Bulaq kórseń kózin ash
«Bulaq kórseń – kózin ash»
«El esinde bir jyl qalǵyn kelse - as ber, on jyl qalǵyń kelse - aǵash otyrǵyz, al máńgi qalǵyń kelse - bala tárbıele» deıdi halyq danalyǵy. Men úshin eń qasterli de, qasıetti mamandyq ol – ustazdyq, «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» dep uly Abaı atamyz aıtqan osynaý qasterli mamandyqtyń ıesi atanǵanyma 6 jyl boldy. Qıyny men jeńili, qyzyǵy men qýanyshy mol bolǵan eńbek jolyndaǵy pedagogıkalyq ustanymym - únemi jańalyqqa umtylyp, aldyńǵy qatardan kóriný jáne ár oqýshynyń boıynan jaqsylyq taýyp, bulaqtyń kózin ashý arqyly bıik maqsattarǵa jeteleý.
Taǵdyryńdy tamyrsyzdyń indetinen qalqala,
Ár adamda óz anasynan basqa da
Jebep turar, demep turar arqada
Bolý kerek qudiretti tórt ana.
Týǵan jeri – túp qazyǵy, aıbyny,
Týǵan tili – satylmaıtyn baılyǵy,
Týǵan dástúr, salt - sanasy – tiregi,
Qadamyna shýaq shashar únemi - dep M. Shahanov aǵamyz aıtpaqshy, adam balasynyń ómirindegi qasıetti tórt ananyń biri bolyp tabylatyn qazaq tili men qazaq ádebıetiniń muǵalimi bolý asa jaýapkershilikti is dep bilemin. Osyndaı jahandaný zamanynda tuspa - tus kelgen bizdiń shákirtterimizdiń boıynda ulttyq rýhymyzdy sińirip, tili men dinin, berik ustanǵan urpaq oqytý, tárbıeleý barysynda qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵaliminiń moınyna júkteletin mindet zor. Meniń pedagog retindegi basty ustanymym - óz ultyma rýhanı dińgegi myqty, qazaq elin álemdik keńistikke erkin samǵata alatyndaı, bilim men tárbıe dep atalatyn qos qanatyn qomdaǵan zamanyna saı urpaq tárbıeleýge óz úlesimdi qosý. «Mekteptiń jany – muǵalim. Muǵalim qandaı bolsa, mektebi hám sondaı bolmaqshy, ıaǵnı muǵalim bilimdi bolsa, bilgen bilimin basqaǵa úırete biletin bolsa, ol mektepten balalar kóbirek bilim bilip shyqpaqshy. Solaı bolǵan soń, eń áýeli, mektepke keregi – bilimdi, pedagogıka, metodıkadan habardar, oqyta biletin muǵalim», – degen.
«El esinde bir jyl qalǵyn kelse - as ber, on jyl qalǵyń kelse - aǵash otyrǵyz, al máńgi qalǵyń kelse - bala tárbıele» deıdi halyq danalyǵy. Men úshin eń qasterli de, qasıetti mamandyq ol – ustazdyq, «Ustazdyq etken jalyqpas, úıretýden balaǵa» dep uly Abaı atamyz aıtqan osynaý qasterli mamandyqtyń ıesi atanǵanyma 6 jyl boldy. Qıyny men jeńili, qyzyǵy men qýanyshy mol bolǵan eńbek jolyndaǵy pedagogıkalyq ustanymym - únemi jańalyqqa umtylyp, aldyńǵy qatardan kóriný jáne ár oqýshynyń boıynan jaqsylyq taýyp, bulaqtyń kózin ashý arqyly bıik maqsattarǵa jeteleý.
Taǵdyryńdy tamyrsyzdyń indetinen qalqala,
Ár adamda óz anasynan basqa da
Jebep turar, demep turar arqada
Bolý kerek qudiretti tórt ana.
Týǵan jeri – túp qazyǵy, aıbyny,
Týǵan tili – satylmaıtyn baılyǵy,
Týǵan dástúr, salt - sanasy – tiregi,
Qadamyna shýaq shashar únemi - dep M. Shahanov aǵamyz aıtpaqshy, adam balasynyń ómirindegi qasıetti tórt ananyń biri bolyp tabylatyn qazaq tili men qazaq ádebıetiniń muǵalimi bolý asa jaýapkershilikti is dep bilemin. Osyndaı jahandaný zamanynda tuspa - tus kelgen bizdiń shákirtterimizdiń boıynda ulttyq rýhymyzdy sińirip, tili men dinin, berik ustanǵan urpaq oqytý, tárbıeleý barysynda qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵaliminiń moınyna júkteletin mindet zor. Meniń pedagog retindegi basty ustanymym - óz ultyma rýhanı dińgegi myqty, qazaq elin álemdik keńistikke erkin samǵata alatyndaı, bilim men tárbıe dep atalatyn qos qanatyn qomdaǵan zamanyna saı urpaq tárbıeleýge óz úlesimdi qosý. «Mekteptiń jany – muǵalim. Muǵalim qandaı bolsa, mektebi hám sondaı bolmaqshy, ıaǵnı muǵalim bilimdi bolsa, bilgen bilimin basqaǵa úırete biletin bolsa, ol mektepten balalar kóbirek bilim bilip shyqpaqshy. Solaı bolǵan soń, eń áýeli, mektepke keregi – bilimdi, pedagogıka, metodıkadan habardar, oqyta biletin muǵalim», – degen.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
