Ushqan uıa Baýyrjan Momyshuly
Ádebıettik oqý 3 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. B. Momyshulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtalý, mátindi mánerlep, túsinip oqýǵa daǵdylandyrý. Mazmunyn, taqyryby men ıdeıasyn ashý, keıipker beınesin tereń tanytý;
2. Damytýshylyq. Tilin, sózdik qoryn damytý.
3. Tárbıelik. Mátinniń tárbıelik mánine nazar aýdartý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, modýldik oqytý tehnologıasy, STO ádisi, sózdik ádisi, kórnekilik ádisi, suraq - jaýap, baqylaý, izdendirý ádisi, problemalyq jaǵdaıat.
Sabaqtyń kórnekiligi: Oqý quraldary, kesteler, sýretter, naqyl sózder.
1. Jeti atasyn bilmegen – jetesiz.
Pánaralyq baılanys: ózin - ózi taný, qazaq tili
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý kezeńi:
a) oqýshylarmen sálemdesý á) daıyndyǵyn qadaǵalaý b) psıhologıalyq daıyndyq
II. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
a) áńgimeni oqytý á) mazmunyn aıtqyzý b) úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
Ata - ájeme hat.(mátin)
1. Hatty jazyp otyrǵan kim?
2. Ol hat kimderge arnalǵan?
3. Hatty ne úshin jazady?
Ótken taqyrypty halyq danalyǵy arqyly jańa sabaqpen baılanystyrý.
Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń.
Oqýshylar, berilgen maqaldy qalaı túsinesiń? Mánin ashyńdar.
III. Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi:
1) Naqyl sózderdi oqý.
Jeti atasyn bilmegen – jetesiz.
IV. Maqsat qoıý
Búgingi sabaqtyń maqsaty – mátindi mánerlep túsinip oqýǵa daǵdylaný, mazmunyn meńgertý.
V. Jańa materıaldy túsindirý kezeńi:
1. Muǵalimniń túsindirmesi.
Baýyrjan Momyshuly ómiri jaıynda túsinik berý.
Baýyrjan Momyshuly 1910 jyldyń 24 jeltoqsanynda Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Myńbulaq aýylynda týǵan. Ákesi Momysh óz betimen saýat ashqan, sol kezdegi kózi qaraqty adamdardyń biri bolǵan. El arasynda aǵash ustasy jáne etikshi, zergerligimen tanymal bolatyn. Baýyrjan 3 jasqa kelgen soń anasy Rázıa qaıtys bolady da, ájesi Qyztýmastyń qolynda ósedi.
2. Oqyp, taldaý.
Ushqan uıa
- Mátin ne týraly?
- Jazýshy oıyn paıdalanyp, naqyl sózdi qurastyr:
El taný degen -......
- Syzbany toltyr.
Jeti ata ----------------------------- Seniń jeti atań
Ata
Áke
Bala
Nemere
Shóbere
Shópshek
Nemene
2. Sergitý sáti. Qazaqtaı qaısar elim bar
Keń baıtaq mynaý dalamda.
Qarttarym - asyl qazynam
Ósıet aıtqan ǵalamǵa.
VI. Jańa materıaldy meńgergenin bekitý kezeńi:
1. Oqýshylarǵa oqytý:
İshteı, daýystap, tizbekteı.
«Eń bastysy» oıyny
Maqsaty: Jyldam oqý daǵdysy men este saqtaý qabiletin damytý, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý.
Sharty: Mátindi jyldam ári muqıat oqý. Osy mátindi oqý materıalyn sıpattaıtyn bir sózben, sodan soń sóılemmen sıpattaý, artynan onyń «qupıasyn», ıaǵnı onsyz mátin maǵynasyz bolatyndaı bir ereksheligin tabý.
3. Dáptermen jumys.
Sózdik jumysy.
Ata tegimiz -
Bappen -
Araz -
4. Zertte.
1. Áńgimeniń taqyryby ne?
2. Oqıǵa qaıda órbıdi?
3. Mátinnen tabıǵat qubylysyn sýretteýdi taýyp oqyńdar.
«Erkin jaýap» kezeńi.
Kesteni toltyr.
Jazýshynyń pikiri
Ákem maǵan ata tegimizdiń aty - jónin úıretýshi edi.
Al kelgen qonaq eń aldymen atymdy suraıtyn. Sodan soń meniń jeti ata jónindegi bilimimdi tekseretin.
Meniń pikirim ----------------------------
Tujyrym kestesi.
R/s Keıipkerler ---------------- İs - áreketi ----------- Adamgershilik qasıeti
1. Ákesi
2. Qonaqtar
3. Bala Baýyrjan
1. Qorytý.
«Test - ıntervú»
R/s Suraqtar ------------------------------------ Oqýshy jaýaby
1 Aqsaqaldar degen kim? ------------------------------- Qarıalar, atalar.
2 Qymyz qaı maldan alynady? ----------------------------- Jylqy malynan
3 Sálemdesýdiń taǵy qandaı túrin bilesińder? ----------------- Amansyz ba? Mal - jan aman ba?
4 Ádepti bala -(qandaı bala?) ------------------------------- Arly bala
5 «Qyzaraqtap» degen sózdiń maǵynasyn ash. ------------ Uıalý
6 «Bappen» degen sózdi qalaı túsinesiń? --------- Asyqpaı
Sabaqty Baýyrjan Momyshulynyń naqyl sózderimen aıaqtaý
1. Teksizden tezek artyq
2. Halyqtyń izgi dástúri – bizdiń eń asyl muramyz
VII. Oqýshylardy baǵalaý: Belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma berý: Mátindi mazmundaý. «Bizdiń úıdiń salt - dástúrleri» taqyrybynda shaǵyn mátin jazý.
Qyzylorda qalasy, №261 orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi Qoıshybaeva Gúldana
Sabaqtyń taqyryby: Ushqan uıa. Baýyrjan Momyshuly
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik. B. Momyshulynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna toqtalý, mátindi mánerlep, túsinip oqýǵa daǵdylandyrý. Mazmunyn, taqyryby men ıdeıasyn ashý, keıipker beınesin tereń tanytý;
2. Damytýshylyq. Tilin, sózdik qoryn damytý.
3. Tárbıelik. Mátinniń tárbıelik mánine nazar aýdartý.
Sabaqtyń tıpi: Aralas sabaq
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý
Sabaqtyń ádis - tásili: túsindirý, modýldik oqytý tehnologıasy, STO ádisi, sózdik ádisi, kórnekilik ádisi, suraq - jaýap, baqylaý, izdendirý ádisi, problemalyq jaǵdaıat.
Sabaqtyń kórnekiligi: Oqý quraldary, kesteler, sýretter, naqyl sózder.
1. Jeti atasyn bilmegen – jetesiz.
Pánaralyq baılanys: ózin - ózi taný, qazaq tili
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý kezeńi:
a) oqýshylarmen sálemdesý á) daıyndyǵyn qadaǵalaý b) psıhologıalyq daıyndyq
II. Úı tapsyrmasyn tekserý kezeńi:
a) áńgimeni oqytý á) mazmunyn aıtqyzý b) úı tapsyrmasyn qorytyndylaý.
Ata - ájeme hat.(mátin)
1. Hatty jazyp otyrǵan kim?
2. Ol hat kimderge arnalǵan?
3. Hatty ne úshin jazady?
Ótken taqyrypty halyq danalyǵy arqyly jańa sabaqpen baılanystyrý.
Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilesiń.
Oqýshylar, berilgen maqaldy qalaı túsinesiń? Mánin ashyńdar.
III. Jańa sabaqqa daıyndyq kezeńi:
1) Naqyl sózderdi oqý.
Jeti atasyn bilmegen – jetesiz.
IV. Maqsat qoıý
Búgingi sabaqtyń maqsaty – mátindi mánerlep túsinip oqýǵa daǵdylaný, mazmunyn meńgertý.
V. Jańa materıaldy túsindirý kezeńi:
1. Muǵalimniń túsindirmesi.
Baýyrjan Momyshuly ómiri jaıynda túsinik berý.
Baýyrjan Momyshuly 1910 jyldyń 24 jeltoqsanynda Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Myńbulaq aýylynda týǵan. Ákesi Momysh óz betimen saýat ashqan, sol kezdegi kózi qaraqty adamdardyń biri bolǵan. El arasynda aǵash ustasy jáne etikshi, zergerligimen tanymal bolatyn. Baýyrjan 3 jasqa kelgen soń anasy Rázıa qaıtys bolady da, ájesi Qyztýmastyń qolynda ósedi.
2. Oqyp, taldaý.
Ushqan uıa
- Mátin ne týraly?
- Jazýshy oıyn paıdalanyp, naqyl sózdi qurastyr:
El taný degen -......
- Syzbany toltyr.
Jeti ata ----------------------------- Seniń jeti atań
Ata
Áke
Bala
Nemere
Shóbere
Shópshek
Nemene
2. Sergitý sáti. Qazaqtaı qaısar elim bar
Keń baıtaq mynaý dalamda.
Qarttarym - asyl qazynam
Ósıet aıtqan ǵalamǵa.
VI. Jańa materıaldy meńgergenin bekitý kezeńi:
1. Oqýshylarǵa oqytý:
İshteı, daýystap, tizbekteı.
«Eń bastysy» oıyny
Maqsaty: Jyldam oqý daǵdysy men este saqtaý qabiletin damytý, saýatty jazýǵa daǵdylandyrý.
Sharty: Mátindi jyldam ári muqıat oqý. Osy mátindi oqý materıalyn sıpattaıtyn bir sózben, sodan soń sóılemmen sıpattaý, artynan onyń «qupıasyn», ıaǵnı onsyz mátin maǵynasyz bolatyndaı bir ereksheligin tabý.
3. Dáptermen jumys.
Sózdik jumysy.
Ata tegimiz -
Bappen -
Araz -
4. Zertte.
1. Áńgimeniń taqyryby ne?
2. Oqıǵa qaıda órbıdi?
3. Mátinnen tabıǵat qubylysyn sýretteýdi taýyp oqyńdar.
«Erkin jaýap» kezeńi.
Kesteni toltyr.
Jazýshynyń pikiri
Ákem maǵan ata tegimizdiń aty - jónin úıretýshi edi.
Al kelgen qonaq eń aldymen atymdy suraıtyn. Sodan soń meniń jeti ata jónindegi bilimimdi tekseretin.
Meniń pikirim ----------------------------
Tujyrym kestesi.
R/s Keıipkerler ---------------- İs - áreketi ----------- Adamgershilik qasıeti
1. Ákesi
2. Qonaqtar
3. Bala Baýyrjan
1. Qorytý.
«Test - ıntervú»
R/s Suraqtar ------------------------------------ Oqýshy jaýaby
1 Aqsaqaldar degen kim? ------------------------------- Qarıalar, atalar.
2 Qymyz qaı maldan alynady? ----------------------------- Jylqy malynan
3 Sálemdesýdiń taǵy qandaı túrin bilesińder? ----------------- Amansyz ba? Mal - jan aman ba?
4 Ádepti bala -(qandaı bala?) ------------------------------- Arly bala
5 «Qyzaraqtap» degen sózdiń maǵynasyn ash. ------------ Uıalý
6 «Bappen» degen sózdi qalaı túsinesiń? --------- Asyqpaı
Sabaqty Baýyrjan Momyshulynyń naqyl sózderimen aıaqtaý
1. Teksizden tezek artyq
2. Halyqtyń izgi dástúri – bizdiń eń asyl muramyz
VII. Oqýshylardy baǵalaý: Belsendi qatysqan oqýshylardy baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma berý: Mátindi mazmundaý. «Bizdiń úıdiń salt - dástúrleri» taqyrybynda shaǵyn mátin jazý.
Qyzylorda qalasy, №261 orta mekteptiń
bastaýysh synyp muǵalimi Qoıshybaeva Gúldana
You Might Also Like
