InfoHub Logo

Qazaqstan óz táýelsizdigin alǵaly beri elimizdiń rýhanı ómirinde kóptegen ózgerister boldy. Bul oń ózgerister bolashaq jastardy tárbıeleýde jańa maqsat-mindetter júktep otyr. Qazaqstan jastarynyń rýhanı keńistigin qalyptastyrýdyń alǵy sharty mekteptenbastalady. HHİ ǵasyrmektebiniń maqsaty jas jetkinshekterdi jaýapkershiligi joǵary, parasatty, adamgershilik mádenıeti qalyptasqan, ómirge ıkemdi, ultjandy tulǵa qalyptastyrý. Bolashaq muǵalimder osy maqsatty oryndaýǵa beıimdelgen maman bolýy shart. Jańa tehnologıany meńgerý muǵalimniń ıntellektýaldyq, kásiptik, adamgershilik, basqa da kóptegen qasıetteriniń qalyptasýyna kómektesedi, oqý-tárbıe úderisin durys uıymdastyrýyna áserin tıgizedi.

Qazirgi tańda jańartylǵan bilim berý mazmunynyń negizgi ózegi- qarqyndy damyp kele jatqan ózgermeli qoǵamda ómir sýrýge ıkemdi, jeke basynyń, sondaı-aq qoǵam paıdasyna qaraı ózin-ózi tolyq júzege asyrýǵa daıyn bilimdi, shyǵarmashylyqqa beıim, básekege qabiletti tulǵany qalyptastyrý men damytý bolyp tabylady.

Bilimdi de bilikti, salıqaly da parasatty, jan- jaqty jetilgen jeke tulǵany tárbıeleý bizúshinmańyzdy isbolypotyr. Qazirgi jańarý kezeńinde bizdiń qoǵamymyzdyń ilgerileý prosesinde oqýshylardyjan-jaqty jandandyrý, el ómiriniń barlyq jaqtaryn jańartý bala tárbıesiniń mánimen onyń problemalaryn kúrdelendirip otyr.

Bilim berýdiń qazirgi jańa qurylymymen oqý- ádistemelik mazmunynyń ózgerýi- muǵalimniń, ıaǵnıbizdińóz kásibı sheberligimizdi shyńdaýymyzdy, jańartýymyzdy talap etip otyr. El prezıdenti N. Nazarbaev «Qazirgi zamanda jastarǵa aqparatty tehnıkamen baılanysty álemdik standartqa saı múddeli jańa bilim berý óte qajet» dep atap kórsetkenindeı ınovasıalyq ádis- tásilderdi keńinen qoldaný jańasha bilim berýdiń bir sharty. Bizdiń bolashaǵymyz – bilimd iurpaq. Elbasynyń alǵ aqoıǵan «Elý eldiń qatarynan kóriný kerekpiz» degen úlken úmitin aqtaýymyz úshin biz oıyn anyq aıtaalatyn, oılaý qabiletteri joǵary tulǵa qalyptastyrýymyz kerek. Bolashaqtyń búgingiden de nurly bolýyna yqpal etip adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn kúsh tek bilimde ǵana. Qaı eldiń bolmasyn ósip órkendeý iulttyq bilim júıesiniń deńgeıine, damytý baǵytyna baılanysty. Qazirgi kezeńde egemendi elimizde bilim berýdiń jańa júıesi jasalyp, álemdik bilim berý keńistigine baǵyt alýda. Bul pedagogıka tarıhy men oqý-tárbıe úrdisindegi eleýli ózgeristerge baılanysty bolyp otyr, sebebi, bilim berý júıesi ózgerdi, bilim berýdiń mazmuny jańardy, jańa kózqaras, jańasha qarym-qatynas paıda boldy.

Muǵalimderdiń aldyna qoıylyp otyrǵan basty mindetteriniń biri – oqytýdyń ádis-tásilderin únemi jetildirip otyrý jáne jańa pedagogıkalyq tehnologıalardy meńgerý. Ustaz úshin eń basty másele – oqytý ádisin durys tańdaý. Jańa pedagogıkalyq tehnologıalar oqýshynyń jeke tulǵalyq kúshin arttyryp, shyǵarmashylyq oıynynyń damýynda basty ról atqarady. Jańa tehnologıalardy meńgerý muǵalimniń zıatkerlik, kásiptik, adamgershilik, rýhanı, azamatttyq jáne de basqa da kóptegen adamı kelbetiniń qalyptasýyna ıgi áserin tıgizedi, ózin – ózi damytyp, oqý – tárbıe úrdisin tıimdi uıymdastyrýyna kómektesedi. «Óz eńbegin taldaı bilgen adam ǵana tájirıbeli ustaz bola alady» degen V. Sýhomlınskııdiń sózin oqytýshynyń talmaı izdengen eńbeginiń nátıjesinde ǵana kórinetini belgili. Qazirgi kezde bilim men tehnıkanyń damý deńgeıi árbir oqýshyǵa sapaly jáne tereń bilim berýine jaǵdaı jasap otyr. Oqytýshy baıandaıdy, áńgimeleıdi, túsindiredi, al oqýshy tyńdaıdy, qabyldaıdy, oılaıdy t. b, tanym áreketerin jasaıdy.

Syn turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasy álemniń túpkir-túpkirinen jıylǵan bilim berýshilerdiń birlesken eńbegi. Tájirıbeni júıege keltirgen Djınnı L. Sıtl, Kýrtıs S. Meredıt, Charlz Tembl. Jobanyń negizgi J. Pıaje, L. S. Vygotskıı teorıalaryn basshylyqqa alady

«Synı oılaý»degen ne?

Adam qashan tereń oılana bastaıdy? Birinshi mezette onyń aldynda daıyn jaýaby joq qandaı da bir másele nemese áli de úırenshikti bola qoımaǵan jańa aqparat paıda bolǵanda. Ekinshiden, adam bul problemanyń jaýabyn tabýǵa umtylys jasaǵanda nemese jańa nárseni túsinip, onyń baıybyna jetýge tyrysqanda. Oılanýdyń qandaı da bolmasyn qıyndyq, yńǵaısyzdyq, kúmán týǵanda paıda bolatyndyǵy týraly fılosof Djon Dúı bylaı dep jazǵan:«Oılaý tyǵyryqqa tirelip, tańdaý jasaý kerek kezde bastalady»

Refleksıa jasaǵanda adam kóptegen sheshimderdi saraptap, olardy oı eleginen ótkizip, óz qundylyqtarymen túsinikteriniń, túısigi men qajettilikteriniń tarazysyna salyp, problemanyń baıybyna jetýge tyrysady. Osydan soń adam ózi tańdap alyp, kóńili qalaǵan sheshimdi týra sol qalpynda qabyldamaı, ony jan – jaqty qarastyrady, onyń oń men solyn ajyratady, kemshilikterin keltirýmen qatar ony qýattaý úshin dálelder izdeıdi. Bul tujyrymdaýǵa qanaǵattanbaı, óz sheshimine balama izdestiredi, jańa usynystar men boljamdar jasaıdy. Ylǵı da ózine esh búkpesiz shyndyq turǵysynan suraq qoıyp, oǵan jaýap izdeıdi, jaýap tapsa, qaıtadan suraq qoıyp, endi sonyń jaýabyn izdestiredi, oǵan da qanaǵattanbaı, ári qaraı «qaza beredi», «qaza beredi». Suraqtar, suraqtar, suraqtar. Jaýapizdeý , jaýapizdeý, jaýapizdeý. Úzdiksiz izdený men zertteý. . .

Oılaýdyń osyndaı tolassyz túri synı oılaý dep atalady. Munda oılaý tizbekti túrde bir núkteden ekinshi núktege bir baǵytpen jyljymaı, birese alǵa, birese artqa oıysady. Problemanyń sheshimin tabý munda eń aıaqqy núkte dep sanalmaıdy:ony dáleldep berý kerek, onyń tıimdiligi men yqtımal qolaısyzdyqtaryn aıqyndaý qajet, oǵan balama keltirý kerek.

Synı oılaý problema sheshýge baǵyttalýmen qatar ózindilikpen erekshelenedi: qandaı da bolmasyn másele/ aqparat boıynsha ózindik túsinik qalyptastyryp, oǵan táýelsiz turǵydan baǵa berý, derbes sheshim qabyldaý.

Synı oılaýdy dáripteýshilerdiń biri Rıchard Pol myna aýmaly – tókpeli, kúndelikti ózgerip otyrǵan zamanda adam «óz ınstınkterine bostan bosqa senbeýi kerek» dep esepteıdi. Munyń sebebi mynada:adam óz túsinikterin, ustanymdaryn, qundylyqtar men nanymdaryn birden qalyptastyrmaı, olar týraly tereń oılanyp, onyń bárin kúmánmen qabyldap, «tula boıynan»ótkizý qajet. Rıchard Poldiń paıymdaýy boıynsha, adamdar«ózderiniń basyna túskendi dál sol qalpynda qabyldamaýy kerek. Olar aqıqat dep usynylǵan nárseniń bárinde aqıqat dep túsinbeý iqajet. Olar ózderiniń ómirlik tájirıbesin jalǵan dep oılamaýy kerek». Demek, olar ómirdiń barlyq jáıtterimen kórinisterin oı eleginen ótkizip, olardyń ómirsheńdigi, qundylyǵymen qajettiligi týraly ózindik pikir qalyptastyrýy kerek. Sol sebepti synı oılaýdy «sypaıy kúmándaný» dep ataıdy.

Synı oılaý oqýshylardyń oılaý daǵdylaryn damytyp, olardy oqý men ómirde týyndaıtyn máselelerdi ózdigimen sheshýge baǵyttaıdy. Osy arqyly synı oılaý oqýshylardy aqparatpen jumys jasap, sheshim qabyldaýǵa baýlıdy. Oqýshylar bul sekildi jumystardy jasaý nátıjesinde ózderine jáne ózgelerge tolassyz suraqtar qoıyp, olarǵa jaýap izdep, óz jaýaptaryn utymdy dáleldermen aıǵaqtaıdy, derbes sheshimder qabyldaıdy.

Adam balasynyń bes saýsaǵy birdeı bolmaıtyny sıaqty oqshylarda bir-birine uqsamaıtyn, birin-biri qaıtalamaıtyn, kishkene bolsa da ózindik ereksheligi bar adamdar. Olardyń ishinde eń úzdigi de, eń tómenide, tentegi de, bilip tursa da aýzyn ashpaıtyny da , qansha súıreseń alǵa baspaıtyny da bolady. Biraq ustaz barlyǵyn da jaqsy kórip, bilim nárimen sýsyndatýy tıis. Oqýshylarǵa zertteý júrgizgende joǵary synyp oqýshylarynda naqty bilim bar ekendigi, biraq olar óz oılaryn jetkizýge qınalatyny anyqtalǵaneken. Sondyqtan oqýshylardyń oıyn damytý jumystaryna kóp kóńil bóliný kerektigi kórindi. Osy jaǵdaıda tıimdi tehnologıalardyń biri- «Syn turǵysynan oılaý» tehnologıasy. Syn turǵysynan oılaý degenimiz pedagogtiń baǵyttaýymen oqýshynyń óz betinshe bilimdi ıgerýi. Nátıjesinde neǵurlym damyǵan oqýshynyń jeke tulǵasy qalyptasady. Bul tehnologıanyń maqsaty synaýǵa emes shyńdalǵan oılaýǵa úıretý. Syn turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasy álemniń túkpir-túkpirinen jınalǵan bilim berýshilerdiń birlesken eńbegi. Tájirıbeni júıege keltirgen Djınnı L. Sıtl, Kýrtıs S. Meredıt, Charlz Templ. Joba negizi J. Pıaje, L. S. Vygotskıı teorıalaryn basshylyqqa alady. Maqsaty barlyq jastaǵy oqýshylarǵa kez kelgen mazmunǵa synı turǵydan qarap, eki uıǵarym bir pikirdiń birin tańdaýǵa sanaly sheshim qabyldaýǵa sabaqtarda úıretý. Joba ádis-tásilderi oqýshylardy tynymsyz izdenimpazdyqqa baýlıdy. Balanyń tereń de erkin oılaýyna, úzdiksiz eńbektene bilýine jol ashady. Oqýshynyń izdenisi jemissiz bolmaq emes. Dástúrli bilim berý kezindegi oqýshyny syn turǵysynan oılaıtyn oqýshymen salystyrǵan kezde nátıjesi joǵary bolǵan. (2. 48bet)

Syn turǵysynan oılaý-oqý men jazýdy damytý baǵdarlamasy. Oqýshyny muǵalimmen, synyptastarymen erkin sóılesýge, pikir talastyrýǵa, bir-biriniń oıyn tyńdaýǵa, qurmetteýge, ózekti máseleni sheshý joldaryn izdeı otyryp, qıyndyqty jeńýge baýlıtyn baǵdarlama. Syn turǵysynan oılaýdy úıretý úshin tómendegi qaǵıdalar saqtalýy tıis:

Bul tehnologıa boıynsha sabaq úsh satydan turady:
1. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
2. Maǵynany taný.
3. Oı tolǵanys.

Tehnologıanyń basty maqsaty – damyta oqytý negizinde “Syn turǵysynan oılaý arqyly oqý men jazýdy damytý” baǵdarlamasyn iske asyrý, balalarǵa tereń bilim berý. Bul baǵdarlama Qazaqstan qory janynan 1998 j. qazan aıynan bastap júrgizilip keledi. Jańa tehnologıa retinde eń ozyq ádisterdi der kezinde ıgerý, izdený arqyly bala boıyna darytý, odan ónimdi nátıje shyǵara bilý – árbir ustazdyń basty mindeti. RWCT baǵdarlamasy – aǵylshyn tilinen aýdarǵanda “Syn turǵysynan oılaý úshin oqýmenjazý”degendi bildiredi.

Úırený prosesinde burynǵy biletinimen jańa bilimdi ushtastyrýdan turady. Úırenýshi jańa uǵymdardy, túsinikterdi, óziniń burynǵy bilimin jańa aqparatpen tolyqtyrady, keńeıte túsedi. Sondyqtan da sabaqta qarastyrylǵaly turǵan másele jaıly oqýshy ne biledi, ne aıta alatyndyǵyn anyqtaýdan bastalady. Osy arqyly oıdy oıatý mı qyrtysynda titirkendirgish arqyly júzege asady. Osy kezeńde qyzmet etetin «Oılaný», «Jupta talqylaý», «Boljaý», «Álemdi sharlaý» taǵy da basqa ádisterdi paıdalanýǵa bolady. Qyzyǵýshylyqty oıatý kezeńiniń ekinshi maqsaty: úırenýshiniń belsendiligin arttyrý. Óıtkeni úırenýshi enjarlyqtan góri belsendilikti talap etenin is-áreket ekeni daýsyz. Oqýshy óz biletinin eske túsiredi, qaǵazǵa jazady, kórshisimen bólisedi, tobynda talqylaıdy. Iaǵnı aıtý bólisý, ortaǵa salý arqyly onyń oıy ashylady. Osylaısha shyńdalǵan oılaýǵa birte-birte qadam jasala bastaıdy. Oqýshy bul kezeńde jańa bilim jaıly aqparat jınap, ony baıyrǵy bilimmen ushtastyrady. Mysaly: 6-synyp ádebıet páninen A. Baıtursynovtyń Krylovtan aýdarǵan aýdarmasy «Aqqý, shortan, hám shaıan» mysalyn ótkende qyzyǵýshylyqty oıatý satysynda «aqqý, shortan, shaıan týraly ne bilesińder? »dep suralyp, oqýshylar pikirleri tyńdalady. Aqqý kıeli qus, shaıan bul jándik, shortan balyqqa jatady degen sıaqty oılaryn jupta talqylap, jańa bilim arqyly aqparat jınaıdy.

Oılaný men úırenýge baǵyttalǵan bul oqýdyń ekinshi kezeńi «maǵynany taný». Bul kezeńde úırenýshi jańa aqparatpen tanysady. Taqyryp boıynsha jumys isteıdi, tapsyrmalar oryndaıdy. Onyń óz betimen jumys jasap, belsendilik kórsetýine jaǵdaı jasalady. Oqýshylardyń taqyryp boıynsha jumys jasaýyna kómektesetin oqý strategıalarynyń biri-INSERT. Ol boıynsha oqý taqyrybymen tanysý barysynda
«Ú»-bilemin
«-»-bilmeımin
«+»-men úshin jańa aqparat
«? »-meni tańqaldyrdy - degen belgilerdi qoıyp oqyp otyrý tapsyrylady. Bul ádis oqyǵanyn túsinýge, óz oıyna basshylyq etýge, oıyn bildirýge úıretetin utymdy qural. Bir áńgimeniń sońyna tez jetý, oqyǵandy este saqtaý, mánin jete túsiný kúrdeli jumys. Sondyqtan da oqýshylar arasynda oqýǵa jeńil-jelpi qaraý saldarynan túsine almaý jıi kezdesedi. Maǵynany túsinýdi joǵarydaǵydaı uıymdastyrý atalǵan kemshilikterdi boldyrmaýdyńbirden-birkepili.

Taqyryp boıynsha «oı tolǵanys» baǵdarlamanyń úshinshi kezeńi. Kúndelikti oqytý prosesinde oqýshylardyń oı tolǵanysyn uıymdastyrý, ózine, basqaǵa syn kózben qaraý, baǵa berý nazardan tys qalyp jatady. Odan góri úıge tapsyrma berý, ony túsindirý, baǵa qoıý sıaqty kezeńderge ýaqyt jiberip alamyz. Syn turǵysynan oılaýdy damytý baǵdarlamasynda bul sabaqtaǵy asa qajetti mándi-mańyzdy áreket bolyp tabylady. Dál osy kezeńde úırenýshi ne úırengenin saralap, salmaqtap ony qandaı jaǵdaıda, qalaı qoldaný kerektigin oı eleginen ótkizedi. Tolǵanýdy tıimdi etýge baǵyttalǵan «bes joldy óleń», «venn kórsetýi», «erkin jazý», «eki túrli túsinikteme kúndeligi», «oılaný strategıasy» t. b osy sıaqty strategıalar ár sabaq ereksheligine, aýyr-jeńiline qaraı qoldanylady.

«Oı tolǵanys» satysynda «eki túrli túsinikteme kúndeligi» ádisin qoldanýǵa bolady. Oqýshylar dápterleriniń betin ortasynan vertıkal syzyqpen bólý suralady. Mátindioqýbarysynda olar:Ár oqýshy mátinmen tanysyp, kúndelikti toltyryp bolǵan soń, jupta, topta talqylaý uıymdastyrylady. Jumys aıaqtalǵan kezde muǵalim qorytýǵa ázirlep kelgen suraqtaryn qoıyp jaýaptar alady. Ol suraqtar oqyǵanǵa baǵa berý, pikirin, kózqarasyn bildirýge laıyqtap qoıylǵanydurys. Mysaly:

Bul ádis te aldyńǵy sıaqty oqýshylardy ujym bolyp jumys jasaýǵa úırenedi. Aqparatty óz betinshe meńgerýge jaǵdaı jasaıdy. Sóz astaryn, qudiretin túsinýge mashyqtanady. Sondaı aq ádis tıimdiligi sabaqtan tysqary qatyspaı qalatyn oqýshy bolmaıdy. Oqyǵan mátindi túsiný, ony túsinikti etip aıtyp berý, oǵan qatysty oıyn pikirin bildirý arqyly oqýshynyń oıy, tili damıdy.

Úshinshi kezeńde qoldanýǵa bolatyn taǵy bir ádis «erkin jazý». Muǵalim sabaq boıy qarastyrylǵan jańa aqparat jaıly, odan alǵan áserin, ne úırengenin, neni bilý kerektigi taǵy basqa jaıly qaǵaz betine túsirý tapsyrylady. Jazýǵa ýaqyt beriledi. Ýaqyt aıaqtalǵannan soń oqýshylar óz jazǵandarymen top múshelerin tanystyrady. Eń jaqsy dep tanylǵan jumysty ujymda oqýǵa bolady. Oqýshylardy alǵan bilimderin qorytýǵa, oǵan syn kózben qarap, oıyn túıindeýge úıretetin bul ádisti kez-kelgen sabaqta qoldanýǵa bolady. Al «torly talqylaý» ádisin sabaqta bylaı qoldanýǵa bolady. Bul strategıa maqsaty óz pikirin dáleldeýge úıretý. Q. Myrza Álıdiń «Kúz» óleńimen tanysyqan joq, suraqqa jaýap jazady.

Maǵan kúz mezgili óte unaıdy. Maǵan kúz mezgili unamaıdy.

Aınalańda boıaýdyń barlyq tú sin kóresiń. Jazǵy demalys bitedi. Aǵashtan úzilip tús ken japyraq kóbelek sekildi. Jıi aýaraıy buzylyp, jańbyr jaýyp, batpaq bolady. Oınaǵanda kıimiń bylǵansa apań ursady.
Qanshalyqty naqty dálel keltirgenderine nazar aýdarylyp, baǵalanady. Mine osy sekildi jumystar oqýshylardy oılanýǵa, dálil keltire bilýge jeteleıdi. Belgili taqyryptaǵy oıdy syn turǵysynan oılaı otyryp, oı tolǵaý, sýretteı alý, eske túsirý, boljaý oqýshyny jańa bir álem jańalyǵyn ashqandaı qalypqa jetkizedi. Ári qaraı oıyn aıtýǵa yntalandyrady. Burynǵy qoldanatyn oqý ádisterinde muǵalim basty oryn alyp, oqýshy tek tyńdaýshy ǵana bolsa, syn turǵysynan shyńdalǵan oılaý arqasynda oqýshy bilim negizderimen tolyǵyp, bolashaqta oılaýǵa qulshynys alady. Sondyqtan syn turǵysynan oılaý-óte kúrdeli de mańyzdy qubylys.

Qazirgi tańda syn turǵysynan oılaý teorıasynan egizdelgen, jańa ádis – tásilderdi óz sabaqtarymda qoldanýǵa tyrysamyn. Sabaqtarym sátti shyǵýy úshin, aldymen synypta yntymaqtastyq atmosferasyn qalyptastyrý baǵytynda, sabaqtarymdy ártúrli trenıńter arqyly bastaımyn, odan ári oqýshylardy túrli ádis – tásildermen shaǵyn toptarǵa bólýdiń ózi oqýshylardyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyratynyna kózim jetti. Oqýshylar, ásirese úlgerimi tómen oqýshylarda toptyq jumys kezinde sabaqqa qyzyǵýshylyqpen qatysyp, ózderine degen senimdilikteri ornaıtynyn baıqap júrmin. Toptyq jumys barysynda olar únsiz otyrýǵa, basqalardan qalys qalýǵa bolmaıtynyn túsinip, óz – ózderin retteı bastaıdy. Oqýshylar juptasyp, toptasyp oılanady, oı bólisedi, pikir almasady, talqylaıdy.

Meniń sabaǵymda kóbine qoldanyp júrgen ádis – tásilderim:«Shyń», «Serpilgen saýal», «Venn dıagramsy», «Postermen jumys», «Bes joldy óleń», «Adasqan áripter», t. b.

8 -synypta ótken Jambyl Jabaevtyń «Janysaqynǵa» taqyrybyndaǵy sabaǵymda úı tapsyrmasyn qaıtalaý maqsatynda «Mıǵashabýyl» ádisin qoldandym. Bul jerde oqýshylar berilgen suraqtarǵa jaýap berý arqyly ótken sabaqty eske túsiredi. Úıge berilgen tapsyrma Shákárim Qudaıberdiulynyń «Qalqaman - Mamyr» poemasy bolatyn. «Shyń» ádisi arqyly poemadaǵy jaǵymdy, jaǵymsyz keıipkerlerdi anyqtap, minezdeme berdi. Jańa sabaqta oqýshylar «Toptastyrý», «Venn dıagramsy» arqyly Jambyl men Janys aqyndy salystyrǵan bolatyn. Sonymen qatar synypta yntymaqtastyq ahýalyn qalyptastyrý úshin sergitý sátterin, shyǵarmashylyqpen jumys sıaqty ádisterdi qoldandym.

7 – synypta ótken «Kúı – mýzykanyń erekshe janry» atty sabaǵynda úıge tapsyrmaǵa «Jumyr, Qylysh» jáne «Adaı» kúıiniń shyǵý tarıhyn jazyp kelý tapsyrylǵan bolatyn, biraq synypta úı tapsyrmasyn úsh oqýshy ǵana oryndap kelgen eken. Men bul tapsyrmany berý arqyly synypta kóshbasshy, daryndy balalardy anyqtaı aldym. Sonymen qatar 7 – synyp josparynda dıktant jazý úshin arnaıy saǵat berilmegen. Alaıda men on – on bes mınýtty arasynda dıktant jazýǵa arnaımyn. Jazba jumysyn oryndaý barysynda «Túrli tústi jıekter» ádisin qoldanamyn. Oqýshylar jazba jumysyn oryndaý barysynda túrli tústi qaryndashtarmen belgi salyp otyrady. «Qyzyl – tekserip , barlyq qatelerin túzetińizshi», «jasyl – barlyq qatelerdi belgileńizshi, men barlyǵyn ózim túzetemin», «kók – qate sanyn kórsetińizshi, men ózim taýyp túzetemin», «qara – bul jumysqa basa nazar aýdarmańyz, men ony asyǵys oryndadym» jáne t. b.

5 – synypta ótken Ybyraı Altynsarınniń «Qypshaq Seıitqul» jáne «Atymtaı Jomart» áńgimesinde men «Keıipkerlermen kezdesý» ádisin qoldandym. Shyǵarma keıipkerlerimen kezdese alsańdar tek eki suraq qoıa alasyńdar, ózderiń týraly jáne ol týraly. Sender qandaı qoıar edińder? Ol qalaı jaýap bereredi dep oılaısyńdar? Bul ádisti 5 – synyp oqýshylary tez túsinip ózderiniń suraqtaryn daıyndap jáne keıipkerdiń berer jaýabyn dadaıyndap qoıǵan bolatyn. Bul ádiste oqýshylardyń syn turǵysynan oılaý qabiletterin damytady dep oılaımyn.

Meniń oıymsha árbir muǵalim sabaqtan keıin sabaq barysynda qoldanǵan strategıa nemese ádis – tásilderdi oqýshylardyń belsendi jumys jasaýyna, sabaqty meńgerýine qanshalyqty kómekteskendigine oıtolǵaý jasap otyrýy tıis. Eger sabaqta ketken qandaı da bir kemshilikter bolsa, oı tolǵaý arqyly sol kemshilikti kelesi sabaqtarda jibermeýge tyrysady. Sabaqtan keıin nemese sabaq sońynda oqýshylarmen keri baılanys jasap otyrýǵa tıis. Mine osy sekildi jumystar oqýshylardy oılanýǵa, dálel keltire bilýge jeteleıdi. Belgili taqyryptaǵy oıdy syn turǵysynan oılaı otyryp, oı tolǵaý, sýretteı alý, eske túsirý, boljaý oqýshyny jańa bir álem jańalyǵyn ashqandaı qalypqa jetkizedi. Ári qaraı oıyn aıtýǵa yntalandyrady. Burynǵy qoldanatyn oqý ádisterinde muǵalim basty oryn alyp, oqýshy tek tyńdaýshy ǵana bolsa, syn turǵysynan shyńdalǵan oılaý arqasynda oqýshy bilim negizderimen tolyǵyp, bolashaqta oılaýǵa qulshynys alady. Sondyqtan syn turǵysynan oılaý-óte kúrdeli de mańyzdy qubylys.

---