InfoHub Logo

Osydan eki-úsh jyl buryn Nú-Iork qalasyndaǵy bizdiń mektep-ınternat sekildi bir mekteptegi kezdesýde, meniń balalar jýrnalynda isteıtin adam ekenimdi estigen be — maǵan qoıǵan suraqtary esimde qalypty. Ol mekteptiń ishinde bala baqshasy bar eken jáne ondaǵy sábıler mektep oqýshylarynyń perzentteri bolyp shyqty. Ákesi belgisiz nemese belgili bolsa da, sábıdiń anasymen nekelespegen; 16,17, 18 jastardaǵy qyzdar sol mektepte turady, oqıdy, ózderi sabaqta bolǵan kezde, kishkentaılaryn baǵatyn tárbıeshi bar. Mundaı mektepter, kóp bolmasa da, Amerıka qalalarynda kezdesedi eken.

— Sovet Odaǵynda osy bizdikindeı, balasyn baǵyp, analaryn oqytatyn mektepter bar ma?

— Bizdiń estýimizshe, Sizdiń elde bala da, úlken de tek nusqaýmen júretin kórinedi. Egin dalasynda jumys isteńder deıdi — egin egedi; mal baǵyńdar deıdi — mal baǵady. Shynymen osy ras pa? — dep tańdanady toǵyzynshy klastyń oqýshysy ıspan tekti qaratory bala.

Sońǵy jyldary bizde de jetim balalar úıiniń bosaǵasynda qara kózi jaýdyraǵan sábılerdiń kóbeıip bara jatqany esime túsip, osy sátte kóńilim qatty buzyldy.

Bireýler jastyqpen bala degenniń ne ekenin bilmeı turyp, sábıli bolady, endi bireýler ómirlik joldas bolar jannyń retin tappaı ýaqyt ótkizip alady da, keıin qalǵan ǵumyrdyń qyzýy men qymbatyn, tym bolmasa, perzent ósirý jolyna baǵyshtasam dep ádeıi umtylady.

Bulardyń ekeýin de aıyptaýǵa haqymyz joq. Sebebi biz bala tárbıesindegi ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúrimizdiń tamyryn úzip aldyq ta, ar-uıat, ınabat pen adamgershilik negizderin sýsaǵan qumǵa úı turǵyzǵandaı tyńnan bastadyq.

Biz balaly bolyp qalǵan qyzdardy aıyptaýǵa beıimbiz. Men bul qaǵıdaǵa qosylmaımyn. Ul men qyzdyń ekeýi birdeı jaýapty ekenin, adamdyq tazalyqtyń dúnıedeginiń bárinen bıik ekenin olardyń jan dúnıesine sińire almadyq. Jalpy qazaq semásynda, mektepterde áıel adam men er adamnyń arasyndaǵy sezim jarasymy, adamdyq qarym-qatynas jaıly áńgime túgili, sonyń alǵashqy álippesin úıretýdiń ózi umyt qaldy. Halyqtyq dástúrdiń jaqsysy tez joǵalady da, jelimdeı jabysqan jamany jalǵasy beredi ǵoı deımin. Ata-babamyzdyń tárbıe tarıhynda «úıtpe, búıtpe» dep ashyqtan-ashyq aqyl aıtý tájirıbede joq; qazaq munyń bárin urpaǵynyń boıyna óz úlgisimen sińirip kelgen. Sondyqtan er bala men qyz balaǵa bul týraly ashyq áńgime aıtý uıat, ersi degen jeleý áli qalmaı keledi. Bizdiń mektepterimizdiń oqý josparlarynda shegeni qalaı qaǵyp, baltany qalaı ustaýdy úıretý bar da, adamgershilikke, sezimge, sezine, túısine bilýge tárbıeleý múlde joq. Bul janashyr, sezimtal azamat bolmaı-aq qoısyn, balǵa men baltany ustaı bilse, jetip jatyr degen pıǵyldan ba eken dep oılaımyn keıde.

Osylaısha bizdiń jas órkenderimiz óz betinshe ómir súrýge eshbir daıyndyqsyz ósedi. Tirshiliktiń kitaptaǵydan basqalaý aǵystaryna tap kelgende, shyǵar jol tappaı, birden ne mańdaıyn jarǵa soǵady, ne álgi alǵashqy tolqyndy aǵysqa tunshyǵady. Shynaıy sezim men kórseqyzarlyqtyń arasyn ajyrata almaý da sábıdi kishkentaı kúninen ustamdylyq, baısaldylyqqa, jaqsy men jamandy ajyrata alýǵa baýlymaǵanymyzdan ba degen oı keledi.

Tárbıedegi, turmystaǵy kesepatqa jetkizer qyrsyqtardyń kóbi araq-sharap ishýden órbıdi.

Sondyqtan halqymyz tolyqqandy urpaq ósirsin, eldigin joǵaltpasyn desek, eń aldymen sharap ishýdi qylmys, kúná dep túsinetin jaǵdaı jasaýymyz qajet. Ondaı jaǵdaıdy bireý kelip jasap beredi dep kútpeı, saıası uıymdardy nemese ókimetti kinálamaı, ár adam, ár semá, ár aýyl ózderi qolǵa almasa, júrekke shym-shymdap sińirmese, jınalysqa salyp, qaýly shyǵarǵannan eshteńe shyqpaıdy.

Múmkin, kózin ashqaly kórgeni yrdý-dyrdý, araq-sharap ishý, estigeni daryldaǵan, jaryqshaqtanǵan mas daýys bolyp kelgen halyq túgelimen bir kúnde nemese bes jylda bul zalaldy syrqattan jazyla da qoımas. Biraq, «ura berse qudaı da óledi» dep, jalpyhalyqtyq maqsatqa aınaldyrsa birte-birte ata-baba dástúrine de oralatynymyz kámil.

Ótken jyly Túrkıadan kelip júrgen eki-úsh baýyrymyz sálem berýge úıge keldi. Barymyzdy dastarhanǵa qoıyp, qonaq etip jatyrmyz. «Aýrý qalsa da, ádet qalmaıdy» qastaryndaǵy almatylyqtardan yńǵaısyzdanyp, sharap qoıyp edik, «myna apaıymyzdyń da jáıi belgili boldy», — degendeı, qabaqtary túsip ketkenin baıqap qaldym.

Neke buzý, ishimdik zárine ýlaný — kúnádan qorqatyn músylman ataýlynyń qas dushpany. Halqymyz urpaǵyn osyndaı dástúr boıynsha tárbıelegen.

Osy tárbıe zańdylyqtaryn «dinı kózqaras», «ómirde qalys qalý» degen qaǵıda uranynyń sońynan lap berip erdik te, tamuqtyń tar qaqpasynyń túbinen bir-aq shyqqanymyzdy bilmeı qalyp otyrmyz. Neke buzǵan bala, sábıin kúlge tastaıtyn ana qaıdan shyqty dep búgin birimizden-birimiz kórip, dal bolamyz. Ynsap pen uıat, ar men namys adam balasyna o bastan aǵyl-tegil berile salmaıtyn bolsa kerek. Sábıdiń boıyndaǵy tabıǵı qasıetterdi tárbıemen baptamasa, myna jyn urǵandaı alasapyran zamanda jaqsy qasıetter jel aıdaǵan qańbaqtaı joǵalary sózsiz.

Joqshylyq pen tapshylyq ta semádaǵy, demek jalpy qoǵamdaǵy da, tárbıe jumysynyń órken jaıýyna kedergi ekeni túsinikti jáı. Aıdyń aıaǵyna qaraı bir-birinen qaryz surap, tamaq izdep, ebil-sebil bolyp júrgen ata-ananyń sábıine jan-jaqty tárbıe berýge kóńili aýsa da, múmkindigi bola bermeıtini belgili.

Jeriniń keńdigi de, baılyǵy da Qazaqstannan edáýir az Kýveıt elinde ómirge kelgen sábıge týý týraly kýáligimen qosa ókimet qorynan belgili mólsherde aqsha beriledi eken. Sebebi, olar ata mura jeriniń asty-ústiniń baılyǵyna ózderi ǵana qoja. Kýveıt halqy shet elderge tikeleı shyǵyp, óz baılyǵynyń rahatyn ózderi kórip otyr. Eger bizdiń respýblıkamyzdaǵy tek Qazaqstannyń batys oblystarynyń jer asty kenderin shetke shyǵaryp satýǵa quqymyz bolsa, búkil eldi dál búgingideı kedeılik qundaǵynda ustamaǵan bolar edik.

Biraq, tárbıe, taǵylym, halqymyzdyń ózine ǵana tán psıhologıalyq erekshelikter men uǵymdar jańa bir kórinis taýyp túlemese, urpaq tárbıesindegi jyrtyqtar bútindele qoıýy qıyn-aý.

— Qaıta qurýdan keıin «ımany bar adam», «ıman júzdi» degen tirkesterdi halyq aldynda óziniń bedelsymaǵyn oılap aıta bastaǵan keıbir qyzmetkerler úıine baryp, nemeresimen, balasymen oryssha sóılesedi. «Moldanyń istegenin isteme — sózin tyńdanyń» keri.

Biz dál qazirgideı orys tili «aqsúıekterimizdiń» tili, qazaq tili — qara halyqtyń tili bolyp turǵan jaǵdaıda, balanyń da, káriniń de kókireginde ulttyq namys, ulttyq qadir qasıet qalǵyp, aǵylshyn men fransýzdy kórsek búgejektep, ózimizdiń tómengi satylarda júrgen, shashyrańqy halyq ekendigimizdi sanamyzben de, kórgendilik, bilimpazdyq topyraǵymyzǵa tán tárbıe júıelerin qapelimde qalypqa sala almaımyz.

Qazirgi jetim sábıler úıinde tárbıelenýshi qazaq baldyrǵandarynyń kóbi — tiri jetimder. Kóbisi áke-sheshesi maskúnemdik jolǵa túsip ketkenderdiń balalary.

Olar: «Úkimet ne bitiredi — asyrap, ósirip bersin», — dep, nápsiniń quly bolǵan, qý tánderiniń lázzatyna urpaǵyn aıyrbastap, súıte turyp óziniń «durys» istegenin dáleldegisi keletinder.

Al, áke-sheshesiniń bireýi saý-salamat júrgen sábılerdi perzentke zaryqqan basqa adamnyń asyrap alýyna huqy joq. Jetimder úılerine baryp kórseńiz, aǵaıyndy úsh-tórt ne odan da kóp, jetelesip júrgen bir úıdiń sábılerin kórip, jaǵańyzdy ustaısyz. Osyndaı birneshe sábıin birden jetimder úıine ótkizip tastap, ózi jer basyp júrgen áke-shesheni ne shesheni taýyp, sebebin anyqtap, halyq depýtattarynyń qalalyq Sovetteri páter jáne basqa kómek berýleri kerek-aq. Jalpy, atqa minip, el basqarǵannyń negizgi azamattyq mindetteriniń biri — jetim sábıler úıine baryp, ondaǵy jáı-kúıdi bilip, kózimen kórip, júregimen sezine bilýi bolyp tabylaly. Qoǵamymyzdaǵy jetimekter jerge qarap jasyn tógip otyrǵanda, tek óz balamyzdyń asqaq ta ádemi bolǵanyn oılaý, halyq bolar urpaq tárbıeleýde taǵy da birjaqtylyqqa soqtyrady. Halyqtyq murat, múdde máselesine kelgende, «seniń atyń tura tursyn, meniń atym júre tursyn» degen qaǵıdadan boıymyzdy aýlaq ustap úıreneıik.

Prezıdentten bastap, sehtyq uıymnyń hatshysyna deıin, óz mindetin atqarýdy áýeli jetimder úıiniń jumysymen, jaıymen tanysýdan bastasyn. Bul paryz kúndelikti turmysymyzǵa, qanymyzǵa sińbeıinshe, tolyqqandy, namysty, elin, jerin súıetin urpaq tárbıeleý múmkin emes.

Kóp balaly semálarǵa arnap, ádeıi turǵyn úıler kvartaldaryn saldyrý da kún tártibine enbeı keledi.

Sábılerin jalǵyz ósirip, tárbıelep júrgen analarǵa da turmystaǵy jeńildikter beriletin qamqorlyq qajet-aq.

Árbir aýdannan bastap, oblys ortalyqtarynda balalar aýrýhanalaryn, respýblıka astanasynda balalar densaýlyǵynyń ortalyǵyn birinshi kezekte qolǵa alǵan jón bolar edi.

Sábıler, zamannyń pysyqaı minez-qulqyn boılaryna sińirmeı turǵanda, qol jaıyp suraýdy bilmeı, kóńiliniń ortalyǵyn kózderimen uqtyryp turǵan kezde qamqorlyq jasalmasa, qatigezdik pen haramdyqtan taýy shaǵylyp, tistenip ósedi, erteń azamat bolyp jarytpaıdy.

Adamzat qoǵamynyń tarıhynda urpaq, úrim-butaǵynyń qamyn oılaǵan halyqtar ǵana qalatyny, búgingi kúnniń qulqynyna qyzmet etken memleketter kózi tartylǵan teńizderdeı iz-túzsiz joǵalatyny — dáleldeýdi qajet etpeıtin aqıqat.

Bul qolynda bıligi barlardy da, bıligi joqtardy da búgin oılandyrmasa, júrek sheshimimen iske jumyldyrmasa, bizdiń elmiz, jurtpyz dep kókirek kergenimizden bolashaqqa berer nár qalmas.

1989.

---