldyq memlekettik mekemesiniń
bastaýysh synyp muǵalimi Polatova Aıgýl Jamantaevna
Til – tatýlyq pen dostyqtyń tiregi. júkteý
Maqsaty: jas jetkinshekter boıyna halqynyń qadir - qasıetin sińirip, óz ana tilin jetik meńgertip, ushqyr da sheshen sóıleýge baýlý, qasıetti ana tilin qasterleýge, qurmetteýge tárbıeleý;
«Til - jeke adamnyń týyndysy emes, qoǵamnyń jemisi, qoǵamnyń nátıjesi. Til – qoǵamdaǵy adamdardyń qarym - qatynas quraly. Sondyqtan da til - qoǵamdyq qubylys, qoǵamdyq qyzmetimen ómir súretin qubylys». «Qazaqstannyń memlekettik tili - qazaq tili».
Kórnekiligi: maqal - mátelder, naqyl sózder, rebýstar
Bastaýshy: «Qazaq tili - rýhanı baılyǵymyzdyń qaınar bulaǵy» dep beker aıtylmaǵan. Qazaq elinde, qazaq jerinde qazaq tili órkendeýi tıis. Oǵan qazaq halqynyń urpaǵy ǵana emes, Qazaqstandy mekendep jatqan barlyq halyq úles qosýy tıis. Ol úshin ana tilimizdiń qadir - qasıetin ózimiz bilýimiz, dáripteýimiz, nasıhattaýymyz kerek. Endeshe qazaq tiliniń baılyǵyna, ıkemdiligine, oramyn taýyp, qısynyn keltirip paıdalansań, tup - týra bal tamatynyna eshkimniń kúmáni bolmas. Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev óz joldaýynda «Ulttyq til - qazaq ultynyń rýhanı, mádenı baılyǵyn urpaqtan - urpaqqa jetkizýshi qasıetti qural» dep basa kórsetken bolatyn. Olaı bolsa búgingi «Til - tatýlyq pen dostyqtyń tiregi» atty ádebı - sazdy keshimizge qosh keldińizder.
1 - júrgizýshi Pırnazar Dana: Qosh keldińizder, qurmetti ustazdar men oqýshylar!
2 - júrgizýshi Doksabınov Abylaıhan: Armysyzdar, qymbatty zamandastar!
1 - júrgizýshi Dana: Qazaq qazaq bolǵaly
Til úshin kúres - kórgeni.
Kórgeni kóp tilimniń,
Múmkin emes ólmegi,- demekshi tolǵaýy toqsan tilge arnalady. Endi, til týraly jasyrynǵan sózdi tabamyz.
2 - júrgizýshi Abylaıhan: Týǵan tildiń qazirgi mán - jaıy qaı qazaqty bolsa da beıjaı qaldyryp otyrǵan joq. Táýelsizdik alyp ańsaǵan bostandyqqa qol jetkizsek te ana tilimizdi óz dárejesinde kótere almaı kelemiz.
1 - júrgizýshi Dana: Týǵan til jaıly tolǵamaǵan aqyn, jazbaǵan jazýshy joq shyǵar, sirá. Búgin biz de ana tilimiz jaıly syr shertip, qoǵamnyń til jaıyndaǵy oı - pikirimen bóliskeli otyrmyz.
Án: «Anamnyń tili»
2 - júrgizýshi Abylaıhan: Qazaq halqynyń salt - dástúrinen habar beretin kishkene sahnalyq kórinisimizdi nazarlaryńyzǵa usynamyz. Ol Bata berý rásimi.
1 - júrgizýshi Dana: Halqymyzda batany ádette jasy úlken, kópti kórgen aqsaqal qarıalar beredi. Aqsaqaldyń biz boıjetken qyz ben balaly kelinshekke bata berý sátin beıneledik.
Bata berý.
Qatysýshylar:
Aqsaqal – Madenbaı Ǵalymjan
Qarıa – Arabbaev Anvar
qyz – Jakýpova Mereıli
kishkene náresteli ana - Arystanbekova Aınur
Birinshi kórinis - alys joldan sharshap kelgen qarıaǵa aldynan sýsyn usynǵan qyzǵa bergen batasy:
Taldaı boı bersin,
Jaqsy oı bersin,
Qardaı janar bersin!
Anaǵa shýaq bolsyn,
Aǵaǵa qýat bolsyn.
Názik jany bolsyn,
Eliniń ary bolsyn.
Basyńa ónerdiń baǵy qonsyn,
Aq Ordanyń shamy bolsyn!
Áýmın!
Kelesi kórinis – kishkene náresteli ana aýyl aqsaqalynan nárestege bata suraı keledi. Kelinshek:
- Armysyz, ata! Myna nárestege bata suraı keldik.
- Aqsaqal:
- Qolyńdy jaı, balam!
Náresteniń baýy berik bolsyn.
Azamat bolyp er jetsin.
Aqsaqal bolyp tórletsin.
Mineri bolsyn salmaqty
Óneri bolsyn jan - jaqty
Osy aıtqannyń bári kep,
Alla bersin zor baqty!
Áýmın!
«T. Aýbakırov atyndaǵy jalpy orta mektep»
komýnaldyq memlekettik mekemesiniń
bastaýysh synyp muǵalimi Polatova Aıgýl Jamantaevna
Til – tatýlyq pen dostyqtyń tiregi. júkteý
You Might Also Like
