Chócháklár elıdá
Dárıs mavzýsı: Chócháklár elıdá (3 - sınıp)
Dárıs máhsıtı: 1. Oqýǵýchılarnıń oqýsh dárıslıgıdá «Hálıq eǵız ıjadıııtı» bólúmı boııchá alǵan bılımını ıákúnlásh.
2. Ravan sózlásh, óz oı - pıkırını árkın ıátkúzúsh, chóchák mázmýnı boııchá rollarǵa bólúnúp oınash, ıpadılık oqýsh ıhtıdarlırını ashýrýsh.
3. Ómlúkká, dostlýqqa, b ılımlıkká, top bılán ıshláshká tárbııılásh.
Dárıs túrı: ótkánnı ıákúnlásh
Dárıs tıpı: mýsabıqá
Dárıs ýsýlı: sóhbát, soal - javap, kórsıtısh
Kórnáklıgı: maqallar, chóchák qáhrımanlırınıń súrátlırı, kartochka, shar, gúl vá. b
Dárısnıń berıshı:
I Sınıpnı ýıýshtýrýsh: dárıská dıqqıtını jálıp qılısh, Psıhologıalık táııarlıq.»Mán ádáplık balımán»
II Máhsát qoıýsh: «Chócháklár elıdá» mavzýsı boııchá mýsabıqá dárısını ótkúzúsh.
III Mýsabıqá shártı bılán tonýshtýrýsh.
1. Sınıpnı ıkkı topqa bólúsh.
2. Top bashchılırını enıqlash.
3. Mýsabıqá týrlırı bılán tonýshtýrýsh.
4. Adıl qazılarnı saılash.
Chóchák - hálıq eǵız ıjadıııtınıń bır túrı bolýp, qedımıdın kelıvatqan hálıqnıń bebaha mırası. Chócháknı sóıúp tıńshaıdıǵanmý, sóıúp eıtıdıǵanmý balılar. Chóchák arqılıq ıahshı bılán ıamannı, nadan bılán dananı, háq bılán naháqnı aırıshnı úgınıp, haıatqa bolǵan kóz qarıshımız ózgırıdý. Búgún bız sılár bılán oqýsh dárıslıgıdá tonýshqan chócháklırımız ústıdá ıákúnlásh dárısını ótkúzımız. Qenı hámmımız mýsabıqıgá paal qatnıshıp, tapqýrlýǵýmıznı zeráklıgımıznı, bılımımıznı kórsıtáılı.
1. Kım zerák?
Oqýǵýchılar kartochkıdıkı soallarǵa javap berıshı kerák.
Hár bır oqýǵýchı bır karttochka elıp soalǵa javap berıdý. Ágárdá javap ıoq bolsa, topıdıkı oqýǵýchılar javap berıshqa bolıdý.
№1. Hálıq eǵız ıjadıııtı degınımız qandaq ıjadııát?
№ 2. Hálıq eǵız ıjadıııtıgá nemılár ıatıdý?
№3. Padısha nemıshká Hásánnı óz ornıǵa saılıdı?
№4. Qazı helıgárnı qandaq jazalıdı?
№5. Patımá dostlırını momaıdın qýtýldýrýsh úchún qandaq helá ıshláttı?
№ 6. Qız nemá sáváptın ǵojýn asqan jıgıtnı ıaqtýrýp qaldı?
№7 Shahnıń tómúrchıgá» Bý taqqa qachan qar chúshtı?» degını qandaq mánanı bıldúrıdý?
№8. Tohý nemá sáváptın ódákká kóráńlıdı?
№9. Nemá sáváptın paqa ólúp qaldı?
№10». Shah bılán tómúrchı» chóchıgıdıkı qáhrımanlar kımlár?
2 - týr «Óı tapshýrmısı»
Hár bır top bır chócháknı rollarǵa bólúnúp, sáhnılık kórúnúsh kórsıtıdý.
3 - týr «Kım tapqýr?»
Chócháktın úzúndá oqýlıdý, oqýǵýchı davamlashtýrıdý.
1. « Ordıǵa mámlıkátnıń hámmá jaılırıdın balılar kelıshká bashlaptý. Ýlar ráńmý – ráń gúllár óskán tashtáklárnı kótárgán ekán.
2. Átısı qazı sháhárdın chıqıp, dáráqnıń ıenıǵa káldı. Tamashá qılısh úchún bır top adám qazını ágıshıp kálgán edı.
3. Qızlar dárıa boııǵa kelıp qaptý. Dárıada nahaııtı choń bır tımsaq úzúp júrgıdák. Patımánıń dostlırı qorqqınıdın jıǵlap ketıptý.
4. Shýndaq qılıp, ózını kórsıtıdıǵanlar arqa - arqıdın máıdanǵa chúshúptý.
4 - týr «Kım chapsan?»
Maqallarnıń beshı eıtılıdý ahırını oqýǵýchı tez davamlashtýrýshı kerák. Top bashchılırınıń mýsabıqısı.
1 - top bashchısıǵa
- Adámnıń úzıgá baqma, sózıgá baq.
Kóńúl aǵırtqan dost ámás, máıdá aǵırtqan ash ámás.
Bırlık bolmaı, tırıkchılık ıoq.
Iár – hosýlnıń anısı, ámgák ýnıń atısı
Áqılsızgá bash bolǵıchá, áqıllıkká qýl bol.
Batýr oqtın qorqmaıdý, áqıl - doqtın.
2 - top bashchısıǵa
Iahshıdın at qalıdý, ıamandın dat qalıdý.
Bırlık bar ıárdá ınaqlıq bar.
Ómlúshúp qılǵan ámgák únúmsız qalmas
Tár tókúp chachsań ýrýq, ıár senı qoımas qýrýq
Ǵáırıtı bar kıshınıń, berıkıtı bar ıshınıń
Áqıllık - jýtnıń chakası, nadan jýtnıń nakası
IV Iákúnlásh
«Chócháklár elıdá» mýsabıqısıgá paal qatnashqınıńlar úchún oqýǵýchılarǵa kóp ráhmıtımnı eıtımán. Chóchák ıamanlıqtın nerı bolýp, ıahshılıqqa, adalátpárvárlıkká, háqıqáchılıkká, ámgáknı sóıúshká bılımlıkká dávát qılıdý. Sılármý chóchák qáhrımanlırıdák áqıllık, húnárván bolýńlar. Ándıkı sóznı adılqazılarǵa beráılı. Adıl qazılar ıáńgán topnı enıqlap, mýkapatlaıdý
V Bahalash: Dárıská paal qatnashqan oqýǵýchılar bahalınıdý.
Dárıs máhsıtı: 1. Oqýǵýchılarnıń oqýsh dárıslıgıdá «Hálıq eǵız ıjadıııtı» bólúmı boııchá alǵan bılımını ıákúnlásh.
2. Ravan sózlásh, óz oı - pıkırını árkın ıátkúzúsh, chóchák mázmýnı boııchá rollarǵa bólúnúp oınash, ıpadılık oqýsh ıhtıdarlırını ashýrýsh.
3. Ómlúkká, dostlýqqa, b ılımlıkká, top bılán ıshláshká tárbııılásh.
Dárıs túrı: ótkánnı ıákúnlásh
Dárıs tıpı: mýsabıqá
Dárıs ýsýlı: sóhbát, soal - javap, kórsıtısh
Kórnáklıgı: maqallar, chóchák qáhrımanlırınıń súrátlırı, kartochka, shar, gúl vá. b
Dárısnıń berıshı:
I Sınıpnı ýıýshtýrýsh: dárıská dıqqıtını jálıp qılısh, Psıhologıalık táııarlıq.»Mán ádáplık balımán»
II Máhsát qoıýsh: «Chócháklár elıdá» mavzýsı boııchá mýsabıqá dárısını ótkúzúsh.
III Mýsabıqá shártı bılán tonýshtýrýsh.
1. Sınıpnı ıkkı topqa bólúsh.
2. Top bashchılırını enıqlash.
3. Mýsabıqá týrlırı bılán tonýshtýrýsh.
4. Adıl qazılarnı saılash.
Chóchák - hálıq eǵız ıjadıııtınıń bır túrı bolýp, qedımıdın kelıvatqan hálıqnıń bebaha mırası. Chócháknı sóıúp tıńshaıdıǵanmý, sóıúp eıtıdıǵanmý balılar. Chóchák arqılıq ıahshı bılán ıamannı, nadan bılán dananı, háq bılán naháqnı aırıshnı úgınıp, haıatqa bolǵan kóz qarıshımız ózgırıdý. Búgún bız sılár bılán oqýsh dárıslıgıdá tonýshqan chócháklırımız ústıdá ıákúnlásh dárısını ótkúzımız. Qenı hámmımız mýsabıqıgá paal qatnıshıp, tapqýrlýǵýmıznı zeráklıgımıznı, bılımımıznı kórsıtáılı.
1. Kım zerák?
Oqýǵýchılar kartochkıdıkı soallarǵa javap berıshı kerák.
Hár bır oqýǵýchı bır karttochka elıp soalǵa javap berıdý. Ágárdá javap ıoq bolsa, topıdıkı oqýǵýchılar javap berıshqa bolıdý.
№1. Hálıq eǵız ıjadıııtı degınımız qandaq ıjadııát?
№ 2. Hálıq eǵız ıjadıııtıgá nemılár ıatıdý?
№3. Padısha nemıshká Hásánnı óz ornıǵa saılıdı?
№4. Qazı helıgárnı qandaq jazalıdı?
№5. Patımá dostlırını momaıdın qýtýldýrýsh úchún qandaq helá ıshláttı?
№ 6. Qız nemá sáváptın ǵojýn asqan jıgıtnı ıaqtýrýp qaldı?
№7 Shahnıń tómúrchıgá» Bý taqqa qachan qar chúshtı?» degını qandaq mánanı bıldúrıdý?
№8. Tohý nemá sáváptın ódákká kóráńlıdı?
№9. Nemá sáváptın paqa ólúp qaldı?
№10». Shah bılán tómúrchı» chóchıgıdıkı qáhrımanlar kımlár?
2 - týr «Óı tapshýrmısı»
Hár bır top bır chócháknı rollarǵa bólúnúp, sáhnılık kórúnúsh kórsıtıdý.
3 - týr «Kım tapqýr?»
Chócháktın úzúndá oqýlıdý, oqýǵýchı davamlashtýrıdý.
1. « Ordıǵa mámlıkátnıń hámmá jaılırıdın balılar kelıshká bashlaptý. Ýlar ráńmý – ráń gúllár óskán tashtáklárnı kótárgán ekán.
2. Átısı qazı sháhárdın chıqıp, dáráqnıń ıenıǵa káldı. Tamashá qılısh úchún bır top adám qazını ágıshıp kálgán edı.
3. Qızlar dárıa boııǵa kelıp qaptý. Dárıada nahaııtı choń bır tımsaq úzúp júrgıdák. Patımánıń dostlırı qorqqınıdın jıǵlap ketıptý.
4. Shýndaq qılıp, ózını kórsıtıdıǵanlar arqa - arqıdın máıdanǵa chúshúptý.
4 - týr «Kım chapsan?»
Maqallarnıń beshı eıtılıdý ahırını oqýǵýchı tez davamlashtýrýshı kerák. Top bashchılırınıń mýsabıqısı.
1 - top bashchısıǵa
- Adámnıń úzıgá baqma, sózıgá baq.
Kóńúl aǵırtqan dost ámás, máıdá aǵırtqan ash ámás.
Bırlık bolmaı, tırıkchılık ıoq.
Iár – hosýlnıń anısı, ámgák ýnıń atısı
Áqılsızgá bash bolǵıchá, áqıllıkká qýl bol.
Batýr oqtın qorqmaıdý, áqıl - doqtın.
2 - top bashchısıǵa
Iahshıdın at qalıdý, ıamandın dat qalıdý.
Bırlık bar ıárdá ınaqlıq bar.
Ómlúshúp qılǵan ámgák únúmsız qalmas
Tár tókúp chachsań ýrýq, ıár senı qoımas qýrýq
Ǵáırıtı bar kıshınıń, berıkıtı bar ıshınıń
Áqıllık - jýtnıń chakası, nadan jýtnıń nakası
IV Iákúnlásh
«Chócháklár elıdá» mýsabıqısıgá paal qatnashqınıńlar úchún oqýǵýchılarǵa kóp ráhmıtımnı eıtımán. Chóchák ıamanlıqtın nerı bolýp, ıahshılıqqa, adalátpárvárlıkká, háqıqáchılıkká, ámgáknı sóıúshká bılımlıkká dávát qılıdý. Sılármý chóchák qáhrımanlırıdák áqıllık, húnárván bolýńlar. Ándıkı sóznı adılqazılarǵa beráılı. Adıl qazılar ıáńgán topnı enıqlap, mýkapatlaıdý
V Bahalash: Dárıská paal qatnashqan oqýǵýchılar bahalınıdý.