InfoHub Logo

Boı sergitý jattyǵýlary
Bala, bala balaqan,
Káne qaısy alaqan.
Saýsaqtaryn áıbat,
Bylaı - bylaı oınat.
Top - top basaıyq
Qaǵazdan gúl jasaıyq.
Jasa - jasa altyn kún.
Jasa - jasa jarqyn kún.

Jaza, jaza qolymyz
Talyp ketti - aý kózimiz
Bir, eki, úsh
Boıǵa jınap kúsh
Jalqaýlyqty tastaıyq
Jańa sabaq bastaıyq.

Tik turam da
Qos qolmen
Taıanamyn búıirdi.
Topyldatyp aıaqty
Shapalaqtap qolymdy
Eki jaqqa jaıamyn
Bir otyryp, bir turyp
Ornymdy men tabamyn.

Sharshasańdar balalar,
Qoldaryńdy sozyńdar
Saýsaqtarmen oınańdar
Qoldaryńdy sermeńder
Deneleriń shynyqsyn
Sanalaryń tynyqsyn.

► Qýanamyn men de, (ózin kórsetedi)
Qýanasyń sen de, (janyndaǵy dosyn kórsetedi)

► Mektebiń mynaý – synybyń, (qoldaryn eki jaqqa jaıady)
Osynda on jyl turasyń, (on saýsaǵyn kórsetedi)
Tarydaı bop kiresiń, (oryndaryna otyrady)
Taýdaı bolyp shyǵasyń, (qoldaryn joǵary kóterip, oryndarynan turady).

► Armysyń, sulý kún! (kúnge qarap bas ıedi)
Armysyń, ashyq aspan! (aspanǵa qarap bas ıedi)
Qaıyrly kún, barshaǵa! (qushaqtaryn jaıady)

► «Kóleńke»
Muǵalim:
- Kólbeń - kólbeń kóleńkem,
Kólbeńdegen kóleńkem.
Qumyrsqa qalaı júredi?
Kórsetshi meniń kóleńkem.
(oqýshylar qımylmen qumyrsqanyń júrisin kórsetedi)
Muǵalim:
- Kólbeń - kólbeń kóleńkem,
Kólbeńdegen kóleńkem.
Qustar qalaı ushady?
Kórsetshi, meniń kóleńkem.
(oqýshylar qımylmen qustardyń ushýyn kórsetedi, basqa da jan - janýar, jándikterdi qosý muǵalimge baılanysty)

► Bir, eki, úsh (aıaqtaryn kezek - kezek kóterip, túsiredi)
Boıǵa jınap kúsh, (qoldaryn joǵary tik kóterip, ıyq tusynan búgedi)
Bir, eki, úsh (aıaqtaryn kezek - kezek kóterip, túsiredi)
Qanat qaǵyp ush! (qoldarymen qussha qanat qaǵady)

► «Kóńil kúıimdi tap»
Muǵalim ár túrli kóńil kúıdi bildiretin sózder jazylǵan kespe qaǵazdardy ústel ústine jazýy kórinbeıtindeı etip jaıyp qoıady. Balalar kezegimen shyǵyp kespe qaǵazdardyń bireýin tańdaıdy. Kespe qaǵazda jazylǵan sózdi muǵalim balanyń qulaǵyna sybyrlap aıtady. Bala sol kóńil kúıdi tek qımylmen ǵana kórsetedi. Balalar onyń qandaı kóńil kúıdi kórsetkenin tabýy tıis.
Kespe qaǵazǵa jazylatyn kóńil kúı qımyldarynyń úlgisi: kúlimdeý, jymıý, kúlý, qýanǵannan sekirý, bas barmaǵymen «bári jaqsy» dep kórsetý, qýanǵannan bıleý, arqadan qaǵý, basynan sıpaý jáne t. b.

► «Men jaqsy oqýshymyn»
Balalar, senderdiń jaqsy oqýshy bolǵandaryńdy qalaıdy. Ol úshin sender «Men jaqsy oqýshymyn» degen jazýy bar alqany kezegimen taǵyp turyp ne sebepti jaqsy oqýshy ekenderińdi aıtyp shyǵyńdar.
Mysaly:
- Men jaqsy oqýshymyn, óıtkeni sabaqqa keshikpeımin.
- Men jaqsy oqýshymyn, óıtkeni tazalyqty súıemin.
- Men jaqsy oqýshymyn, óıtkeni oqý - quraldarymdy taza ustaımyn.
- Men jaqsy oqýshymyn: óıtkeni, dostarymdy jaqsy kóremin.
- Men jaqsy oqýshymyn, óıtkeni, dostaryma kómektesemin.
- Men jaqsy oqýshymyn, óıtkeni, úlkenderdi syılaımyn jáne t. b.
Osylaısha ár oqýshy óz oıyn jalǵastyryp aıtady.

► «Daýysta, daýysyńnan tanımyn».
Muǵalim ortaǵa bir oqýshyny shyǵaryp, onyń kózin tańady. Qalǵan oqýshylar ony qorshaı dóńgelene turady. Kózi tańýly ortadaǵy oqýshyny sol turǵan ornynda aınaldyrady. Sheńberde turǵan kez kelgen oqýshyny onyń qasyna aparady. Ol oqýshy daýysyn ózgertip jaqsy, jyly sózder aıtady. Kózi tańýly turǵan bala daýysynan oqýshyny kim ekenin tanyp, atyn ataýy kerek. Jańylsa án, óleń aıtady jáne t. b. Ortadaǵy oıynshy aýysady. Osylaısha oıyn jalǵasa beredi.

► «Men qandaı balamyn»
Taqtaǵa kún tárizdes dóńgelek sary qaǵaz ilinedi. Qaǵazdyń ortasyna «Men» degen sóz jazylady. Aldyn ala oqýshylar sanyna sáıkes qaǵazdan jasalǵan kúnniń shýaǵy tárizdes sary jolaqtar balalarǵa taratylady. Ár bala dosynyń boıyndaǵy jaqsy qasıetteriniń birin aıtyp, «shýaqty» taqtaǵa kezekpen ilip otyrady. Taqtada jaqsy qundylyqtarǵa toly úlken qún qurastyrylady.

«Sypaıy sózdi qaıda, qalaı qoldanamyn?»
Muǵalim nemese balalar kezegimen bir sypaıy sózdi ataǵanda, ol sózdiń qaıda, qalaı qoldanatynyn bári birigip anyqtaıdy.
Mysaly: «Ruqsat etińiz» degen sóz boıynsha beriletin jaýap mynadaı bolýy múmkin: Bólme ishinde otyrǵan ýaqytta syrtqa shyǵý kerek bolsa: «Syrtqa shyǵyp kelýge ruqsat pa?» dep qoldanamyn.
Oıyn - tapsyrma osylaısha jalǵasa beredi.

«Kómektese bileıik»
Balalar sheńber quryp turady. Oıynnyń sharty boıynsha muǵalim dopty qaǵyp alǵan bala óziniń beretin kómegi týraly aıtýy qajettigin túsindiredi. Muǵalim óz tarapynan kórsetiletin «kómek» týraly (men senderge oqýǵa kómektesemin) aıtyp balaǵa dopty laqtyrady. Dopty qaǵyp alǵan bala óz tarapynan kórsetiletin kómek týraly aıtyp,(Men anama úı jınaýǵa kómektesemin; Men dosymnyń kóńilsiz sátinde jaqsy sózder aıtyp, ony qýantamyn. Men synypta qaǵazdardy jınaýǵa kómektesemin. Men muǵalimge taqtany súrtýge kómektesemin: Men dosyma eseptiń shyǵarý joldaryn kórsettim. Men Sáýlege óleń jattaýǵa kómektestim. Men inime aqyl aıttym jáne t. b) kelesi balaǵa dopty laqtyrady. Barlyq bala aıtyp bitkenshe, oıyn osylaısha jalǵasa beredi.

Jınaqtaýshy: Haırýllına A. Á.
Boı sergitý jattyǵýlary júkteý