Bilimdi myńdy jyǵar (zıatkerlik oıyn)
«Bilimdi myńdy jyǵar» zıatkerlik oıyny» (prezentasıasymen)
Maqsaty: oqýshylardyń ózara básekelestik týdyrý arqyly bilimge degen qulshynystaryn arttyrý, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý, óz bilimiń kóterý maqsatynda ózin - ózi tárbıeleýge úıretý.
Kórnekilikter: kompúter, ınteraktıvti taqta, grafoproektor, slaıdtar, tapsyrmalar; zaldy sharlar, gúldermen bezendirý; bilim jaıly qanatty sózderdi ilý.
Qatysýshylar: 9 – 11 synyptardan 3 oqýshydan turatyn 5 top.
Tanystyrý
toptyń ataýy, urany, ómirlik ustanymy
QUPIA SÓZ
Berilgen áripter tizbesinen sóz qurastyryp, óziniń tobynyń ataýyn tabady, sol sózden sózder shyǵaryp, unaǵan sózdi tańdap alyp shaǵyn shyǵarma jazady.
shabolqa, yradn, nyqar, lurtap, qurńas
Bolashaq
Daryn
Qyran
Tulpar Suńqar
Mýzyqalyq nomer
Hor«Jas Ulandar»
KEREMET BESTİK
Qazaq tili 10 20 30 40 50
10. Tynys belgileri týraly erejeler jınaǵy qalaı atalady?
A) Sıntaksıs
V) Leksıkologıa
S) Polısemıa
D) Stılısıka
E) Pýnktýasıa
20. Tynys belgisi durys qoıylǵan sóılemdi kórset
A) Kóp sóz – kúmis – az sóz, altyn.
V) Kóp sóz – kúmis; az sóz – altyn.
S) Kóp sóz – kúmis, az sóz – altyn.
D) Kóp sóz, kúmis, az sóz, altyn.
E) Kóp sóz kúmis – az sóz altyn.
30. Sabaqtas qurmalas sóılemdi tap
A) Saýran shańǵyǵa áýesqoılardyń biri bola tura, áli kúnge munshalyqty uzyn alqapta, ásirese mynaý eńistikte syrǵanap kórgen emes.
V) Mine biz de keldik. Kesh te bastaldy.
S) Men úı jınap jatyrmyn, óziń kelip ket.
D) Eńbek qylmaı tapqan mal dáýlet bolmas: qardyń sýy sekildi tez sýalar.
E) Bul ýaqyttyń ishinde el de ózgerip ketti, adamdar da ózgerdi.
40. Emle boıynsha durys jazylǵan kúrdeli jalqy esim
A) «baldyrǵan» jýrnaly
V) baldyrǵan jýrnaly
S) Meniń atym Qoja hıkaıaty
D) «abaı joly» romany
E) «Abaı joly» romany
50. Odaǵaıdy kórset
A) Ózimdiki bolsa ıgi edi.
V) Oho, ólkemdegi ómir qandaı!
S) Balam, oıymdy taba almadyń.
D) Mynaý ne dep tur?
E) Qoı deımin, bala.
Orys tili 10 20 30 40 50
10. Otvlechennoe sýshestvıtelnoe
A) sahar
B) chtenıe
C) lıstva
D) detvora
E) jýrnal
20. Ýkajıte glagoly 2 sprájenıa
A) Mahat, hlestat, dyshat
V) Dyshat, zavıset, prıgotovıt
S) Prıgotovıt, polot, doverıt
D) Doverıt, stelıt, pleskat
E) Pleskat, gnat, dremat
30. Eslı stradatelnoe prıchastıe nastoıashego vremenı obrazovano ot glagola 2 sprájenıa, to pıshetsá sýfıks
A) - ım -; B) - enn -; C) - em -;
D) - ash -, - ıash -; E) - ýsh -, - ıýsh -
40. V predlojenıı estprıchastnyı oborot
A) Nastýpıla osen, poholodalo.
B) A ýtro bylo slavnoe, hotá ı holodnoe.
C) Vernývshıs domoı, ıa nashel etý knıgý.
D) Tropınka, zavorachıvaıýshaıa k lesý, byla ýzkoı.
E) Mne ne hotelos nıkogo prıglashat na svoı ıýbıleı.
50. Ýkajıte glagoly so znachenıem «ıntellektýalnaıa deıatelnost
A) Razmyshlát, sıdet, letat
B) Letat, spat, smerkatsá
C) Konstrýırovat, kolot, reshat
D) Reshat, schıtat, ýchıtsá
E) Ýchıtsá, molot, kleıt
Matematıka 10 20 30 40 50
10. 19+10=5
qalaı shyqty? nege 5 shyqty?
20. Bul esepti bala baqshanyń balasy 1 mınýtta sheshedi, ortanshy synyptyń oqýshylary 5 mınýtta, joǵarǵy synyptyń oqýshysy 30 mınýtta, al profesor eshqashan sheshe almaıdy.
B E Ú T B A J S T O. Bul ne?
30. Elektrıchka saǵatyna 70 km jyldamdyqpen kele jatyr. Tútin qaı baǵytta jáne qandaı jyldaqpen budaqtap shyǵyp jatyr?
1 den 100 sanda qansha 9 kezdesedi?
50. Baqta 4 kókterek ósip tur, ár qaısysynda 4 úlken butaqtan, ár úlken butaqta 4 kishkentaı butaqtan, ár kishi butaqta 4 almadan. Barlyǵy qansha alma?
Tarıh 10 20 30 40 50
10.«Kók túrkiniń kók semseri» atanǵan ataqty batyr kim?
20. Qorqyt ata eskertkishiniń qandaı ereksheligi bar?
30. Bizdiń elimizde ósip turǵanyna 700 jyl bolǵan aǵashty qaı jerden kezdestirýge bolady?
40. Taraz qalasynyń erte orta ǵasyrlyq aty qandaı?
50. Ǵundardyń kósemi, aty ańyzǵa aınalǵan áskerı qolbasshy kim?
Geografıa 10 20 30 40 50
10. Aty da, minezi de buzyq ózen qaıda, qalaı atalady?
20. Jetisýdyń jeti ózenin atańdar
30. Qyzyl kitapqa engizilgen greıg jaýqazyny qaı qoryqtyń emblemasy bolyp tabylady?
40. Tóbesinen birden tórt el – Qazaqstan, Reseı, Qytaı, Monǵolıa kórinetin taý júıesi qalaı atalady?
50. Djomolýngmany (Everest) baǵyndyrǵan qazaq alpınısi kim?
Mýzykalyq nomer
Án «Úsh Merki»
Logıkalyq suraqtar áleminde
KİM TAPQYR?
1. Ústel ústinde úsh stakan shıe tur. Marat bir stakan shıeni jep qoıdy. Neshe stakan qaldy?
2. Aınalada sý, ortasynda zań. Bul ne?
3. Kóshede eki ákesi, eki balasy, jáne atasy nemeresimen qydyryp júr. Kóshede neshe adam júr?
4. Termometr aıaz bolǵasyn – úsh gradýs kórsetip tur. Osyndaı eki termometr neshe gradýs kórsetedi?
5. Bólmedegi ár buryshta bir mysyqtan jáne oǵan qarama - qarsy úsh mysyqtan otyrsa, bólmede neshe mysyq bar?
6. Sýǵa qaı kezde qoldy kesip alýǵa bolady?
7. Synypta 35 oqýshy bar. Qyzdar uldardan úshke artyq. Synypta uldar qansha, qyzdar qansha?
8. Arman chernovıkte esep shyǵaryp, ony dápterge kóshirdi. Biraq jaqshalardy qalaı qoıǵanyn umytty. Onyń esinde qalǵany mynaý 6*8+20: 4 - 2=40. Armanǵa jaqshalardy qoıýǵa kómektesińiz.
9. Mektepte tórt júz oqýshy bar. Olardyń eń bolmaǵanda ekeýi bir kúnde týǵanyn dáleldeńiz.
10. 1) mysyq - 3
2) átesh - 8
3) esek - 2
4) baqa - 3
5) kókek - 4
6) ıt -?
Mýzykalyq nomer
Bı «Kerbez kerik».
«JYLAN» OIYNY
Ár top quramynda «j» árpi bar tórt zat esim jazady, sózderdi qazaq jáne orys tilderinde oılastyrýǵa bolady
Mýzykalyq nomer
Bı «Tor Jorǵa»
Oıynnyń qorytyndysy
Top attary ---- I kezeń ----- Iİ kezeń ----- İİI kezeń ----- VI kezeń ------ V kezeń ---- Upaı sany ---- Orny
Bolashaq
Daryn
Qyran
Tulpar
Suńqar
Qurmetti oqýshylar, «Bilimdi myńdy jyǵar» atty zıatkerlik oıynymyz aıaqtaldy. Jeńiske jetken oqýshylardy shyn júrekten quttyqtaımyz! Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
Maqsaty: oqýshylardyń ózara básekelestik týdyrý arqyly bilimge degen qulshynystaryn arttyrý, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý, óz bilimiń kóterý maqsatynda ózin - ózi tárbıeleýge úıretý.
Kórnekilikter: kompúter, ınteraktıvti taqta, grafoproektor, slaıdtar, tapsyrmalar; zaldy sharlar, gúldermen bezendirý; bilim jaıly qanatty sózderdi ilý.
Qatysýshylar: 9 – 11 synyptardan 3 oqýshydan turatyn 5 top.
Tanystyrý
toptyń ataýy, urany, ómirlik ustanymy
QUPIA SÓZ
Berilgen áripter tizbesinen sóz qurastyryp, óziniń tobynyń ataýyn tabady, sol sózden sózder shyǵaryp, unaǵan sózdi tańdap alyp shaǵyn shyǵarma jazady.
shabolqa, yradn, nyqar, lurtap, qurńas
Bolashaq
Daryn
Qyran
Tulpar Suńqar
Mýzyqalyq nomer
Hor«Jas Ulandar»
KEREMET BESTİK
Qazaq tili 10 20 30 40 50
10. Tynys belgileri týraly erejeler jınaǵy qalaı atalady?
A) Sıntaksıs
V) Leksıkologıa
S) Polısemıa
D) Stılısıka
E) Pýnktýasıa
20. Tynys belgisi durys qoıylǵan sóılemdi kórset
A) Kóp sóz – kúmis – az sóz, altyn.
V) Kóp sóz – kúmis; az sóz – altyn.
S) Kóp sóz – kúmis, az sóz – altyn.
D) Kóp sóz, kúmis, az sóz, altyn.
E) Kóp sóz kúmis – az sóz altyn.
30. Sabaqtas qurmalas sóılemdi tap
A) Saýran shańǵyǵa áýesqoılardyń biri bola tura, áli kúnge munshalyqty uzyn alqapta, ásirese mynaý eńistikte syrǵanap kórgen emes.
V) Mine biz de keldik. Kesh te bastaldy.
S) Men úı jınap jatyrmyn, óziń kelip ket.
D) Eńbek qylmaı tapqan mal dáýlet bolmas: qardyń sýy sekildi tez sýalar.
E) Bul ýaqyttyń ishinde el de ózgerip ketti, adamdar da ózgerdi.
40. Emle boıynsha durys jazylǵan kúrdeli jalqy esim
A) «baldyrǵan» jýrnaly
V) baldyrǵan jýrnaly
S) Meniń atym Qoja hıkaıaty
D) «abaı joly» romany
E) «Abaı joly» romany
50. Odaǵaıdy kórset
A) Ózimdiki bolsa ıgi edi.
V) Oho, ólkemdegi ómir qandaı!
S) Balam, oıymdy taba almadyń.
D) Mynaý ne dep tur?
E) Qoı deımin, bala.
Orys tili 10 20 30 40 50
10. Otvlechennoe sýshestvıtelnoe
A) sahar
B) chtenıe
C) lıstva
D) detvora
E) jýrnal
20. Ýkajıte glagoly 2 sprájenıa
A) Mahat, hlestat, dyshat
V) Dyshat, zavıset, prıgotovıt
S) Prıgotovıt, polot, doverıt
D) Doverıt, stelıt, pleskat
E) Pleskat, gnat, dremat
30. Eslı stradatelnoe prıchastıe nastoıashego vremenı obrazovano ot glagola 2 sprájenıa, to pıshetsá sýfıks
A) - ım -; B) - enn -; C) - em -;
D) - ash -, - ıash -; E) - ýsh -, - ıýsh -
40. V predlojenıı estprıchastnyı oborot
A) Nastýpıla osen, poholodalo.
B) A ýtro bylo slavnoe, hotá ı holodnoe.
C) Vernývshıs domoı, ıa nashel etý knıgý.
D) Tropınka, zavorachıvaıýshaıa k lesý, byla ýzkoı.
E) Mne ne hotelos nıkogo prıglashat na svoı ıýbıleı.
50. Ýkajıte glagoly so znachenıem «ıntellektýalnaıa deıatelnost
A) Razmyshlát, sıdet, letat
B) Letat, spat, smerkatsá
C) Konstrýırovat, kolot, reshat
D) Reshat, schıtat, ýchıtsá
E) Ýchıtsá, molot, kleıt
Matematıka 10 20 30 40 50
10. 19+10=5
qalaı shyqty? nege 5 shyqty?
20. Bul esepti bala baqshanyń balasy 1 mınýtta sheshedi, ortanshy synyptyń oqýshylary 5 mınýtta, joǵarǵy synyptyń oqýshysy 30 mınýtta, al profesor eshqashan sheshe almaıdy.
B E Ú T B A J S T O. Bul ne?
30. Elektrıchka saǵatyna 70 km jyldamdyqpen kele jatyr. Tútin qaı baǵytta jáne qandaı jyldaqpen budaqtap shyǵyp jatyr?
1 den 100 sanda qansha 9 kezdesedi?
50. Baqta 4 kókterek ósip tur, ár qaısysynda 4 úlken butaqtan, ár úlken butaqta 4 kishkentaı butaqtan, ár kishi butaqta 4 almadan. Barlyǵy qansha alma?
Tarıh 10 20 30 40 50
10.«Kók túrkiniń kók semseri» atanǵan ataqty batyr kim?
20. Qorqyt ata eskertkishiniń qandaı ereksheligi bar?
30. Bizdiń elimizde ósip turǵanyna 700 jyl bolǵan aǵashty qaı jerden kezdestirýge bolady?
40. Taraz qalasynyń erte orta ǵasyrlyq aty qandaı?
50. Ǵundardyń kósemi, aty ańyzǵa aınalǵan áskerı qolbasshy kim?
Geografıa 10 20 30 40 50
10. Aty da, minezi de buzyq ózen qaıda, qalaı atalady?
20. Jetisýdyń jeti ózenin atańdar
30. Qyzyl kitapqa engizilgen greıg jaýqazyny qaı qoryqtyń emblemasy bolyp tabylady?
40. Tóbesinen birden tórt el – Qazaqstan, Reseı, Qytaı, Monǵolıa kórinetin taý júıesi qalaı atalady?
50. Djomolýngmany (Everest) baǵyndyrǵan qazaq alpınısi kim?
Mýzykalyq nomer
Án «Úsh Merki»
Logıkalyq suraqtar áleminde
KİM TAPQYR?
1. Ústel ústinde úsh stakan shıe tur. Marat bir stakan shıeni jep qoıdy. Neshe stakan qaldy?
2. Aınalada sý, ortasynda zań. Bul ne?
3. Kóshede eki ákesi, eki balasy, jáne atasy nemeresimen qydyryp júr. Kóshede neshe adam júr?
4. Termometr aıaz bolǵasyn – úsh gradýs kórsetip tur. Osyndaı eki termometr neshe gradýs kórsetedi?
5. Bólmedegi ár buryshta bir mysyqtan jáne oǵan qarama - qarsy úsh mysyqtan otyrsa, bólmede neshe mysyq bar?
6. Sýǵa qaı kezde qoldy kesip alýǵa bolady?
7. Synypta 35 oqýshy bar. Qyzdar uldardan úshke artyq. Synypta uldar qansha, qyzdar qansha?
8. Arman chernovıkte esep shyǵaryp, ony dápterge kóshirdi. Biraq jaqshalardy qalaı qoıǵanyn umytty. Onyń esinde qalǵany mynaý 6*8+20: 4 - 2=40. Armanǵa jaqshalardy qoıýǵa kómektesińiz.
9. Mektepte tórt júz oqýshy bar. Olardyń eń bolmaǵanda ekeýi bir kúnde týǵanyn dáleldeńiz.
10. 1) mysyq - 3
2) átesh - 8
3) esek - 2
4) baqa - 3
5) kókek - 4
6) ıt -?
Mýzykalyq nomer
Bı «Kerbez kerik».
«JYLAN» OIYNY
Ár top quramynda «j» árpi bar tórt zat esim jazady, sózderdi qazaq jáne orys tilderinde oılastyrýǵa bolady
Mýzykalyq nomer
Bı «Tor Jorǵa»
Oıynnyń qorytyndysy
Top attary ---- I kezeń ----- Iİ kezeń ----- İİI kezeń ----- VI kezeń ------ V kezeń ---- Upaı sany ---- Orny
Bolashaq
Daryn
Qyran
Tulpar
Suńqar
Qurmetti oqýshylar, «Bilimdi myńdy jyǵar» atty zıatkerlik oıynymyz aıaqtaldy. Jeńiske jetken oqýshylardy shyn júrekten quttyqtaımyz! Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
Jakasheva Ýlbal Beısenbaevna
Almaty oblysy, Raıymbek aýdany, Jalańash selosy,
Jamal Ermegıaev atyndaǵy orta mektep
orys tili páni muǵalimi tárbıe isi jónindegi orynbasary
"Úzdik tárbıe saǵaty" nomınasıasy boıynsha
Almaty oblysy, Raıymbek aýdany, Jalańash selosy,
Jamal Ermegıaev atyndaǵy orta mektep
orys tili páni muǵalimi tárbıe isi jónindegi orynbasary
"Úzdik tárbıe saǵaty" nomınasıasy boıynsha
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.