InfoHub Logo

Bárimiz aqýyz ben kómirsýlardyń adam aǵzasy úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin bilemiz. Al dárýmenderge qatysty ne bilemiz?

Jas sportsmenderdiń kóbisi dárýmenderdi paıdalanýdyń mańyzdylyǵyna nazar aýdaratyny jáne birqatar forýmdarda aqýyz ben kreatınniń paıdasy týraly biraz jazylǵany da belgili. Osy rette sporstmenderge arnalǵan jáne jalpy bulshyq etti ósiretin 10 dárýmen týraly sóz qozǵaýdy jón kórdik.

Dárýmender men mıneraldar nelikten sonshalyqty mańyzdy bolyp tabylady?

Dene eńbegi adam aǵzasynan dárýmender men mıneraldardyń belgili bir bóliginiń azaıýymen erekshelenedi.

Óz-ózine sený

Árbir adam óz aǵzasynda dárýmender men mıneraldardyń jetkilikti ekendigine senim bildirý arqyly óz densaýlyǵyn baqylaýda ustaýǵa kómektesedi.

Dárýmender men mıneraldardyń jetkilikti deńgeıin qalypta ustaı almaý trenajer zalynda jumys isteýge kedergi keltirýi múmkin, oǵan qosa adam boıynyń ósýin tejep, keı jaǵdaılarda densaýlyqqa ózge de zıan keltirýi múmkin.

Al, endi bulshyq ettiń ósýi úshin qajet 10 dárýmen týraly sóz qozǵasaq.

1. Kobalamın (B12 dárýmeni)

- Kómirsýlar almasýyn qamtamasyz ete otyryp, júıke júıesin qalypty deńgeıde ustaýǵa kómektesedi.

- Júıke jasýshalary arqyly bulshyq ettiń jumys isteýin qalyptastyrý bulshyq et qysqarýynda, onyń - úılesimdiligi men ósýinde úlken ról oınaıdy.

- V12 tek sıyr, taýyq, balyq eti sıaqty janýar tektes ónimderde ǵana kezdesedi.

2. Bıotın

- Amın qyshqyldarynyń metabolızmi men túrli kózderden alynǵan energıany qalyptastyrýda úlken ról oınaıdy.

- Shıki jumyrtqany jeıtin bodıbılderler Advın ataýyna ıe zattekti alady. Bul zattek bıotınniń sińirilýin tejeıdi.

- Bıotın jumyrtqa sarysynan, búırek pen baýyrdan, uıqy bezinen, sút, soıa men arpadan alynady.

3. Rıboflavın (B2 dárýmeni)

- Aǵzadaǵy 3 negizgi úrdiske qatysady:

- 1) glúkoza metabolızmi; 3) maıly qyshqyldardyń totyǵýy; 3) Krebs sıkli arqyly sýtektiń aınalymy (jekelegen molekýlalardyń ATF (adenozın trıfosfat) formatyndaǵy energıaǵa bólinýimen erekshelenetin lımon qyshqyly degen atqa ıe sıkl).

- Bodıbıldıng úshin rıboflavın aqýyz almasýymen baılanysty. Osy sebepti bulshyq et kólemi men rıboflavın dıetasy bir-birine táýeldi bolyp keledi.

- Rıboflavınge baı ónimder: baýyr, mındal, soıa jańǵaqtary, teńiz ónimderi, sút pen ózge de sút ónimderi, jumyrtqa.

4. A dárýmeni

- dárýmeni kózdiń kórý qabiletin arttyrady.

- Aqýyz sıntezine qatysady (bulshyq etti ósiredi).

- Glıkogen (aǵzanyń ıntensıvti jumysyna qajet bolyp tabylatyn energıa formasy) óndirýge qatysady.

- Baıqaýlarǵa daıyndyq barysynda oınaıtyn róli erekshe.

5. E dárýmeni

- Myqty antıoksıdant bolyp esepteletin E dárýmeni jasýsha membranalaryn qorǵaýǵa qatysady.

- Bulshyq et jasýshalaryn qalpyna keltirý men olardyń ósýine áser etedi, al olar, óz kezeginde, jasýsha membranalarynyń saýlyǵyna baılanysty.

- E dárýmeni kóp kezdesetin ónimder arasynda túrli ósimdik maılary, jańǵaqtar, jasyl japyraqty kókónister, sondaı-aq, dárýmenderge toly botqalar bar.

6. Nıasın (V3 dárýmeni)

- Energıany qalyptastyrýmen baılanysty 60-qa jýyq metabolızmdik úrdiske qatysady.

- Sahnada bulshyq ettiń áldeqaıda kórneki bolyp kórinýine óz septigin tıgizetin nıasın túrindegi nıkotın qyshqyly qan tamyrlarynyń keńeıýine ákeledi. Alaıda nıkotın qyshqylyn kóp kólemde tutyný aǵzanyń maılardy joıý úrdisin nasharlatady.

- Nıasınge baı ónimder: kúrketaýyq eti (nıasın qalyptastyrý úshin adam aǵzasy trıptofan amın qyshqylyn paıdalanady), sút ónimderi, qus pen balyq eti, jeńil et, jańǵaqtar men jumyrtqa.

7. D dárýmeni

- D dárimeni qalsıı men fosfordyń sińirilýi úshin qajet. Eger bulshyq ettegi kálsıdiń úlesi jetkilikti bolmasa, bul bulshyq ettiń tolyqqandy jıyrylýyna kedergi keltiredi.

- Bulshyq ettiń jıi ári myqty jıyrylýy fosfordyń kómegimen júzege asyrylady. Sonymen qatar fosfor ATF (adenozın trıfosfat) sıntezine de qajet bolyp tabylady.

- Taǵamdyq kózderi: maısyz nemese maıynyń úlesi az sút.

8. Tıamın (B1 dárýmeni)

- Metabolızm men aqýyzdardyń ósýi úshin qajet.

- Aǵzanyń jumys isteıtin bulshyq etterine otteginiń kelýin qamtamasyz etetin jáne qan erıtrosıtteriniń quramynda bolatyn aqýyz túrindegi gemoglobınniń qalyptasýyn qamtamasyz etedi.

- Aǵzaǵa salmaq túskende jáne sportpen uzaq shuǵyldaný barysynda otteginiń adam aǵzasyna kóptep túsýi qajet bolady.

- Jattyǵýlar sany men olardyń jıiligi neǵurlym artsa, aǵzaǵa tıamın soǵurlym qajet bolady.

- Tıamınniń taǵamdyq kózderi: jasyl burshyq, shpınat, baýyr, sıyr eti, teńiz burshaqtary, jańǵaqtar, Pınto burshaǵy, banan, soıa burshaǵy, Godjı burshaǵy, tolyq dándi jáne baıytylǵan jarmalar, nan, ashytqy, kúrish pen burshaq tektesterdiń kebekteri.

9. Pırıdoksın (V6 dáýmeni)

- Aqýyzdy tutynýmen baılanysty jalǵyz dárýmen bolyp tabylady. Neǵurlym kóp aqýyz tutynsańyz, aǵzańyzǵa soǵurlym kóp V6 dárýmeni qajet bolady.

- V6 dárýmeni aqýyz almasýyna, kómirsýlardyń ósýi men olardyń qorytylýyna áser etedi.

- V6 dárýmeni bar negizgi azyq-túlikter: avokado, jańǵaqtar, baýyr, taýyq pen balyq eti, jasyl burshaqtar, salat, bıdaı uryqtary, taǵamdyq ashytqy, teńiz kókónisteri men banan.

10. Askorbın qyshqyly (S dárýmeni)

- Bulshyq et jasýshalarynyń qalpyna kelýi men ósýin arttyrady jáne antıoksıdant bolyp tabylady.

- Baılanystyrýshy ulpanyń quramdas bóligi bolǵandyqtan, kollagenniń qalyptasýyna qatysady (baılanystyrýshy ulpa adam aǵzasynyń bulshyq etteri men súıekterin biriktirip ustap turady). Ádettegiden anaǵurlym aýyr júkti kóterý bulshyq et qurylymy úshin aıtarlyqtaı stress bolady. Sondyqtan baılanystyrýshy ulpasy álsiz adamdarda travma alý qaýpi joǵary.

- Temirdiń sińirilýine qatysady. Temir defısıti bolǵan jaǵdaıda gemoglobındegi otteginiń mólsheri azaıyp, bulshyq et jumysy álsizdene bastaıdy.

- Sýda tez erıdi. Bulshyq et jasýshasynyń kóp bóligi sýdan turatyndyqtan, atlettiń bulshyq et kólemi neǵurlym artsa, S dárýmeniniń de soǵurlym kóp mólsheri erip, aǵza bulshyq etterindegi bul zattektiń mólsheri azaıa bastaıdy. Sondyqtan sportpen shuǵyldanatyn adamnyń aǵzasy S dárýmeniniń kóp mólsherde bolýyn qajet etedi.

- Steroıdti gormondardyń, sonyń ishinde testosteronnyń anaboldyq gormonynyń qalyptasýyna jáne aǵzamen sińirilýine kómektesedi.

- S dárýmeniniń negizgi kózderi – sıtrýstylar jáne jemis shyryndary.

Qorytyndy

Sportpen shuǵyldaný úshin qajet bolyp tabylatyn 10 dárýmenmen tanystyńyzdar. Eger sportpen shuǵyldansańyz, joǵaryda keltirilgen ónimderdi neǵurlym kóp jeseńiz, soǵurlym jaqsy nátıjege ıe bola alasyz.

Alaıda eger aǵzańyz birshama qosymsha qorektendirýdi qajet etedi dep oılasańyz, mýltıdárýmenderdi paıdalanýyńyzǵa bolady. Degenmen, dárýmendi tabıǵı kózderden alǵannyń qanshalyqty paıdaly ekenin de esten shyǵarmaǵanyńyz durys.

---