Úsh baqytym. Týǵan tilim
Taqyryby: Úsh baqytym. Týǵan tilim
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa óleńderdiń negizgi oıyn uǵyndyrý, túsinip durys
oqýǵa mashyqtaný, jatqa oqýǵa daǵdylandyrý
Mindetti: Ár oqýshynyń sóıleý tilin, oı qıalyn damytý, óz pikirin dáleldeýge baýlý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy til, sóz ónerin qurmetteı, qasterleı bilýge tárbıeleý.
Túri: Jańa bilim berý.
Ádisi: Suraq - jaýap, túsindirme
Kórnekiligi: Aqyndar sýreti, oqýlyqtary,
Sabaqtyń barysy:
I. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. «Bostandyq tańy atty» óleńin jatqa aıtý
2. Aqyn óleńindegi jaqsy jaman ádetterdi sanamalap kórsetý
3. «Týǵan elim, týǵan jerim» bólimi boıynsha pysyqtaý
II. Jańa sabaq:
1. Oı qozǵaý
- Sen qaıda týyp óstiń?
- Qazaqstan qandaı memleket?
- Memlekettik til qaı til?
2. Muǵalimniń áńgimesi:
Qazaq tili – qazaq halqynyń ana tili. Ol halyq tarıhymen birge jasap, urpaqtan - urpaqqa qatynas quraly retinde qyzmet etip keledi. 1989 jyly 22 qyrkúıekte «Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zań» qabyldandy.
Til kaı ultta, qaı elde bolsa da qasterli, qudiretti. Ol árbir adamda ana sútimen birge enip qalyptasady. Til baılyǵy - árbir eldiń ulttyq maqtanyshy. Ol – atadan balaǵa qalyp otyratyn baǵa jetpes mura.
3. M. Maqataev «Úsh baqytym», D. Ábilov « Týǵan tilim» óleńin oqyp
tanysamyz.
4. M. Maqataevpen D. Ábilovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly aıtý.
Muqaǵalı Súleımenuly Maqataev (1931 - 1976, shyn aty Muhammedqalı) – qazaqtyń lırık aqyny, muzbalaq aqyn, óz zamanynda laıyq baǵasyn ala almasa da ózinen keıingiler úshin mártebesi bıik aqıyq aqyn. Ol 1931 j. 9 - shy aqpanda Almaty oblysy, qazirgi Raıymbek (burynǵy Narynqol) aýdanynyń Qarasaz aýylynda dúnıege kelgen. Muqaǵalıdiń “Qarlyǵashym, keldiń be?”, “Darıǵa júrek”, “Aqqýlar uıyqtaǵanda”, “Shýaǵym meniń”, “Soǵady júrek”, “Sholpan”, “Jyrlaıdy júrek”, “Ómir - ózen”, ”Ómir - dastan” jáne t. b. jyr jınaqtary, sondaı - aq, “Qosh, mahabbat!” atty prozalyq kitaby da bar.
Ábilev Dıhan (26. 12. 1907 jyly týǵan, qazirgi Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdany Moıyldy qystaýy) — aqyn, jazýshy. Qazaqstannyń halyq jazýshysy. Tuńǵysh jınaǵy “Qýat, órt” aqynnyń syrshyldyǵyn, “Shalqyma” poemasy keń tynysyn ańǵartty. Ábilevtiń soǵys taqyrybyna jazǵan týyndylary “Júrekten”, “Tulǵa” jınaqtarynda toptastyryldy. óleńmen jazylǵan “Altaı asýlary” romanynda men “Otty tolqyndar”, “Ýaqytpen syrlasý”, “Mıllıard jyry”, “Tolǵanys tolqyndary”, “Dala soldaty” jınaqtary bar.
4. Óleńderdi oqyp berý.
5. Oqýlyqpen jumys:
- Óleńdi jeke jáne hormen oqytý
III. Sergitý sáti
IV. Jańa sabaqty bekitý:
1. Suraqtar men tapsyrmalarǵa jaýap berý
A) M. Maqataevtyń «Úsh baqytym» degeni neler?
- Halyq degenimiz - Qazaqstanda turatyn adamdar.
- Elimizde 16 mln - daı halyq turady.
- til degenimiz adamdardyń bir - birimen qatynas quraly.
Qazaqstanda 130 - daı til bar.
- Otan – ár adamnyń týyp ósken jeri.
Á) Týǵan tilim: adam tili, anam tili, dalam tili, babam tili
1. Otan, til, halyq týraly maqaldar aıtý
1. Otan — ottan da ystyq.
2. Otansyz adam,
Ormansyz bulbul
3. Otan — qýat, Otbasy — shýaq.
4. Halyq aıtsa, qalp aıtpaıdy.
5. Halyq sózi qaharly.
6. Ana tiliń alpys tilge tatıdy.
7. Aqynnyń tili qylyshtan ótkir.
8. At júırigi aıyrady, til júırigi qaıyrady.
9. Ataǵyńdy ósiretin de, óshiretin de – til.
10. Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady.
2. Shyǵarmashylyq tapsyrma:
Otan, til, halyq týraly shaǵyn áńgime aıtý
3. Q. Ydyrysov «Biz - týǵan el balasy» óleńin jattatý
Asyr salǵan talasyp
Biz týǵan el balasy
Qandaı baıtaq Otanym
Jan - jaǵyńa qarashy
Otanym keń kósilgen
Tósinde yrys ósirgen
Qaptaǵan mal, alyp dán
Bári meniń nesibem
Bárin kórip kelemiz
Bolashaqqa senemiz
Jaqsy oqýmen, eńbekpen
Bizder jaýap beremiz
V. Sabaqty qorytyndylap, úıden óleńderdi jattaýǵa berý, baǵalaý.
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa óleńderdiń negizgi oıyn uǵyndyrý, túsinip durys
oqýǵa mashyqtaný, jatqa oqýǵa daǵdylandyrý
Mindetti: Ár oqýshynyń sóıleý tilin, oı qıalyn damytý, óz pikirin dáleldeýge baýlý.
Tárbıeliligi: Oqýshylardy til, sóz ónerin qurmetteı, qasterleı bilýge tárbıeleý.
Túri: Jańa bilim berý.
Ádisi: Suraq - jaýap, túsindirme
Kórnekiligi: Aqyndar sýreti, oqýlyqtary,
Sabaqtyń barysy:
I. Úı tapsyrmasyn tekserý
1. «Bostandyq tańy atty» óleńin jatqa aıtý
2. Aqyn óleńindegi jaqsy jaman ádetterdi sanamalap kórsetý
3. «Týǵan elim, týǵan jerim» bólimi boıynsha pysyqtaý
II. Jańa sabaq:
1. Oı qozǵaý
- Sen qaıda týyp óstiń?
- Qazaqstan qandaı memleket?
- Memlekettik til qaı til?
2. Muǵalimniń áńgimesi:
Qazaq tili – qazaq halqynyń ana tili. Ol halyq tarıhymen birge jasap, urpaqtan - urpaqqa qatynas quraly retinde qyzmet etip keledi. 1989 jyly 22 qyrkúıekte «Qazaqstan Respýblıkasynyń Til týraly Zań» qabyldandy.
Til kaı ultta, qaı elde bolsa da qasterli, qudiretti. Ol árbir adamda ana sútimen birge enip qalyptasady. Til baılyǵy - árbir eldiń ulttyq maqtanyshy. Ol – atadan balaǵa qalyp otyratyn baǵa jetpes mura.
3. M. Maqataev «Úsh baqytym», D. Ábilov « Týǵan tilim» óleńin oqyp
tanysamyz.
4. M. Maqataevpen D. Ábilovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly aıtý.
Muqaǵalı Súleımenuly Maqataev (1931 - 1976, shyn aty Muhammedqalı) – qazaqtyń lırık aqyny, muzbalaq aqyn, óz zamanynda laıyq baǵasyn ala almasa da ózinen keıingiler úshin mártebesi bıik aqıyq aqyn. Ol 1931 j. 9 - shy aqpanda Almaty oblysy, qazirgi Raıymbek (burynǵy Narynqol) aýdanynyń Qarasaz aýylynda dúnıege kelgen. Muqaǵalıdiń “Qarlyǵashym, keldiń be?”, “Darıǵa júrek”, “Aqqýlar uıyqtaǵanda”, “Shýaǵym meniń”, “Soǵady júrek”, “Sholpan”, “Jyrlaıdy júrek”, “Ómir - ózen”, ”Ómir - dastan” jáne t. b. jyr jınaqtary, sondaı - aq, “Qosh, mahabbat!” atty prozalyq kitaby da bar.
Ábilev Dıhan (26. 12. 1907 jyly týǵan, qazirgi Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdany Moıyldy qystaýy) — aqyn, jazýshy. Qazaqstannyń halyq jazýshysy. Tuńǵysh jınaǵy “Qýat, órt” aqynnyń syrshyldyǵyn, “Shalqyma” poemasy keń tynysyn ańǵartty. Ábilevtiń soǵys taqyrybyna jazǵan týyndylary “Júrekten”, “Tulǵa” jınaqtarynda toptastyryldy. óleńmen jazylǵan “Altaı asýlary” romanynda men “Otty tolqyndar”, “Ýaqytpen syrlasý”, “Mıllıard jyry”, “Tolǵanys tolqyndary”, “Dala soldaty” jınaqtary bar.
4. Óleńderdi oqyp berý.
5. Oqýlyqpen jumys:
- Óleńdi jeke jáne hormen oqytý
III. Sergitý sáti
IV. Jańa sabaqty bekitý:
1. Suraqtar men tapsyrmalarǵa jaýap berý
A) M. Maqataevtyń «Úsh baqytym» degeni neler?
- Halyq degenimiz - Qazaqstanda turatyn adamdar.
- Elimizde 16 mln - daı halyq turady.
- til degenimiz adamdardyń bir - birimen qatynas quraly.
Qazaqstanda 130 - daı til bar.
- Otan – ár adamnyń týyp ósken jeri.
Á) Týǵan tilim: adam tili, anam tili, dalam tili, babam tili
1. Otan, til, halyq týraly maqaldar aıtý
1. Otan — ottan da ystyq.
2. Otansyz adam,
Ormansyz bulbul
3. Otan — qýat, Otbasy — shýaq.
4. Halyq aıtsa, qalp aıtpaıdy.
5. Halyq sózi qaharly.
6. Ana tiliń alpys tilge tatıdy.
7. Aqynnyń tili qylyshtan ótkir.
8. At júırigi aıyrady, til júırigi qaıyrady.
9. Ataǵyńdy ósiretin de, óshiretin de – til.
10. Aýzy qulyp sandyqty tis ashpasa, til ashady.
2. Shyǵarmashylyq tapsyrma:
Otan, til, halyq týraly shaǵyn áńgime aıtý
3. Q. Ydyrysov «Biz - týǵan el balasy» óleńin jattatý
Asyr salǵan talasyp
Biz týǵan el balasy
Qandaı baıtaq Otanym
Jan - jaǵyńa qarashy
Otanym keń kósilgen
Tósinde yrys ósirgen
Qaptaǵan mal, alyp dán
Bári meniń nesibem
Bárin kórip kelemiz
Bolashaqqa senemiz
Jaqsy oqýmen, eńbekpen
Bizder jaýap beremiz
V. Sabaqty qorytyndylap, úıden óleńderdi jattaýǵa berý, baǵalaý.
You Might Also Like
