InfoHub Logo

BAIANDAMA
Taqyryby: «Bilim sapasyn jańa pedagogıkalyq tehnologıalar negizinde júrgizý»
Qazirgi kezeńde Respýblıkanyń bilim berý júıesiniń eń basty mindeti qazaq mektebi túleginiń bilim sapasynyń deńgeıin halyqaralyq dárejege jýyqtatý.
Bala bolashaǵymyz desek, sol balaǵa júıeli bilim berip, ynta – yqylasyn durys baǵyttaýdy, qabilet - qasıetterin damytýdy balabaqshadan bastaýymyz kerek. Mektepke deıingi bilim berý standarty mektepke deıingi tárbıemen mektepaldy daıarlyq toptarynda pedagogıkalyq úrdisti uıymdastyrýda jańashyl ádis - tásilderdi paıdalanýǵa múmkindik beredi. Balabaqshada jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy paıdalanýdyń basty maqsaty: oqytý men tárbıeleýde ınovasıalyq oıyn tehnologıasynyń elementterin paıdalana otyryp, jan - jaqty, bilimdi, quzyretti tulǵa tárbıeleý.
Balabaqshada qoldanýǵa tıymdy tehnologıalar:
1. TRIZ (ÓTSHT) tehnologıasy.
2. Táı - táı tehnologıasy
3. Montessorı tehnologıasy
4. Zaısev tehnologıasy
5. Damyta oqytý tehnologıasy

1) TRIZ (ÓTSHT) tehnologıasyn ótken ǵasyrdyń 70 jyldary G. S. Áltshýler oılap tapqan.
Mektepke deıingi balalarǵa beıimdelgen TRIZ (ÓTSHT) tehnologıasy balany shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndaýǵa úıretedi jáne onyń boıynda shyǵarmashylyq qajettilikterdi damyta otyryp, onyń qyzyǵýshylyǵyna súıene otyryp shyǵarmashylyqqa baýlıdy.
2) Táı - táı tehnologıasy. Negizin qalaǵan: Djorj Soros
Maqsaty: Balalardyń shyǵarmashylyq jáne ıntellektýaldyq qabiletterin damytý.
3) Montessorı tehnologıasy. Negizin qalaǵan: M. Montessorı.
Maqsaty: Balalardyń qorshaǵan álemge qyzyǵýshylyǵyn týǵyzý jáne ony zertteýge umtyldyrý. Saýaldar qoıý jáne olarǵa jaýap izdep tabý.
4) Zaısev tehnologıasy. Negizin qalaǵan: N. A. Zaısev
Maqsaty: Oqytý men sanaýdy qatar úırete otyryp, balalardyń durys sóıleý mádenıetin qalyptastyrý. Balanyń bilimdi barlyq sezim múshelerimen qabyldaýyn qamtamasyz etý.) Damyta oqytý tehnologıasy. Negizin salýshylarmen zertteýshiler: V.Davydov, V.Zankov, V.Elkonın, P.Erdnıev
Maqsaty: Balanyń jalpy jan dúnıesin, jáne onyń sezimine áser etip logıkalyq oılaýyn damytý. Sózdik qory men sóıleý mádenıetin qalyptastyrý.
Damyta oqytýda tárbıeshiniń basty mindeti oqý materıaldaryn balaǵa daıyn kúıinde emes, balamen birlesip, jalpy is - áreketti uıymdastyra otyryp, alǵa qoıǵan mindetterdi túsindirý sózdik qory men tildiń arasyndaǵy baılanystylyqqa asa kóńil bólý.
Damyta oqytý tehnologıasynyń balabaqsha jaǵdaıynda qoldanýǵa bolatyn tıymdy ádisteri:
1. Oı tolǵanys.
2. Asosıasıa
3. Salystyrý
4. Raýnd - Robın
5. Toptaý ádisi

1) Oı tolǵanys ádisi nemese psıhologıa tilinde «Mıǵa shabýyl» dep te atalady. Bul ádis kóbine uıymdastyrylǵan oqý is - áreketiniń taqyrybyn ashýda qoldanylady.
Mys: Jumbaq sheshý, sózjumbaq, sýretti rebýstar arqyly.
2) Asosıasıa ádisi. Bul ádiste berilgen taqyryp boıynsha balalarda qandaı oı týady sonyń barlyǵy sol sózdiń jan - jaǵyna jazylady.
Mysaly: Jalpy otbasy:
Ata
Áke
Áje
Bala
Ana
Aǵa
İni

3) Salystyrý ádisi. Bul ádiste balalar obektiler arasyndaǵy uqsastyq pen aıyrmashylyqty anyqtaıdy.