InfoHub Logo

Kerimsal Jubatqanov, Qazaq — Orys halyqaralyq ýnıversıtetiniń dosenti, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

Byltyr Qazaqstanda jalpyulttyq quryltaı – jalpy sıez ótti. Quryltaı alǵash ret XIII ǵasyr derekterinde sonaý Mońǵol ımperıasy tusynda aıtylady. Tarıhshylar olardy buryn jınaǵanyn alǵa tartady. Jalpy sıezerinde mańyzdy saıası máseleler sheshildi. Qańtar oqıǵasynan keıin Prezıdent Toqaev tarıhı dástúrdi jańǵyrtýdy usyndy.

Elimiz endi Ekinshi Respýblıkanyń, ıaǵnı Jańa Qazaqstannyń jańarý men qurylysqa bet burýda. Quryltaı elimizdiń geografıalyq ortalyǵy sanalatyn Ulytaýda ótti. Onda kúlli qazaqtyń aty ańyzǵa aınalǵan arǵy tegi Alasha han jerlengen. Onyń kesenesi Qazaqstandaǵy eń qurmetti kesenelerdiń biri. Keıbireýler Alash handy Uly dalanyń naǵyz bıleýshisi dep sanaıdy. Basqalary ony adam emes, mıf dep sanaıdy.

Qazaqtyń tuńǵysh bıleýshisi, halyq ańyzdary boıynsha, Alasha han. Ol biriktirgen halyq Alash ataýyn aldy. Ańyzdardyń aldyndaǵy dástúrli halyq bastaýlarynyń biri: «Alash Alash bolǵanda, Alash han bolǵanda». «Alash» endoetnonım (ózindik ataý), al «qazaq» sózi ekzoetnonım (kórshi halyqtar qoıǵan ataý) dep aıta alamyz. Tarıhta jıi kezdesetin jaǵdaı sıaqty ekzoetnonım aqyrynda óz ornyn alyp, ózindik ataý retinde ornyqty. Biraq «Alash» ataýy da halyqtyń saltanatty, asqaq esimi retinde saqtalyp, keıbir erekshe jaǵdaılarda, ádette kópshilik aldynda sóz sóıleýde, ádebı shyǵarmalarda, t.b. qoldanady.

«Ańyz boıynsha, Alasha han túrki jáne mońǵol halyqtaryn biriktirgen uly bıleýshi ​​bolǵan. Biraq qazir onyń naqty bar ekenin kórsetetin naqty tarıhı derekter joq», – deıdi arheolog Qabdol Áýezov. Tek ańyz ben tarıhshylardyń nusqalary bar.

№1 ańyz: Ertede Turannyń qudiretti bıleýshisi ul týady. Balanyń denesi jaraly bolǵandyqtan, Alasha «ala» dep ataǵan. Olar náresteden qutylýdy uıǵaryp, dalaǵa laqtyrǵan. Biraq danyshpan qart Maıqy bı balany taýyp ósiredi. Ol qaıratty, aqyldy bolyp ósti, jyldar ótken soń dala halyqtaryn óz aınalasyna jınaı aldy. Rý basshylary ony túrli-tústi kilemde kóterdi.

Sóıtip, Alasha han boldy. Bul ańyzdyń jalǵasy bar. Qazaq halqynyń nelikten úsh júzge bólinetinin túsindiredi – negizgi taıpalyq birlestikter osylaı atalady. Osy ýaqytqa deıin ár qazaq óz júzin biledi, oǵan jatatynyn maqtan tutady, salt-dástúrin qurmetteıdi.

№2 ańyz: Han balasynyń aman qalyp, eseıgenin bilip, ony kórýge bel baılady. Alash batyry Uısyndy júz sarbazben attandyrdy. Biraq erkin dala ómirin unatyp, Alashqa qyzmet etýde qaldy. Han ekinshi batyr Bulatty, odan keıin úshinshi Alshyndy jiberdi. Biraq olar da han balasynyń qasynda qalyp, kóp uzamaı ony han dep jarıalady.

Úısin urpaqtary Uly júz, Bulat urpaqtary - Orta júz, Alshyn urpaqtary - Kishi júz  dep ataldy. Sol úsh júz jaýynger Alashtyń alǵashqy áskeri boldy degen boljam bar. «Alasha han týraly ańyzdar alǵashqy jylqy ósirýshiler dáýirinen bastalady, óıtkeni «alasha» sóziniń ózi etımologıalyq turǵydan túsindirsek, jylqy degen maǵyna beredi. Osy ýaqytqa deıin keıbir túrki halyqtary – tatarlar, bashqurttar, chývashtar jylqyny «Alasha» dep ataǵan. Oryssha «jylqy» degen sóz osydan shyqqan, - deıdi tarıh ǵylymdarynyń doktory, profesor Jambyl Artyqbaev.

Basqa ǵylymı gıpoteza. Alasha han – HÚ nemese HÚİǵasyrda ómir súrgen naǵyz bıleýshiniń laqap aty. Onyń naǵyz aty – Haqnazar han. Dál osy kezde Qazaq handyǵy qurylyp, onyń terıtorıasy aıtarlyqtaı ulǵaıdy. Basqalary ańyzǵa aınalǵan handy ujymdyq beıne dep esepteıdi.

«Alasha han – prezıdentpen birdeı. Ár ýaqytta birneshe Alasha handarymyz bolǵan», – deıdi ólketanýshy Baqtıar Qojahmetov. Keseneniń merzimin belgileýmen de bári ońaı emes. Keıbir tarıhshylar ony HÚ-HÚİ ǵasyrlarda, basqalary úsh-tórt ǵasyr buryn salǵanyna senimdi.

«Arheologtar onyń bos jerge salynǵanyn rastady. Iaǵnı, áldebir qabirdiń ústinde emes, jalańash jerde. Kóshpendiler muny jasaıdy. Olar muny óz aýmaǵynyń shekarasyn nemese ortalyǵyn belgileý úshin jasaıdy», - dep túsindirdi ólketanýshy Baqtıar Qojahmetov. Alasha han kesenesi Ulytaýdyń basty kórikti jeri shyǵar.

«Uly sózi kóne túrki tilinde «qudiretti» – Qudaı, Táńir degen maǵynany bildiredi. «Taý» «taý, jer» degendi bildiredi. Iaǵnı, bul – Alla taǵala turatyn jer nemese Alla Taǵalamen qarym-qatynas jasaıtyn oryn. Ulytaý ejelden zıarat etetin jer. Kóshpeli taıpalardyń bıleýshileri ǵana emes, qarapaıym halyq ta Ulytaýǵa barýǵa umtyldy», – deıdi ólketanýshy Baqtıar Qojahmetov.

Onda ejelden uly jaýyngerler jerlengen, handyq bılikke kóterilip, dalalyq jalpy sıezer – quryltaılar ótken. Onda Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy hannyń stavkasyornalasty.

Batý hannyń batysqa joryǵyn sol jerden bastaýy ábden múmkin. Ulytaý – shynynda da qazaq tarıhynyń besigi, Alasha han – birliktiń belgisi. Birtutas ulttyń basyn biriktirgen sol edi dep esepteledi. Qazaqtar ózderin Alash jurty dep ataıtyny beker emes.

«Alash» partıasy qazaq zıalylarynyń ulttyq qozǵalysynan týǵan. Oǵan qatysýshylar qazaq halqynyń jerge quqyǵy, ózin-ózi basqarýy, tilin, ulttyq mádenıeti men salt-dástúrin saqtaý úshin kúresti. Olar Reseı ımperıasynyń alǵashqy eki Memlekettik Dýmasynyń quramynda boldy jáne sol kezdegi negizgi saıası partıalardyń qyzmetine qatysty.

Mysaly, Álıhan Bókeıhanov kadetter partıasynyń jetekshileriniń biri boldy. Eń ózekti másele agrarlyq boldy. Alash qozǵalysynyń qaıratkerleri patsha úkimetiniń qonystandyrý saıasatyna, jergilikti halyqtyń jerin qonys aýdarýshylar paıdasyna tartyp alýǵa qarsy shyqty.

Olar qazaq halqynyń óz jerine ıelik etýine umtyldy. 1913 jyly bolashaq partıanyń negizgi tiregi «Qazaq» gazetiniń (quryltaıshylary Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov jáne Mirjaqyp Dýlatov) tóńiregine toptasty. Basylym avtorlary óz maqalalarynda mádenıet pen ǵylymdy nasıhattady, tarıh máselelerin qamtydy, qazaq tilindegi ádebıetti qoldap, damytty.

1917 jyly Aqpan tóńkerisinen keıin qozǵalystyń kóptegen jetekshileri Ýaqytsha úkimet bıliginiń quramyna endi. Bókeıhanov Torǵaı oblysynyń komısary boldy. Baıtursynov pen Dýlatov jer basqarmasynda qyzmet etti. Dala ólkesinde jáne Túrkistanda Ýaqytsha úkimet organdarymen bir mezgilde jergilikti ózin-ózi basqarý organdary – qazaq komıtetteri quryla bastady.

1917 jyldyń kóktem-jaz aılarynda Qazaqstannyń ár oblystarynda oblystyq qazaq sıezeri ótti (eń úlkeni Torǵaıda 300 delegat jınady). Jalpyqazaq sıezin uıymdastyrýǵa daıyndyq bastaldy. Oǵan daıyndyq barysynda jalpyulttyq partıa qurý ıdeıasy alǵa tartyldy.

«Qazaq» gazeti sol kúnderi «Basqa partıalardyń baǵdarlamalary qazaq qoǵamynyń múddesine saı kelmeıdi» dep jazdy. 1917 jyly 21-28 shildede Orynborda I Jalpyqazaq sezi ótti. Oǵan Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynan ókilder qatysty. Sıeze jeke qazaq saıası partıasyn qurý týraly sheshim qabyldandy. Quryltaı jınalysyna (Búkilreseılik parlament) saılaýǵa qatysý úshin kandıdattardyń tizimi usynyldy. Keıin partıa «Alash» dep ataldy.

Sondaı-aq, keıinnen «Alash» partıasy men avtonomıasynyń tiregin quraǵan qoǵam qaıratkerleri bar kúsh-jigerin tek qazaq halqynyń múddesin qorǵaýǵa jumyldyrmaǵanyn aıta ketken jón. Olar óz maqalalarynda, kitaptarynda qazaq qoǵamyndaǵy keleńsizdikterdi synaýǵa kóp kóńil bóldi. Ásirese, áıelderge qysym kórsetý máselesine erekshe kóńil bólindi.

Az ǵana ómir súrgenimen Alash avtonomıasy men Alash-Orda qozǵalysynyń Qazaqstan tarıhyna yqpaly zor boldy. «Alash» kósemderi alǵash ret egemendi qazaq memleketin qurý ıdeıasyn alǵa tartty. Alashordalyqtar qazaq halqynyń ózindik sanasy men mádenıetiniń ósýine kóp kúsh jumsady. Azamat soǵysyndaǵy jeńiliske qaramastan, Alash zıalylary Keńes memleketi aıasynda Qazaq avtonomıasyn qurý ıdeıasynan bas tartqan joq.

«Alash» ókilderi Qazrevkomda jáne Búkilreseılik Ortalyq Atqarý Komıtetindegi Qyrǵyz ókildiginde jumys istedi. Bul qurylymdar qazaq halqynyń keńestik avtonomıasyn jarıalaýǵa daıyndyq jumystaryn júrgizdi. A.Baıtursynov, Á. Ermekov, H. Ǵabbasov jáne basqa da qazaq zıalylarynyń ókilderi bolashaq avtonomıanyń shekarasyn anyqtaý úshin tarıhı-statıstıkalyq, ekonomıkalyq, geografıalyq, etnografıalyq derekter jınady.

Alash avtonomıasynyń qurylýy kóbine Qazaq ASSR-iniń qurylýyn aldyn ala aıqyndap berdi, ol keıin odaqtas keńesrespýblıkaǵa aınaldy, ol óz kezeginde táýelsizdik alyp, qazir Qazaqstan Respýblıkasy dep atalady dep senimmen aıta alamyz. «Domıno prınsıpine» sáıkes, «Alash» qaıratkerleri alǵashqy tizginin ornynan ıterip, osyndaı nátıjege ákelgen oqıǵalar tizbegin bastady dep aıtýǵa bolady.