InfoHub Logo

Aqmola oblysy, Selınograd aýdany,
Qabanbaı batyr aýyly, №41 orta mekteptiń
11 synyp oqýshysy Kómekbaı Áıgerim
Jetekshisi: qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Jaılaýbekova Qymbat Týmabaıqyzy

Taqyryby: Poezıadaǵy tabıǵat beınesi
MAZMUNY

KİRİSPE
TAQYRYPTYŃ ÓZEKTİLİGİ. Poezıa ádebıettiń ertede qalyptasqan kóne salasy. Qazaq ádebıetinde tabıǵatty jyrlaý aýyz ádebıetinen bastaý alatyndyǵy belgili. Tól arnada tamyr alǵan tabıǵatty beıneleýler óziniń damý barysynda jeke "Tabıǵat lırıkasy" dep atalarlyq kúıge jetti."Poezıa - sóz óneri, kórkemdik sheberliktiń teńdesi joq ozyq úlgisi. Onyń ústine poezıanyń asa mańyzdy áleýmettik, qoǵamdyq qubylystardy beınelep kórsete alatyn zor múmkinshiligi bar"[1, 3]- deıdi Z. Ahmetov.

Al, poezıadaǵy tabıǵat beınesi - bizdi qorshaǵan ortadaǵy, tylsym dúnıelerdiń, aǵashtardyń, aspan álemindegi jaryq juldyzdar men aıdyń, kúnniń, sonymen qatar jyl mezgilderiniń, tabıǵattyń tylsym syrlaryn kórkem sózben, astarly maǵynada, tikeleı maǵynada, sımvoldy túrde berilýi dep túsinemiz.
Poezıa degen sózdiń óleń, jyr degen maǵynasynan basqa, retine qaraı kórkemdik, ásemdik degen maǵynany da beretini tegin emes. Poezıa názik, tereń sezimnen týady. Ol kóńildiń tolqynyn, júrektiń lúpilin bildiredi.

Zertteýdiń maqsaty men mindeti. Ǵylymı jumystyń maqsaty - HH ǵasyrdyń basyndaǵy belgili qazaq aqyndarynyń tabıǵatty jyrlaýdaǵy ózindik qoltańbasyn, lırıkalyq keıipker ereksheligin, tiliniń beıneliligi arqyly jalpy qazaq ádebıetindegi tabıǵat lırıkasynyń alatyn ornyn, damý baǵytyn aıqyndaý. Osy maqsatqa jetý úshin mynadaı maqsattar alǵa qoıyldy:
1. Taraý "Poezıada tabıǵattyń beınelený tásilderi ( Abaıdyń poezıasyndaǵy tabıǵat kórinisteri jaıynda jáne tabıǵatty jyrlaýdaǵy dástúr jalǵasy jáne jańashyldyq "

2. Taraý "Tabıǵat lırıkasynyń kórkemdik arnalary (Sımvolısik poezıadaǵy tabıǵat sýreti jáne belgili bir tabıǵat qubylysynyń sımvoldyq maǵynada qoldanylýy)"
Zertteý nysany. Zertteý jumysyna Abaı, Maǵjan, Sáken, poezıasy alyndy.
Zertteýdiń teorıalyq - ádisnamalyq negizderi. Zertteýdiń teorıalyq - ádisnamalyq negizderine ádebıettaný ǵylymynyń kórnekti ókilderiniń zertteý eńbekteri taqyrypty zertteýdiń kózine aınaldy. Oǵan Z. Ahmetovtyń "Poezıa shyńy - danalyq" eńbegin negizge aldyq. Osy atalǵan aqyndardyń poezıasyndaǵy tabıǵat kórinisterin jáne olardyń kórkemdik qyzmetin

aıqyndaý úshin qazaq ádebıettanýyndaǵy teorıalyq eńbekter, monografıalyq zertteýler basshylyqqa alyndy. Zertteýdiń ádisteri. Taqyrypty zertteý barysynda salystyrmaly taldaý, júıeleý, tujyrym jasaý ádis - tásilderi qoldanyldy. Ǵylymı jumystyń qurylymy kirispeden, negizgi 2 taraý jáne qorytyndydan turady.

I TARAÝ
POEZIADA TABIǴATTYŃ BEINELENÝ TÁSİLDERİ
1. 1 Abaıdyń tabıǵatty sýretteý tásilderi
"Poezıa - bolmystyń berekesi men merekesi, kútpegen sátimizde sırek soǵar ómirdiń raqaty, poezıa - úmit sezimi, júrek órimi, ashynǵan qumarlyq sezimniń borany men tolqyny, sheksiz mahabbat, tátti qamyǵý, lázzat taba egilý, kóz jasyna kómilý, shegi joqqa tarysa da yntyq ata umtylýy, ómir baqı aınymas, esh mezgilde toıattamas qumarlyq, barlyǵyn da qushaǵyma alsam deý, barlyǵyna biriksem, bite qaınassam deý, ol júregimizdi búkil álem yrǵaǵymen birge soqtyrar pafos. Búkil álem, gúlder, boıaýlar, dybystar bar jaratylys, barlyq ómir - poezıa dúnıesi. Osy qubylystarǵa qupıa qýat, olarǵa tirshilik, oınaqy ómir beretin syrlar poezıanyń tetigi men jany. Poezıa - álemdik ómirdiń qan tamyrynyń soǵýy, sol ómirdiń qany men oty, jaryǵy men kúni"- dep baǵalaǵan eken uly synshy V. G. Belınskıı.

Dúnıejúzilik, otandyq poezıanyń qaı iri ókilderiniń shyǵarmashylyǵyna, kóz júgirtip otyrsaq, barlyq aqynnyń soqpaı ótpeıtin mejeli nysanasy bar ekenin bilemiz. Ol - tabıǵat. Poezıa tarıhynda tabıǵatty jyrlamaǵan aqyn joq. Ony qaı aqyn bolmasyn óziniń shama - sharqynsha jyr etýge umtylǵan. Endeshe tirshiliktiń tynysyn túpten tartyp qozǵaıtyn sýretker nazarynyń únemi anasy - tabıǵatqa aýýy tabıǵı qubylys.
Tabıǵat - poezıanyń obektisi ǵana emes, onyń boıyna qýat beretin, óńin kirgizetin arsenely da tárizdi. Tipti kórkemdiktiń beıneleý amaldarynyń neshe alýan túrlerin aqyndardyń tabıǵattan alatyny belgili. Al, tabıǵatpen adamzatty bir - birimen tyǵyz baılanysty. Tabıǵat adamsyz jasaı berse de, adam tabıǵatsyz ómir súrýi múmkin emes ekendigi belgili. Sondyqtan adamzat ómirinde tabıǵat úlken mán atqarady. Tabıǵatty jyrlaý - sonaý aýyz ádebıetinen bastap, kúni búgingi poezıaǵa deıin eshqashan úzilmeı jalǵasyp kele jatqan dástúrli úrdis. Bizdiń qazaq sóz ónerinde de tabıǵatty jyrlaý sonaý fólklordan bastalady.