Pil úlken, tyshqan kishkentaı
Uıymdasqan oqý jumysynyń jospary
“Kún» shaǵyn ortalyǵy, «Iagodka» toby
Bilim berý aımaǵy: Qatynas
Bilim berý salasy: Qazaq tili
Taqyryby: Pil úlken, tyshqan kishkentaı.
Maqsaty:
Bilimdilik: tárbıelenýshilerdi úlken jáne kishkentaı sózderimen tanystyrý. Jabaıy ańdardyń úlkeni jáne kishkentaıy bolatynyn aıtyp túsindirý.
Damytýshylyq: Muǵalimniń suraǵyn túsinip, jaýap berýge úıretý. Kóńil kúılerin kóterý. Alǵan bilim daǵdylaryn iske asyra bilýge úıretý.
Tárbıelik: ańdardy qorǵaýǵa, qamqorlyq kórsetýge tárbıeleý
Sózdik jumysy + bılıngvaldyq komponent: pil – slon, tyshqan – myshka, úlken – bolshoı, kishkentaı – malenkıı. Pil – úlken – slon bolshoı, tyshqan kishkentaı – myshka – malenkaıa. Aıý – úlken – medved bolshoı, qoıan – kishkentaı – zaıas malenkıı.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Sálemdesedi:
Al balalar turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Shańyraqty kóterip,
Keregeni quraıyq.
Ýyq bolyp ıilip,
Bir otbasy bolaıyq.
Sálemdesý sózderin qaıtalaý (birinshi muǵalim amandasady, sosyn balalardyń sálemin kútedi.
1. Ótken taqyrypty qaıtalaý. «Jabaıy ańdar» taqyrybymen taqtaǵa ilingen jabaıy ańdardyń sýretteri boıynsha ańdardyń ataýyn qaıtalaý:
Jabaıy ańdar, arystan, qasqyr, túlki, aıý, pil, qoıan, barys.
- Óte jaqsy, balalar! Al endi aıtyńdarshy eto dıkıe ılı domashnıe jıvotnoe?
- Dıkıe jıvotnoe.
- A kak dıkıe jıvotnoe na kazahskom?!
- Jabaıy ańdar.
Jabaıy ańdardyń nege jabaıy ańdar bolyp atalatynyn aıtý.
Dıkıe zverı jıvýt v dıkoı prırode, samı dobyvaıýt sebe pıshý. Onı byvaıýt hıshnımı, opasnymı dlá jıznı cheloveka. Ih nado osteregatsá.
Uıymdastyrý - izdestirý 2. Til damytý jattyǵýy:
- ń, - ń, - ań,
- ki, - ki, - túlki,
- qyr, - qyr, - qasqyr,
- ıý, - ıý, - aıý,
- qo, - qo, - qoıan,
- pi, - pi, - pil,
3. Sergitý sáti.
Qoıan, qoıan, turshy,
Beti - qolyń jýshy,
Aınaǵa qarashy,
Betińdi tarashy,
Al, bizdi qýshy!
4. Jańa taqyryp: «Pil – úlken, tyshqan – kishkentaı». Eń aldymen sýrette berilgen ańdardy atap shyǵady. Osydan keıin muǵalim balalardyń nazaryn sýrette berilgen ańdardy salystyra qaraýǵa aýdarady. Ańdardy salystyrý arqyly úlken jáne kishkentaı sózderi túsindiriledi.
5. Balalardyń «Mynaý – pil. Pil úlken. Mynaý – tyshqan. Tyshqan kishkentaı» dep baılanystyra sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa kóńil bóledi
6. Balalarǵa úlestirmeli materıaldar taratylady. Pil men tyshqannyń sýretin boıaýǵa beredi.
Pil úlken, tyshqan kishkentaı júkteý
“Kún» shaǵyn ortalyǵy, «Iagodka» toby
Bilim berý aımaǵy: Qatynas
Bilim berý salasy: Qazaq tili
Taqyryby: Pil úlken, tyshqan kishkentaı.
Maqsaty:
Bilimdilik: tárbıelenýshilerdi úlken jáne kishkentaı sózderimen tanystyrý. Jabaıy ańdardyń úlkeni jáne kishkentaıy bolatynyn aıtyp túsindirý.
Damytýshylyq: Muǵalimniń suraǵyn túsinip, jaýap berýge úıretý. Kóńil kúılerin kóterý. Alǵan bilim daǵdylaryn iske asyra bilýge úıretý.
Tárbıelik: ańdardy qorǵaýǵa, qamqorlyq kórsetýge tárbıeleý
Sózdik jumysy + bılıngvaldyq komponent: pil – slon, tyshqan – myshka, úlken – bolshoı, kishkentaı – malenkıı. Pil – úlken – slon bolshoı, tyshqan kishkentaı – myshka – malenkaıa. Aıý – úlken – medved bolshoı, qoıan – kishkentaı – zaıas malenkıı.
Motıvasıalyq - qozǵaýshylyq
Sálemdesedi:
Al balalar turaıyq,
Úlken sheńber quraıyq.
Shańyraqty kóterip,
Keregeni quraıyq.
Ýyq bolyp ıilip,
Bir otbasy bolaıyq.
Sálemdesý sózderin qaıtalaý (birinshi muǵalim amandasady, sosyn balalardyń sálemin kútedi.
1. Ótken taqyrypty qaıtalaý. «Jabaıy ańdar» taqyrybymen taqtaǵa ilingen jabaıy ańdardyń sýretteri boıynsha ańdardyń ataýyn qaıtalaý:
Jabaıy ańdar, arystan, qasqyr, túlki, aıý, pil, qoıan, barys.
- Óte jaqsy, balalar! Al endi aıtyńdarshy eto dıkıe ılı domashnıe jıvotnoe?
- Dıkıe jıvotnoe.
- A kak dıkıe jıvotnoe na kazahskom?!
- Jabaıy ańdar.
Jabaıy ańdardyń nege jabaıy ańdar bolyp atalatynyn aıtý.
Dıkıe zverı jıvýt v dıkoı prırode, samı dobyvaıýt sebe pıshý. Onı byvaıýt hıshnımı, opasnymı dlá jıznı cheloveka. Ih nado osteregatsá.
Uıymdastyrý - izdestirý 2. Til damytý jattyǵýy:
- ń, - ń, - ań,
- ki, - ki, - túlki,
- qyr, - qyr, - qasqyr,
- ıý, - ıý, - aıý,
- qo, - qo, - qoıan,
- pi, - pi, - pil,
3. Sergitý sáti.
Qoıan, qoıan, turshy,
Beti - qolyń jýshy,
Aınaǵa qarashy,
Betińdi tarashy,
Al, bizdi qýshy!
4. Jańa taqyryp: «Pil – úlken, tyshqan – kishkentaı». Eń aldymen sýrette berilgen ańdardy atap shyǵady. Osydan keıin muǵalim balalardyń nazaryn sýrette berilgen ańdardy salystyra qaraýǵa aýdarady. Ańdardy salystyrý arqyly úlken jáne kishkentaı sózderi túsindiriledi.
5. Balalardyń «Mynaý – pil. Pil úlken. Mynaý – tyshqan. Tyshqan kishkentaı» dep baılanystyra sóıleý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa kóńil bóledi
6. Balalarǵa úlestirmeli materıaldar taratylady. Pil men tyshqannyń sýretin boıaýǵa beredi.
Pil úlken, tyshqan kishkentaı júkteý
You Might Also Like
