Dara jáne kúrdeli syn esim
Sabaqtyń taqyryby: Dara jáne kúrdeli syn esim
Sabaqtyń maqsaty. 1. Oqýshylarǵa syn esim týraly alǵan bilimderin pysyqtaı otyra, syn esimniń quramyna qaraı dara jáne kúrdeli bolyp bólinetinin meńgertý. 2. Sóılemdi júıeli qurýǵa ózdiginen qortyndy shyǵara bilýge daǵdylandyrý, oılaý júıesin damytý, saýatty jazýǵa mashyqtandyrý. 3. Uqyptylyqqa, tapqyrlyqqa, shyǵarmashylyq izdenýshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, oıyn, aýyzsha, jazbasha.
Sabaqtyń kórnekiligi: tirek syzba,
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý. oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.
Qazaq tilim, óz tilim ana tilim,
Abaı, Muqtar soılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim!- dep aqyndarymyz jyrlaǵandaı, bizdiń týǵan tilimiz qaı til?
Endeshe qaı sabaq?
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
A) úıge qaı jattyǵý berildi?
Ne isteý kerek?
Á) Ótkende biz neni qaıtaladyq?
Syn esim degenimiz ne (toptastyryp kórý)
V) Qarsy mándes syn esim degknimiz ne?
G) «Kim jylydy?»oıyny.(qarsy mándes sózderin tabý)
İİİ. Maqsat qoıý
Syn esimniń basqada túrleri bar ekenin túsindirý.
İV. Jańa sabaq.
1) Kók kostúm kıedi,
Kúnniń kózin súıedi.
2) Syrty jasyl qap - qatty,
İshi qyzyl táp-tátti.
Bul ne? Sheshýin kim tabady? Osy jumbaqtardyń ishinen syn esimdi tabyńdarshy? Qandaı aıyrmashylyqty baıqap tursyńdar?
Demek, balalar, syn esim quramyna qaraı dara jáne kúrdeli bolady eken.
Oqýlyq jáne dáptermen jumys.
Otansyz adam
Ormansyz bulbul.
Maqaldyń ishindegi syn esimdi tabyńdarshy? Bul qandaı syn esim?
447 – jattyǵý. Mátindi oqý.
Mátinde ne týraly aıtylǵan? Qaz qandaı qus Shaǵyn áńgime jazý.
446 - jattyǵý. Berilgen sóılemderdi kóshirip jazyp, dara syn esimdi1, kúrdeli syn esimdi2 ret syz
Sergitý jattyǵý. Balalar talaı nárselerdi qaıtaladyq, kóp nárselerdi bildik. Endi biraz dem alyp, sharshaǵanymyzdy basaıyq.
Jelsiz túnde jaryq aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Ánniń ata qalaı atalady? Avtory kim? A. Qunanbaev kim? Taǵy qandaı óleńderin bilesińder?
V. Shyǵarmashylyq tapsyrma.
A) 448 - jattyǵý. Berilgen sóz tirkesterin 2 sóılem jazý.
Á) Óleńdi oqyńdar.
Almaty qalasy
Qandaı? Aǵashy.
Qandaı? almasy.
Qandaı? taýy bar.
Almaty qalasy. (S. Ospanov)
Vİ. Sabaqty qorytý, baǵalaý
Vİİ. Úıge tapsyrma:
Sabaqtyń maqsaty. 1. Oqýshylarǵa syn esim týraly alǵan bilimderin pysyqtaı otyra, syn esimniń quramyna qaraı dara jáne kúrdeli bolyp bólinetinin meńgertý. 2. Sóılemdi júıeli qurýǵa ózdiginen qortyndy shyǵara bilýge daǵdylandyrý, oılaý júıesin damytý, saýatty jazýǵa mashyqtandyrý. 3. Uqyptylyqqa, tapqyrlyqqa, shyǵarmashylyq izdenýshilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, oıyn, aýyzsha, jazbasha.
Sabaqtyń kórnekiligi: tirek syzba,
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý. oqýshylar nazaryn sabaqqa aýdarý.
Qazaq tilim, óz tilim ana tilim,
Abaı, Muqtar soılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim!- dep aqyndarymyz jyrlaǵandaı, bizdiń týǵan tilimiz qaı til?
Endeshe qaı sabaq?
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
A) úıge qaı jattyǵý berildi?
Ne isteý kerek?
Á) Ótkende biz neni qaıtaladyq?
Syn esim degenimiz ne (toptastyryp kórý)
V) Qarsy mándes syn esim degknimiz ne?
G) «Kim jylydy?»oıyny.(qarsy mándes sózderin tabý)
İİİ. Maqsat qoıý
Syn esimniń basqada túrleri bar ekenin túsindirý.
İV. Jańa sabaq.
1) Kók kostúm kıedi,
Kúnniń kózin súıedi.
2) Syrty jasyl qap - qatty,
İshi qyzyl táp-tátti.
Bul ne? Sheshýin kim tabady? Osy jumbaqtardyń ishinen syn esimdi tabyńdarshy? Qandaı aıyrmashylyqty baıqap tursyńdar?
Demek, balalar, syn esim quramyna qaraı dara jáne kúrdeli bolady eken.
Oqýlyq jáne dáptermen jumys.
Otansyz adam
Ormansyz bulbul.
Maqaldyń ishindegi syn esimdi tabyńdarshy? Bul qandaı syn esim?
447 – jattyǵý. Mátindi oqý.
Mátinde ne týraly aıtylǵan? Qaz qandaı qus Shaǵyn áńgime jazý.
446 - jattyǵý. Berilgen sóılemderdi kóshirip jazyp, dara syn esimdi1, kúrdeli syn esimdi2 ret syz
Sergitý jattyǵý. Balalar talaı nárselerdi qaıtaladyq, kóp nárselerdi bildik. Endi biraz dem alyp, sharshaǵanymyzdy basaıyq.
Jelsiz túnde jaryq aı,
Sáýlesi sýda dirildep.
Aýyldyń jany tereń saı,
Tasyǵan ózen gúrildep.
Ánniń ata qalaı atalady? Avtory kim? A. Qunanbaev kim? Taǵy qandaı óleńderin bilesińder?
V. Shyǵarmashylyq tapsyrma.
A) 448 - jattyǵý. Berilgen sóz tirkesterin 2 sóılem jazý.
Á) Óleńdi oqyńdar.
Almaty qalasy
Qandaı? Aǵashy.
Qandaı? almasy.
Qandaı? taýy bar.
Almaty qalasy. (S. Ospanov)
Vİ. Sabaqty qorytý, baǵalaý
Vİİ. Úıge tapsyrma:
You Might Also Like
