InfoHub Logo

Oqý quralynyń eń ulylyǵy bala oqytatuǵyn kitap

Ahmet Baıtursynuly

... Óz tilimen sóılesken, óz tilimen jazǵan jurttyń ulttyǵy esh ýaqytta adamy qurymaı joǵalmaıdy. Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebepti bolatyn nárseniń eń qýattysy- til. Alash qaıratkeri Ahmet Baıtursynuly  aıtqandaı, oqýshynyń boıynda qazaq tilin meńgertý arqyly  halqymyzdyń tilin ulttyq qundylyq  retinde baǵalaý. Tildi bilý arqyly oqýshynyń tanymy keńeıedi, estetıkalyq talǵamy ósip, sulýlyq pen ásemdiktiń asqaq  qudiretin túsinedi. Elimiz úshin bilimniń mańyzdy bolyp tabylatyny basty másele. Sol sebepti qazirgi jastardy eń aldymen kitap oqyp, onyń mazmunyn túsinip, saýatty jazýǵa jeteleý qajet. Bolashaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń  básekelestik qabiletimen aıqyndalady. Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq  maqalasynda osylaı delingen.

Muǵalimniń basty maqsatynyń biri - oqýshylardyń erkin qarym-qatynas jasaýǵa, pikirlesýge, saýatty jazýǵa, áserli sóıleýge úıretý. Ár sabaǵynda qazaq halqynyń ádebıetimen, tarıhymen, eskertkishterimen tanystyrý. Qyzyqty tapsyrmalar berý arqyly pikirin dáleldep aıtýǵa, aqyn jazýshylardyń shyǵarmalarymen tanysyp, maqal-mátel arqyly oıyn túıindep jetkize alatyndaı bolýy kerek. Osy maqsatqa jetýdiń bir joly  retinde qazaq tili men ádebıeti páninen 5-orys synybyna arnalǵan jumys dápterin usynamyn. Oqýshyǵa arnalǵan jumys dápterinde mátinder, erejeler, tirek syzbalar, nátıje sabaq jáne oqýshy men muǵalim arasyndaǵy keri baılanys bar. Sonymen qatar jańa baǵdarlamaǵa saı qalyptastyrýshy baǵalaý da kórsetilgen. Til úıretýde oqýshynyń biliminiń óz ómirinde qoldanys tabýyna jáne onyń shyǵarmashylyqpen qoldanylýyna mán beriledi. Soǵan oraı, sóıleý áreketine birneshe tásilderdi qoldandym. Atap aıtsam: suraq jaýap, salystyra otyryp áńgimeleý, suhbat týraly aıtý, oı almasý, qorytyndylaý, sıpattaý, sóıleý úshin oı óristerin keńeıtý jumystary bar. Aqyn -jazýshylardyń shyǵarmalarymen tanysady. Úzindiler keltirilgen. Mátindi oqyǵan soń, túsinikterin  tekserýge arnalǵan jattyǵýlar kezdesedi. Ony  «durys», «durys emes», «shyn», «jalǵan» degen sózder arqyly belgileıdi. Jumys dápterinde kezdesetin keıbir jumys úlgilerin kórsetip keteıin. Taqyryby: «Súıikti jazýshy»

2-tapsyrma. Mátindi túsinip oqy. Suraq qurastyr.

3-tapsyrma. Berilgen sınonımderdi qatystyryp, sóılem   qurastyr.  Qaýym-kópshilik; tanymal-tanys; qalamger-jazýshy; erekshe-aıryqsha, ózgeshe

4-tapsyrma. Balalardyń súıikti jyrshysy - Muzafar Álimbaı týraly qysqasha mazmunyn aıt. Syzbany toltyr.

Muzafar Álimbaev
Aqyn...	Mádenıet...	Balalar...	Memlekettik...

 

5-tapsyrma. Balalardyń súıikti jazýshysy – Berdibek Soqpaqbaev týraly qysqasha mazmunyn aıt. Syzbany toltyr.

Berdibek Soqpaqbaev
Týǵan jyly	Balalyq shaǵy	Tuńǵysh jınaǵy	Shyǵarmalary

 

 

Baǵa

 

 

Osyndaı jumys túrleri arqyly ár oqýshynyń tanymy keńeıedi, talǵamy ósip, qazaq tiliniń sulýlyǵy men ásemdiginiń qudiretin túsinedi. Oqýshy óziniń mektep qabyrǵasynda alǵan bilimin shynaıy ómirilik qajettilikterge asyrady dep túsinemin. Meniń usynylyp otyrǵan «Jumys dápterim» jalpy orta bilim beretin mekteptiń 5-orys synybyna arnalǵan kómekshi quraly. Oqýshylardyń jas erekshelikterine saı, shyǵarmashylyq tapsyrmalar men synı turǵydan oılaý jobasynyń elementteri qoldanyldy.

Qorytyndylaı kele, qazirgi talapqa saı jańa ozyq ádisterdi paıdalana otyryp, kórkem saýattylyǵymyzdy damyta berýimizkerek. Qajymaı, talmaı eńbek etýdiń arqasynda úlken bıikterden kórine bereıik!

Aktaılakova Darıga Gylymbekovna
№65 mektep-gımnazıasy, qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi, pedagog-zertteýshi

---