Kógershin – beıbitshilik qusy «Aq kógershin» ánin úıretý
Sabaqtyń taqyryby: Kógershin – beıbitshilik qusy. «Aq kógershin» ánin úıretý.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa tabıǵattyń bir bólshegi qustardyń túrlerimen tanystyra otyryp, qustarǵa degen aıaýshylyǵyn, qamqorlyq sezimderin arttyrý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oryndaýshylyq qabiletin damytý.
Tárbıeliligi: Qazaq mýzyka ónerin qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys: sýret, matematıka, ádebıet
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, kartochkalar, magnıtofon, býklet
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Kompozıtor S. V. Rahmanınovtyń shyǵarmashylyǵy men ómiri týraly áńgimeletý.
1. Rahmanınovtyń shyǵarmashylaryn ata ( 3 sıfonıasy, 4 fortepıanolyq konserti,
operalary t. b)
1. Zataevıchtiń notaǵa túsirgen ánderiniń birin ata («Iapýraı»)
2. S. V Rahmanınov qandaı kitaptardyń jaryqqa shyǵýyna óz úlesin qosty?
(« Qazaq halqynyń 1000 áni», «Qazaqtyń 500 áni men kúıleri»)
II. Jańa sabaq.
Kógershin - beıbitshilik qusy. Elimiz egemendik alyp, derbes meleketke arnalǵan
Qazaq Respýblıkasynyń bilim men tárbıe berý salasyna tyń ózgerister engizilip, jańa
talap - mindetter qoıyldy. Sonyń biri jetkinshek urpaqtyń bolashaqta ekologıalyq
tanym - túsinikterin, tabıǵatqa degen qamqorlyq sezimderin damytyp, ekologıalyq mádenıetti azamat tárbıeleýinde bolyp otyr. Elimizdiń birtýar aǵartýshylary Sh. Ýálıhanov,
Y. Altynsarın, A. Qunanbaev, M. Jumabaev óz eńbekterinde tabıǵatqa qamqorlyqtyń ulttyq tálimi - tárbıeden bastaý alatynyna úlken mán bere kelip, tabıǵat syıyn baǵalaı, qadirleı bilýge, baǵa jetpes baılyǵyna qamqor bola bilýdi mindetteıdi.
Búgin biz tabıǵattyń tiri bir bólshegi – qustar jóninde ótkizgeli otyrmyz.
Aqyn, sazger, sal - seriler sonaý erte zamannan qustarǵa arnap óleń – shýmaǵyn, án - jyrlaryn arnaǵan.
Búgingi sabaǵymyzda kóp halyqtarda beıbitshiliktiń rámizi sanalatyn qus «Kógershin» týraly bolmaq.
Kógershin - jer betine tynyshtyq pen bereke ákeletin qus dep sanalady.
Kógershin – dúnıejúziniń kóptegen halyqtary úshin beıbitshilik belgisi.
Beıbitshilik nyshanyn basqa qustarǵa teńeıtin halyqtar da bar. Mysaly: japondyqtarda aq tyrnalar - beıbitshilik belgisi. Sondyqtan olar aq tyrnalardy qaǵazdan jasap, bir - birine syıǵa tartady, ıaǵnı baqyt pen jaqsylyq, aq nıetterin bildiredi. Úndi halyqtary úshin beıbitshilik belgisi taýyq qusy. Al qazaq halqynda shynaıy tazalyqtyń sulýlyqtyń, baqyttyń belgisi – aqqý.
Aqqý qusynyń músini qazaq halqynyń saz aspaptary – dombyra, qobyz qurylysyna óte uqsas.
İV. Damytýshylyǵy
N. Tilendıev - kúıshi - kompozıtor. Ol da qustar týraly kóptegen kúıler shyǵyrǵan. Sonyń biri «Aqqý» kúıi.
a) Kúı degenimiz ne?
á) Onyń neshe túri bar? (tókpe, shertpe)
b) Kúıdiń sheberlerin ata (Qurmanǵazy, Táttimbet)
Kúı tyńdaý. «Aqqý»
- Kúı unady ma?
- Kúıdiń ekpeni (tempi) qandaı?
- Kúıdiń qaı túrine jatady? (shertpe)
Logıkalyq tapsyrmalar
«Qarlyǵash» qus
Daýys jattyǵýlary:
Do, re, mı, fa, sol, lá, sı,, do. Do notasyna qysqa qaıyrym oryndaý.
A. Jubanovtyń «Aq kógershin» áni beıbitshilik, baqyt, kóktemgi kún sıaqty jarqyn sátin sýretteıdi. Aq kógershin óziniń qanatymen bizge baqyt ákeledi.
«Aq kógershin» ánin úıretý.
Sózi: N. Baımuhamedov
áni: A. Jubanov.
Mýzykalyq saýat
Mýzykalyq esep shyǵaramyz.
1)
2) Qandaı ólshemderdi bilemiz?
- Osy 2/4 ólshemi qalaı dırıjerlanady?
- 3/4 ólshemi qalaı dırıjerlanady?
3) – Endi senderge nota syzyǵynda ólshemderi berilgen, soǵan orı nota uzaqtyqtaryn eseptep, takt syzyǵyna bólesińder.
V. Bekitý:
Sózjumbaq. «Kógershin»
1. Japonnyń halyq áni
2. – neshelik nota?
3. Baıqadamovtyń áni
4. «Qazaq halqynyń 100 áni» atty kitabynyń avtory
5. Japon halqynyń beıbitshilik belgisi sanalatyn qus
6. «Aqqý» kúıi, kúıdiń qaı túrine jatady?
7. «Aqqý» kúıin jazǵan kompozıtor
8. «Aq kógershin» ániniń mýzykasyn jazǵan kompozıtor
VI. Qorytyndylaý:
Biz únemi mynany eske salyp otyrýymyz kerek: biz aınala qorshaǵan tabıǵattyńbir bólshegi bolyp tabylamyz. Tabıǵatty qorǵaı bilýimiz kerek. Sonda ǵana búkil jer beti keremet
gúl - baqshaǵa, aınalyp, qulpyra túsedi.
VII. Úıge tapsyrma: ándi jattaý, «Qustar - bizdiń dosymyz» taqyrybyna shyǵarma jazý.
Baǵalaý.
Kógershin – beıbitshilik qusy «Aq kógershin» ánin úıretý júkteý
Kógershin – beıbitshilik qusy slaıdty júkteý
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdiligi: Oqýshylarǵa tabıǵattyń bir bólshegi qustardyń túrlerimen tanystyra otyryp, qustarǵa degen aıaýshylyǵyn, qamqorlyq sezimderin arttyrý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń oryndaýshylyq qabiletin damytý.
Tárbıeliligi: Qazaq mýzyka ónerin qurmetteı bilýge tárbıeleý.
Pánaralyq baılanys: sýret, matematıka, ádebıet
Sabaqtyń túri: dástúrli
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń kórnekiligi: plakattar, kartochkalar, magnıtofon, býklet
Sabaqtyń barysy: İ. Uıymdastyrý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý
Kompozıtor S. V. Rahmanınovtyń shyǵarmashylyǵy men ómiri týraly áńgimeletý.
1. Rahmanınovtyń shyǵarmashylaryn ata ( 3 sıfonıasy, 4 fortepıanolyq konserti,
operalary t. b)
1. Zataevıchtiń notaǵa túsirgen ánderiniń birin ata («Iapýraı»)
2. S. V Rahmanınov qandaı kitaptardyń jaryqqa shyǵýyna óz úlesin qosty?
(« Qazaq halqynyń 1000 áni», «Qazaqtyń 500 áni men kúıleri»)
II. Jańa sabaq.
Kógershin - beıbitshilik qusy. Elimiz egemendik alyp, derbes meleketke arnalǵan
Qazaq Respýblıkasynyń bilim men tárbıe berý salasyna tyń ózgerister engizilip, jańa
talap - mindetter qoıyldy. Sonyń biri jetkinshek urpaqtyń bolashaqta ekologıalyq
tanym - túsinikterin, tabıǵatqa degen qamqorlyq sezimderin damytyp, ekologıalyq mádenıetti azamat tárbıeleýinde bolyp otyr. Elimizdiń birtýar aǵartýshylary Sh. Ýálıhanov,
Y. Altynsarın, A. Qunanbaev, M. Jumabaev óz eńbekterinde tabıǵatqa qamqorlyqtyń ulttyq tálimi - tárbıeden bastaý alatynyna úlken mán bere kelip, tabıǵat syıyn baǵalaı, qadirleı bilýge, baǵa jetpes baılyǵyna qamqor bola bilýdi mindetteıdi.
Búgin biz tabıǵattyń tiri bir bólshegi – qustar jóninde ótkizgeli otyrmyz.
Aqyn, sazger, sal - seriler sonaý erte zamannan qustarǵa arnap óleń – shýmaǵyn, án - jyrlaryn arnaǵan.
Búgingi sabaǵymyzda kóp halyqtarda beıbitshiliktiń rámizi sanalatyn qus «Kógershin» týraly bolmaq.
Kógershin - jer betine tynyshtyq pen bereke ákeletin qus dep sanalady.
Kógershin – dúnıejúziniń kóptegen halyqtary úshin beıbitshilik belgisi.
Beıbitshilik nyshanyn basqa qustarǵa teńeıtin halyqtar da bar. Mysaly: japondyqtarda aq tyrnalar - beıbitshilik belgisi. Sondyqtan olar aq tyrnalardy qaǵazdan jasap, bir - birine syıǵa tartady, ıaǵnı baqyt pen jaqsylyq, aq nıetterin bildiredi. Úndi halyqtary úshin beıbitshilik belgisi taýyq qusy. Al qazaq halqynda shynaıy tazalyqtyń sulýlyqtyń, baqyttyń belgisi – aqqý.
Aqqý qusynyń músini qazaq halqynyń saz aspaptary – dombyra, qobyz qurylysyna óte uqsas.
İV. Damytýshylyǵy
N. Tilendıev - kúıshi - kompozıtor. Ol da qustar týraly kóptegen kúıler shyǵyrǵan. Sonyń biri «Aqqý» kúıi.
a) Kúı degenimiz ne?
á) Onyń neshe túri bar? (tókpe, shertpe)
b) Kúıdiń sheberlerin ata (Qurmanǵazy, Táttimbet)
Kúı tyńdaý. «Aqqý»
- Kúı unady ma?
- Kúıdiń ekpeni (tempi) qandaı?
- Kúıdiń qaı túrine jatady? (shertpe)
Logıkalyq tapsyrmalar
«Qarlyǵash» qus
Daýys jattyǵýlary:
Do, re, mı, fa, sol, lá, sı,, do. Do notasyna qysqa qaıyrym oryndaý.
A. Jubanovtyń «Aq kógershin» áni beıbitshilik, baqyt, kóktemgi kún sıaqty jarqyn sátin sýretteıdi. Aq kógershin óziniń qanatymen bizge baqyt ákeledi.
«Aq kógershin» ánin úıretý.
Sózi: N. Baımuhamedov
áni: A. Jubanov.
Mýzykalyq saýat
Mýzykalyq esep shyǵaramyz.
1)
2) Qandaı ólshemderdi bilemiz?
- Osy 2/4 ólshemi qalaı dırıjerlanady?
- 3/4 ólshemi qalaı dırıjerlanady?
3) – Endi senderge nota syzyǵynda ólshemderi berilgen, soǵan orı nota uzaqtyqtaryn eseptep, takt syzyǵyna bólesińder.
V. Bekitý:
Sózjumbaq. «Kógershin»
1. Japonnyń halyq áni
2. – neshelik nota?
3. Baıqadamovtyń áni
4. «Qazaq halqynyń 100 áni» atty kitabynyń avtory
5. Japon halqynyń beıbitshilik belgisi sanalatyn qus
6. «Aqqý» kúıi, kúıdiń qaı túrine jatady?
7. «Aqqý» kúıin jazǵan kompozıtor
8. «Aq kógershin» ániniń mýzykasyn jazǵan kompozıtor
VI. Qorytyndylaý:
Biz únemi mynany eske salyp otyrýymyz kerek: biz aınala qorshaǵan tabıǵattyńbir bólshegi bolyp tabylamyz. Tabıǵatty qorǵaı bilýimiz kerek. Sonda ǵana búkil jer beti keremet
gúl - baqshaǵa, aınalyp, qulpyra túsedi.
VII. Úıge tapsyrma: ándi jattaý, «Qustar - bizdiń dosymyz» taqyrybyna shyǵarma jazý.
Baǵalaý.
Kógershin – beıbitshilik qusy «Aq kógershin» ánin úıretý júkteý
Kógershin – beıbitshilik qusy slaıdty júkteý
You Might Also Like
