InfoHub Logo

Bilimdiden shyqqan sóz, Talaptyǵa bolsyn kez atty bilim saıysy (8 - 11 synyptar)
Maqsaty: 1. Tapqyrlyqqa, sheshendikke baýlý, izdenimpazdyqqa jeteleý, oı - órisin, til mádenıetine degen súıispenshiligin arttyrý.
2. Jastardy elin, jerin, onyń dástúrlerin syılaýǵa, halqymyzdyń bolashaǵyn gúldenter tárbıeli, bilimdi bolyp ósýine yqpal etý jáne tárbıeleý.
Kórnekiligi: naqyl sózder, ınteraktıvti taqta, plakat, sharlar.

Barysy: Júrgizýshi: Bilgenge: bilim - baılyq, baǵasy artyq,
Salmaǵy san jetpeıtin qorǵasyndaı.
Úırenseń óner - bilim, óshpes mura,
Taýsylmas taý keniniń qordasyndaı.

Júrgizýshi: Bilim - óshpes júrekke janǵan shyraq,
Ol - kók saýyt, quryshtaı qarý - jaraq.
Asyl sol aqyl, bilim boıda barlyq
Kezi keldi mine oılanarlyq.

Júrgizýshi: Oqysań ǵylym qoryn bilim asar,
Kóńildiń kirshik basqan kózin ashar.
Bar izgilik tek bilimmen alynar,
Bilim al, ol ómirdiń jolyn ashar,- deı kele bilim - adam balasynyń ortaq qazynasy. Olaı bolsa oıynshylarymyzdy ortaǵa shaqyraıyq.

Júrgizýshi: Kózge túser júırikter baǵasymen,
Sýda aǵar taýlardyń salasymen.
Qara qyldy qaq jarar aldaryńda,
Tanystyraıyq ádil qazy alqasymen.
(Qazylardy tanystyrý)

Júrgizýshi: Tek sáttilik, qatysyńdar saıysqa,
Myqty bolsań, qabyrǵańmen qaıys pa.
Oqý kerek, bilim kerek qashanda,
Ol bolmasa, saıys degen saıys pa? deı otyryp saıysymyzdy bastaımyz.

Saıystyń sharttary:
1. Kim tapqyr? (geografıalyq suraqtar)
2. Oılan tap! (qalalar, saıahatshylar, qoryqtar)
3. Sóz tapqanǵa. (áriptermen jaýabyn tabý)
4. Oıly bolsań ozyp kór. (geografıalyq jumbaqtar, maqal - mátelder)

1 - aınalym.
1. Q. R. shekarasynyń uzyndyǵy (15 mln. km.)
2. Toqyma, bylǵary, aıaq kıim, tigin qaı ónerkásiptiń salalary (jeńil ónerkásip)
3. Dúnıe júzindegi eń úlken aral (Grelandıa)
4. Eń kishi materık ( Avstralıa)
5. Tropıkten ekvatorǵa qaraı soǵatyn turaqty jelder (passat)
6. Q. R. qansha oblystan turady. (14)
7. Fontan túrinde oqtyn - oqtyn atqylap turatyn ystyq bulaqtar (geızerler)
8. Dúnıe júzindegi eń tereń kól (Baıkal)
9. Jerdiń tas qabaty, jer qyrtysy qalaı atalady. (lıtosfera)
10. Muhıt sýynyń tuzdylyǵy nemen ólshenedi. (promıl)
11. Jerdiń sý qabyǵy (gıdrosfera)
12. Janartaýdyń atqylaýynan bólinetin qoımaljyń massa. (lava)
13. Jerdiń kishireıtilgen beınesi. (globýs)
14. Eń kishi muhıt (Soltústik muzdy muhıt)
15. Eki dúnıe bóliginen turatyn materık (Eýrazıa)
16. Kún júıesine qansha ǵalamshar kiredi. ( 9)
17. Otyn - energetıkasynyń salalaryn ata (munaı, gaz, kómir)
18. Q. R. qansha ekonomıkalyq aýdannan turady (5)
19. Eń sany kóp halyq (Qytaı)
20. Jaǵalaýyn tórt muhıt sýy shaıatyn materık (Eýrazıa)

2 - aınalym.
1. Oblys ortalyǵy - Talas ózeniniń temir jolymen qıylysqan jerindegi jóńeske, Talas - Asy iri alqabynyń ortalyǵyna ornalasqan. Bul qala Qazaqstannyń Taraz degen atpen 6 ǵasyrda belgili ejelgi qalasy, Uly jibek jolyndaǵy iri saýda ortalyǵy bolǵan. (Jambyl)

2. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ortalyǵy, respýblıkanyń eń ejelgi qalalarynyń biri, ol Ógem jotasynyń etegindegi jazyqty, Saıram jáne Badam ózenderiniń aralyǵynda, Arystan, Jambyl men Almatyǵa qaraı temir jol ótetin tusqa salynǵan. Bul qaı qala. (Shymkent)

Pavlodar oblysy, Lebáji aýdany,
Potanın jalpy orta bilim beretin mektebi
Tarıh jáne geografıa pániniń muǵalimi
Eleýsızova Nýrkamal Mýhtarhanovna