C dybysy men áripi
Sabaqtyń taqyryby: S dybysy men áripi
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa S dybysy men árpin tanystyrý.
Daýyssyz dybys ekenin meńgertý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Býyn týraly túsinikterin keńeıtý. Qoldaryn jattyqtyrýǵa, sózderdi oqý men jazýǵa úıretý.
Sózderge taldaý jasaı bilýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men dúnıetanymyn keńeıtý. Sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn, kórkem jazý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy uqyptylyqqa, saýaty oqı, jaza bilýge, shapshańdyqqa, adamgershilikke, ujymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: damytýshylyq sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: kespe áripter, sýretter, býyndar, oıyn elementteri, ınteraktıvti taqta, slaıdtar
Ádis – tásilder: túsindirý, suraq – jaýap, oı qozǵaý, assosasıa, oıyndar, trenıń
Pánaralyq baılanys: matematıka, beıneleý óneri, dúnıetaný, ózin – ózi taný
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
- Psıhologıalyq trenıń
Oqımyz, úırenemiz, jalyqpaımyz,
Bilimniń shyńyna biz sharyqtaımyz.
II. Ótkendi qaıtalaý
- Oıyn arqyly
«Sıqyrly alma aǵashy» oıyny
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgil?
- Kúz mezgili
- Kúzde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jemister pisedi
- Mine bizdiń almalarymyzda pisip jetilipti, káne osy jemisterdi terip alaıyq. Balalar bul almalar ońaılyqpen alynatyn emes, olardyń árbireýinde senderge arnalǵan suraqtary bar eken, sol suraqtarǵa jaýap bergen oqýshylar ala alady.
- Oqýshylar almany tańdaıdy. Almada sandar jazylǵan. Sol sanǵa baılanysty suraqtar qoıamyn. Soǵan durys jaýap berýi kerek.
1 – alma: Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?
2 - alma: B dybysy qandaı dybys?
3 – alma: B dybysyna baılanysty qandaı sózderdi bilesiń?
4 – alma: B dybysyna baılanysty sóz oıla, ol sózdi býynǵa ból.
5 – alma: B dybysy sózdiń qaı býyndarynda kezdesedi?
6 – alma: B dybysyna baılanysty sóılem qurastyr.
III. Qyzyǵýshylyqty oıatý
Taqyrypty ashýǵa jumbaqtar qoıý
Balalar men senderge jumbaq jasyramyn. Sender muqıat tyńdap, shapshań jaýap berińder. Kimniń tapqyr ekenin anyqtaıyq.
«Kim tapqyr?»
Syrtyldaıdy kúnimen,
Syrtyldaıdy túnimen,
Bilgiń kelse ýaqytty
Kórsetedi tilimen (saǵat)
Saýysqandy, saǵyzdy,
Sarymsaqty, sábizdi,
Bastap turǵan qaı árip,
Sapsyz oraq tárizdi. (S)
IY. Jańa sabaq
Oı ashar
- Durys balalar osy saǵat degen sóz qandaı dybystan bastalyp tur.
- S
- Olaı bolsa biz búgin S dybysy men árpimen tanysamyz.
- S dybysynyń baspa jáne jazba túrlerin kórsetý.
- S dybysyn aıtyp kóreıikshi
S S S S S S
- S dybysy qalaı aıtylyp tur?
- Sozylmaı, qysqa
- Olaı bolsa S dybysy qandaı dybys?
- S daýyssyz dybys
- Qandaı tústi bolyp keledi?
- Kók
- Qaı úıge kirgizemiz?
- Kók úıge
«Sýretpen jumys»
Slaıdtaǵy sýretterdi ataý, býynǵa bólý, s dybysynyń sózdegi ornyn anyqtaý
Saǵat asqabaq ananas
- S dybysy sózdiń basynda, ortasynda, sońynda kezdesedi.
- Endi balalar S dybysyna baılanysty qandaı sózder biletinimizdi baıqaý úshin «Sóz oıla, tez oıla» oıyny
Oqýlyqpen jumys. Maǵynany taný
- Baǵandaǵy sózderdi muǵalim oqyp, ár sózdiń maǵynasyn ashyp túsindirý
- Hormen oqytý
- Tizbekteı oqytý
Sergitý sátin oryndaý:
Saǵattyń tilindeı
Iilip ońǵa bir,
Saǵattyń tilindeı
Iilip solǵa bir,
Oń aıaq, sol aıaq
Jattyǵý ońaı – aq
Sergip, demalyp aldyq endi qalamymyzdy alyp, dápterimizdiń S dybysyn ashaıyq
Dáptermen jumys
- Áripti aýada jazý
- Jazý jolyndaǵy áripti bastyryp jazý
- Jeke áripti jazý
- Sózderdi jazý
Jazyp bolsaq qalamymyzdy oryna qoıaıyq.
«Uıqasyn tap» oıynyn oınaıyq
- sa, - sa, - sa yzyńdaıdy....
- İz, - iz, - iz baqshadaǵy....
- Ys, - ys, - ys kelip qapty....
Y. Bekitý:
- Búgin qandaı árippen tanystyq?
- S dybysy sózdiń qaı býyndaryńdy kezdesedi?
- S dybysynan bastalatyn sózder aıtaıyq?
«BASPALDAQ» oıyny
S -
S - -
S - - -
S - - - -
Álippe serigi oqýlyǵyndaǵy óleńmen jumys:
Sara kelip sabaqtan,
San sharýany tyndyrdy:
Samaýyrǵa salatyn
Sekseýildi syndyrdy.
Sazan balyq qýyrdy,
Saýdy sary sıyrdy
«Kim shapshań?» oıyny jumbaq sheshý:
Bilezikke qaraıyq,
Uqsaıdy oǵan qaı árip? (S)
YI. Úıge tapsyrma:
- S dybysy men áripi
- Baǵandaǵy sózderdi oqý
YII. Baǵalaý:
- Oqýshylardy madaqtaý
Kúz syıy alma jáne japyraqtar taratý.
5 – qyzyl alma
4 – sary alma
3 – kók alma
Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa S dybysy men árpin tanystyrý.
Daýyssyz dybys ekenin meńgertý.
Sabaqtyń mindetteri:
Bilimdilik: Býyn týraly túsinikterin keńeıtý. Qoldaryn jattyqtyrýǵa, sózderdi oqý men jazýǵa úıretý.
Sózderge taldaý jasaı bilýge daǵdylandyrý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń oılaý qabileti men dúnıetanymyn keńeıtý. Sózdik qorlaryn, til baılyqtaryn, kórkem jazý daǵdylaryn damytý.
Tárbıelilik: Oqýshylardy uqyptylyqqa, saýaty oqı, jaza bilýge, shapshańdyqqa, adamgershilikke, ujymshyldyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: damytýshylyq sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: kespe áripter, sýretter, býyndar, oıyn elementteri, ınteraktıvti taqta, slaıdtar
Ádis – tásilder: túsindirý, suraq – jaýap, oı qozǵaý, assosasıa, oıyndar, trenıń
Pánaralyq baılanys: matematıka, beıneleý óneri, dúnıetaný, ózin – ózi taný
Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
- Psıhologıalyq trenıń
Oqımyz, úırenemiz, jalyqpaımyz,
Bilimniń shyńyna biz sharyqtaımyz.
II. Ótkendi qaıtalaý
- Oıyn arqyly
«Sıqyrly alma aǵashy» oıyny
- Balalar qazir jyldyń qaı mezgil?
- Kúz mezgili
- Kúzde tabıǵatta qandaı ózgerister bolady?
- Jemister pisedi
- Mine bizdiń almalarymyzda pisip jetilipti, káne osy jemisterdi terip alaıyq. Balalar bul almalar ońaılyqpen alynatyn emes, olardyń árbireýinde senderge arnalǵan suraqtary bar eken, sol suraqtarǵa jaýap bergen oqýshylar ala alady.
- Oqýshylar almany tańdaıdy. Almada sandar jazylǵan. Sol sanǵa baılanysty suraqtar qoıamyn. Soǵan durys jaýap berýi kerek.
1 – alma: Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?
2 - alma: B dybysy qandaı dybys?
3 – alma: B dybysyna baılanysty qandaı sózderdi bilesiń?
4 – alma: B dybysyna baılanysty sóz oıla, ol sózdi býynǵa ból.
5 – alma: B dybysy sózdiń qaı býyndarynda kezdesedi?
6 – alma: B dybysyna baılanysty sóılem qurastyr.
III. Qyzyǵýshylyqty oıatý
Taqyrypty ashýǵa jumbaqtar qoıý
Balalar men senderge jumbaq jasyramyn. Sender muqıat tyńdap, shapshań jaýap berińder. Kimniń tapqyr ekenin anyqtaıyq.
«Kim tapqyr?»
Syrtyldaıdy kúnimen,
Syrtyldaıdy túnimen,
Bilgiń kelse ýaqytty
Kórsetedi tilimen (saǵat)
Saýysqandy, saǵyzdy,
Sarymsaqty, sábizdi,
Bastap turǵan qaı árip,
Sapsyz oraq tárizdi. (S)
IY. Jańa sabaq
Oı ashar
- Durys balalar osy saǵat degen sóz qandaı dybystan bastalyp tur.
- S
- Olaı bolsa biz búgin S dybysy men árpimen tanysamyz.
- S dybysynyń baspa jáne jazba túrlerin kórsetý.
- S dybysyn aıtyp kóreıikshi
S S S S S S
- S dybysy qalaı aıtylyp tur?
- Sozylmaı, qysqa
- Olaı bolsa S dybysy qandaı dybys?
- S daýyssyz dybys
- Qandaı tústi bolyp keledi?
- Kók
- Qaı úıge kirgizemiz?
- Kók úıge
«Sýretpen jumys»
Slaıdtaǵy sýretterdi ataý, býynǵa bólý, s dybysynyń sózdegi ornyn anyqtaý
Saǵat asqabaq ananas
- S dybysy sózdiń basynda, ortasynda, sońynda kezdesedi.
- Endi balalar S dybysyna baılanysty qandaı sózder biletinimizdi baıqaý úshin «Sóz oıla, tez oıla» oıyny
Oqýlyqpen jumys. Maǵynany taný
- Baǵandaǵy sózderdi muǵalim oqyp, ár sózdiń maǵynasyn ashyp túsindirý
- Hormen oqytý
- Tizbekteı oqytý
Sergitý sátin oryndaý:
Saǵattyń tilindeı
Iilip ońǵa bir,
Saǵattyń tilindeı
Iilip solǵa bir,
Oń aıaq, sol aıaq
Jattyǵý ońaı – aq
Sergip, demalyp aldyq endi qalamymyzdy alyp, dápterimizdiń S dybysyn ashaıyq
Dáptermen jumys
- Áripti aýada jazý
- Jazý jolyndaǵy áripti bastyryp jazý
- Jeke áripti jazý
- Sózderdi jazý
Jazyp bolsaq qalamymyzdy oryna qoıaıyq.
«Uıqasyn tap» oıynyn oınaıyq
- sa, - sa, - sa yzyńdaıdy....
- İz, - iz, - iz baqshadaǵy....
- Ys, - ys, - ys kelip qapty....
Y. Bekitý:
- Búgin qandaı árippen tanystyq?
- S dybysy sózdiń qaı býyndaryńdy kezdesedi?
- S dybysynan bastalatyn sózder aıtaıyq?
«BASPALDAQ» oıyny
S -
S - -
S - - -
S - - - -
Álippe serigi oqýlyǵyndaǵy óleńmen jumys:
Sara kelip sabaqtan,
San sharýany tyndyrdy:
Samaýyrǵa salatyn
Sekseýildi syndyrdy.
Sazan balyq qýyrdy,
Saýdy sary sıyrdy
«Kim shapshań?» oıyny jumbaq sheshý:
Bilezikke qaraıyq,
Uqsaıdy oǵan qaı árip? (S)
YI. Úıge tapsyrma:
- S dybysy men áripi
- Baǵandaǵy sózderdi oqý
YII. Baǵalaý:
- Oqýshylardy madaqtaý
Kúz syıy alma jáne japyraqtar taratý.
5 – qyzyl alma
4 – sary alma
3 – kók alma