Dombyra - shertpeli aspap
Dombyra - shertpeli aspap
Sabaqtyń maqsaty: Dombyra aspabynyń qurylysymen, shyǵý tarıhymen tanystyra otyryp, dombyranyń án - kúı ónerindegi alatyn ornyn túsindirý.
Oqýshylardyń án - kúı tyńdaý arqyly áýendik sezimtaldyǵyn arttyrý, este saqtaý, qıaldap, oılaý qabiletterin damytý. Óner ıelerin qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Dombyra sýreti, dombyra, kúıshilerdiń sýretteri. dombyra týraly jazylǵan ulaǵatty sózder(slaıd), sharlar t. b
Sabaqtyń barysy
Muǵalimniń sózi: Qurmetti ustazdar, oqýshylar!
Biz búgin « Dombyra dastan» baǵyty boıynsha júrgizgeli turǵan «Dombyra - shertpeli aspap»atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Tárbıe saǵatymyzda dombyranyń shyǵý tarıhy, dombyranyń qurylysy, onyń án - kúı ónerindegi alatyn orny, taǵy basqa dombyra týraly bilimderimizdi ortaǵa sala otyryp, bilmegenderimizdi úırenemiz.
«Dombyra - kóshpeli eldiń kóne kóz shejiresi, kópti kórgen qarıanyń kókirek kúıi»- dep Ahmet Jubanov atamyz aıtqandaı, qazaqtyń mýzyka mádenıeti tarıhynda dombyra el ishinde kóp taralǵan eki ishekti, keıde úsh ishekti, shertip nemese qaǵyp oınaıtyn mýzykalyq aspap retinde erteden belgili bolǵan. Dombyranyń shyǵý tarıhyna keletin bolsaq «Qos ishek» kúıinde bylaı delingen.
Ertede bir ańshy jigit bolypty. Ol bıik taýdyń qıasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn
turaq etken buǵy maraldy aýlap, kásip etipti. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıasynan
teńbil maral atyp alady da, maraldy taýdyń etegine túsirý úshin ishek - qarnyn aqtaryp alyp tastaıdy.
Sodan arada aılar ótkende ańshy jigit « ań atýǵa jaqsy jer edi ǵoı»- dep teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan dybys estiledi. Barlap qarasa ótkende atqan maraldyń ishegin qarǵa - quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, ol qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady.
Qaraǵaıdyń butaǵyna kerile kepken ishekti sál ǵana jel terbese yzyńdap, janǵa jaıly dybys shyǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp ańshy jigitti alýan túrli kúıge túsiredi. Sol jerde ańshy jigit «qoı myna ishekke til biteıin dep tur eken, amal jasaıyn» dep ishekti úıge alyp kelip, bir aspap jasap, oǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse shynyndada qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady.
Minekı, balalar, dombyra osylaısha kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalǵan eken.
- Al, qane aıtyńdarshy, kimderdiń úılerinde dombyra bar?
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
- Óte jaqsy, qarańdarshy balalar, dombyra aspaby kópshiligimizdiń úılerimizde bar eken. Al osy dombyra qandaı bólikterden turady, bilemiz be?
- Ia, bilemiz.
- Olaı bolsa dombyranyń syrtqy qurylysyna toqtalaıyqshy.
1 - oqýshy: Qazaq jeriniń ár ólkelerinde turatyn halyq sheberleri dombyrany óz qalaýynsha ár túrli úlgide jasady. Oǵan: qaraǵaı, qaıyń, jóke, shyrsha sıaqty aǵashtar paıdalanylǵan.
2 - oqýshy: Dombyranyń shanaǵy bul dybys keýlep shyǵatyn ishi qýys keýdesi. Qazaqstannyń ár túrli ólkesinde dombyra shanaǵynyń syrtqy pishini túrli - túrli bolady. Mysaly: Ońtústik pen batys ólkelerinde ol sopaqshalanyp nemese dóńgelenip keledi, ortalyq, shyǵys, soltústik ólkelerinde dombyra shanaǵynyń buryshtary úshkirlenip jasalady.
3 - oqýshy: Dombyranyń uzynsha moınyna 2 nemese 3 perne taǵylady. Alǵashqy kezde perne sany 5 - 7 bolsa, keıin onyń sany 9 dan 19 - ǵa jetti.
4 - oqýshy: Dombyranyń basy - eki qulaq bekitiletin jeri.
5 - oqýshy: Dombyranyń beti - shanaqtyń qaqpaǵy eki ishekti qaǵyp, dybysty estirtetin jeri. Dombyraǵa taǵatyn ishekti qoıdyń nemese eshkiniń as isheginen ıirip jasaıdy.
6 - oqýshy: Dybys oıyǵy - dombyra betiniń nemese qaqpaǵynyń dóńgelenip oıylǵan tesigi.
7 - oqýshy: Shanaqtyń qaqpaǵyna qos ishekten dybys beretin tıek ornatylady. Ol eki ishekti kóterip turatyn almaly - salmaly ershik.
8 - oqýshy: Dombyranyń túımesi(ilgegi)- shanaqtyń artyndaǵy ishekti bekitetin jeri.
9 - oqýshy: Eki qulaq - dombyranyń basyndaǵy eki ishektiń ushy bekitiletin jeri. Birde oń buraý, birde sol buraý ádisteri arqyly dombyranyń qulaq kúıin keltiredi.(Muǵalim ózi dombyranyń buraýyn keltirip kórsetedi.)
Muǵalim: Tamasha! Sender dombyranyń qurylysyn óte jaqsy biledi ekensizder. Dombyranyń qurylysyn ǵan bilý sender sekildi qazaqtyń balalaryna óte az. Sondyqtan dombyra týraly kóp nárselerdi bilip, úırenýimiz kerek.
Dombyra júregimmen úndes ediń,
Ózińmen syrlasymdaı tildesemin.
Babamnan qalǵan mura sen bolmasań,
Ónerdiń ne ekenin bilmes edim,- dep Muqaǵalı Maqataev atamyz aıtqandaı, dombyranyń qazaq ónerindegi orny qandaı? Dombyra ne úshin qoldanylady, qane kim aıtady?
10 - oqýshy: Dombyra halyq ánderin súıemeldep án aıtýǵa, kúı tartýǵa qoldanylady.
Muǵalim: Al osy dombyramen súıemeldep án aıtqanda, kúı tartqanda dombyrada otyrý mádenıetin bilemiz be?
Oqýshylar: Ia
Muǵalim: Bir sát taqtadaǵy sýretke nazar aýdaraıyq. Áıel adamdar qalaı otyrady, er adamdar qalaı otyrady?(sýret boıynsha túsindirip ótý)
Qulaqtan kirip boıdy alar,
Ásem án men tátti kúı.
Kóńilge túrli oı salar,
Ándi súıseń menshe súı»,- dep uly Abaı atamyz aıtqandaı halqymyz eshbir mereke,
qýanyshty kúnderin án - jyrsyz ótkizbegen. Endeshe sóz kezegin ánge bereıik.
Ánshi qyzymyzdyń oryndaýynda «Ágýgaı dombyra»
Muǵalim: Qazaqtyń ataqty kúıshileri kúı alyby - Qurmanǵazy atamyz, onyń shákirti
Dına apamyz, Dáýletkereı, jergilikti jerimiz Mańǵystaýdyń kúıshileri - Abyl, Qazanǵap, bulardyń barlyǵy ózderiniń tereń tebirenisti kúılerin osy dombyramen shyǵaryp, dombyrada oınaǵan. Bul dombyra - kúıshi kompozıtorlardyń kúmbirlegen « kómeıi», bozdaǵan «úni», suńqyldaǵan «tiline» aınalyp otyrǵan. Kurmanǵazy atamyzdyń Isataı men Mahambetke arnap shyǵarǵan «Kishkentaı» atty kúıin tyńdaıyq. Balalar, bul kúı jeke dombyramen oryndalyp tur ma, álde ózgede aspaptardyń qosylýymen oryndalyp turma?
Oqýshylar: Jeke dombyramen oryndalyp tur.
Muǵalim: Durys aıtasyzdar. Kúıdi dombyradan ózge de án - saz aspaptarymen qosylyp oryndaýǵa bolady. Ony orkestr - dep ataıdy. Qazirgi tańda orkestrge laıyqtalyp jasalǵan 19 perneleri jetildirilgen jańa dombyra men notaǵa jazylǵan kez - kelgen mýzykalyq shyǵarmany oryndaýǵa bolady.
Al endi tárbıe saǵatymyzdyń kelesi bóliminde senderdiń dombyra týraly biletin taqpaqtaryńdy tyńdaıyq.
11 - oqýshy: Qolyma alsam dombyra
Jóneıdi júıtkip tynbaıdy.
Áserli kúıdiń sazyna
Esh ýaqyt qulaq qurshy qanbaıdy
Dombyram tyńdasam.
Esh ýaqyt qulaq qurshy qanbaıdy.
12 - oqýshy: Ósirgen ónerimdi qyzyr – babam
Únińnen aınalaıyn buzylmaǵan!
Kıeli perneńe bir qol soqpasam
İshekteriń jetimsirep yzyńdaǵan.
13 - oqýshy: Án menen kúıdi saralap,
Asylyn tańdap oınaımyn.
Perneni túgel aralap,
Qos ishekke til bitirmeı qoımaımyn.
14 - oqýshy: Pa, shirkin, sheshen dombyram,
Júıriksiń júlde alǵandaı!
Babyńdy taýyp oınasam,
Ekpiniń taý men tasty jarǵandaı.
15 - oqýshy: Dombyram dosym meniń kúı ańsaǵan,
Ózimdi, ómirimdi qıam saǵan.
Shaǵymda shabyttanǵan, qıaldaǵan
Shanaǵyń bar shattyǵyn quıar maǵan.
16 - oqýshy Babamnyń kózimisiń?!
Danamnyń sózimisiń?!
Jaralǵan sezim úshin
Mazasyz júregimniń ózimisiń?!
Dombyram,
Qońyr qazym, aqqýymsyń
Armanym, muńym, syrym, shattyǵymsyń!
17 - oqýshy: Dombyra sende min bar ma?
Minsiz bolsań - til barma?
Til joq deýge bola ma?
Tilden anyq ún bar ma?
Dombyranyń kúshi mol,
Kómeıinde kúı barda!
18 - oqýshy Eki ishektiń birin qatty
Birin sál - sál kem bura,
Naǵyz qazaq qazaq emes
Naǵyz qazaq – dombyra!
Hor: Dombyrasyz sán qaıda?
Sabaqty qorytyndylaý. «Óner taýsylmas azyq, jutamas baılyq»-, deıdi halyq danalyǵy. Óner túrleri óte mol. Sonyń ishinde dombyramen án aıtý, kúı tartý halyqpen birge jasap keledi, jasaı da beredi. Sondyqtan dombyra aspabyn atadan qalǵan mıras, mura retinde qasterlep, qurmettep tórimizge ilip qoıalyq.
Sabaqtyń maqsaty: Dombyra aspabynyń qurylysymen, shyǵý tarıhymen tanystyra otyryp, dombyranyń án - kúı ónerindegi alatyn ornyn túsindirý.
Oqýshylardyń án - kúı tyńdaý arqyly áýendik sezimtaldyǵyn arttyrý, este saqtaý, qıaldap, oılaý qabiletterin damytý. Óner ıelerin qurmetteýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Dombyra sýreti, dombyra, kúıshilerdiń sýretteri. dombyra týraly jazylǵan ulaǵatty sózder(slaıd), sharlar t. b
Sabaqtyń barysy
Muǵalimniń sózi: Qurmetti ustazdar, oqýshylar!
Biz búgin « Dombyra dastan» baǵyty boıynsha júrgizgeli turǵan «Dombyra - shertpeli aspap»atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
Tárbıe saǵatymyzda dombyranyń shyǵý tarıhy, dombyranyń qurylysy, onyń án - kúı ónerindegi alatyn orny, taǵy basqa dombyra týraly bilimderimizdi ortaǵa sala otyryp, bilmegenderimizdi úırenemiz.
«Dombyra - kóshpeli eldiń kóne kóz shejiresi, kópti kórgen qarıanyń kókirek kúıi»- dep Ahmet Jubanov atamyz aıtqandaı, qazaqtyń mýzyka mádenıeti tarıhynda dombyra el ishinde kóp taralǵan eki ishekti, keıde úsh ishekti, shertip nemese qaǵyp oınaıtyn mýzykalyq aspap retinde erteden belgili bolǵan. Dombyranyń shyǵý tarıhyna keletin bolsaq «Qos ishek» kúıinde bylaı delingen.
Ertede bir ańshy jigit bolypty. Ol bıik taýdyń qıasyn, qalyń qaraǵaıdyń arasyn
turaq etken buǵy maraldy aýlap, kásip etipti. Birde joly bolyp, bıik taýdyń qıasynan
teńbil maral atyp alady da, maraldy taýdyń etegine túsirý úshin ishek - qarnyn aqtaryp alyp tastaıdy.
Sodan arada aılar ótkende ańshy jigit « ań atýǵa jaqsy jer edi ǵoı»- dep teńbil maraldy atqan jerge soqsa, qulaǵyna bir yzyńdaǵan dybys estiledi. Barlap qarasa ótkende atqan maraldyń ishegin qarǵa - quzǵyn ilip ushqan bolý kerek, ol qaraǵaıdyń butaǵyna qos tin bolyp kerilip qalǵanyn kóredi. Yzyńdaǵan dybystyń sol ishekten shyǵyp turǵanyn ańǵarady.
Qaraǵaıdyń butaǵyna kerile kepken ishekti sál ǵana jel terbese yzyńdap, janǵa jaıly dybys shyǵarady. Onyń ózi birde ýildep, birde sarnap, endi birde syńsyp jylaǵandaı bolyp ańshy jigitti alýan túrli kúıge túsiredi. Sol jerde ańshy jigit «qoı myna ishekke til biteıin dep tur eken, amal jasaıyn» dep ishekti úıge alyp kelip, bir aspap jasap, oǵan qos ishekti taǵady. Sodan tartyp kórse shynyndada qos ishekke til bitkendeı suńqyldap qoıa beredi. Bul ún ańshy jigittiń ǵana janyn jadyratyp qoımaıdy, tyńdaǵan jannyń bárin uıytady.
Minekı, balalar, dombyra osylaısha kóptiń súıip tyńdaıtyn aspabyna aınalǵan eken.
- Al, qane aıtyńdarshy, kimderdiń úılerinde dombyra bar?
Balalardyń jaýaptary tyńdalady.
- Óte jaqsy, qarańdarshy balalar, dombyra aspaby kópshiligimizdiń úılerimizde bar eken. Al osy dombyra qandaı bólikterden turady, bilemiz be?
- Ia, bilemiz.
- Olaı bolsa dombyranyń syrtqy qurylysyna toqtalaıyqshy.
1 - oqýshy: Qazaq jeriniń ár ólkelerinde turatyn halyq sheberleri dombyrany óz qalaýynsha ár túrli úlgide jasady. Oǵan: qaraǵaı, qaıyń, jóke, shyrsha sıaqty aǵashtar paıdalanylǵan.
2 - oqýshy: Dombyranyń shanaǵy bul dybys keýlep shyǵatyn ishi qýys keýdesi. Qazaqstannyń ár túrli ólkesinde dombyra shanaǵynyń syrtqy pishini túrli - túrli bolady. Mysaly: Ońtústik pen batys ólkelerinde ol sopaqshalanyp nemese dóńgelenip keledi, ortalyq, shyǵys, soltústik ólkelerinde dombyra shanaǵynyń buryshtary úshkirlenip jasalady.
3 - oqýshy: Dombyranyń uzynsha moınyna 2 nemese 3 perne taǵylady. Alǵashqy kezde perne sany 5 - 7 bolsa, keıin onyń sany 9 dan 19 - ǵa jetti.
4 - oqýshy: Dombyranyń basy - eki qulaq bekitiletin jeri.
5 - oqýshy: Dombyranyń beti - shanaqtyń qaqpaǵy eki ishekti qaǵyp, dybysty estirtetin jeri. Dombyraǵa taǵatyn ishekti qoıdyń nemese eshkiniń as isheginen ıirip jasaıdy.
6 - oqýshy: Dybys oıyǵy - dombyra betiniń nemese qaqpaǵynyń dóńgelenip oıylǵan tesigi.
7 - oqýshy: Shanaqtyń qaqpaǵyna qos ishekten dybys beretin tıek ornatylady. Ol eki ishekti kóterip turatyn almaly - salmaly ershik.
8 - oqýshy: Dombyranyń túımesi(ilgegi)- shanaqtyń artyndaǵy ishekti bekitetin jeri.
9 - oqýshy: Eki qulaq - dombyranyń basyndaǵy eki ishektiń ushy bekitiletin jeri. Birde oń buraý, birde sol buraý ádisteri arqyly dombyranyń qulaq kúıin keltiredi.(Muǵalim ózi dombyranyń buraýyn keltirip kórsetedi.)
Muǵalim: Tamasha! Sender dombyranyń qurylysyn óte jaqsy biledi ekensizder. Dombyranyń qurylysyn ǵan bilý sender sekildi qazaqtyń balalaryna óte az. Sondyqtan dombyra týraly kóp nárselerdi bilip, úırenýimiz kerek.
Dombyra júregimmen úndes ediń,
Ózińmen syrlasymdaı tildesemin.
Babamnan qalǵan mura sen bolmasań,
Ónerdiń ne ekenin bilmes edim,- dep Muqaǵalı Maqataev atamyz aıtqandaı, dombyranyń qazaq ónerindegi orny qandaı? Dombyra ne úshin qoldanylady, qane kim aıtady?
10 - oqýshy: Dombyra halyq ánderin súıemeldep án aıtýǵa, kúı tartýǵa qoldanylady.
Muǵalim: Al osy dombyramen súıemeldep án aıtqanda, kúı tartqanda dombyrada otyrý mádenıetin bilemiz be?
Oqýshylar: Ia
Muǵalim: Bir sát taqtadaǵy sýretke nazar aýdaraıyq. Áıel adamdar qalaı otyrady, er adamdar qalaı otyrady?(sýret boıynsha túsindirip ótý)
Qulaqtan kirip boıdy alar,
Ásem án men tátti kúı.
Kóńilge túrli oı salar,
Ándi súıseń menshe súı»,- dep uly Abaı atamyz aıtqandaı halqymyz eshbir mereke,
qýanyshty kúnderin án - jyrsyz ótkizbegen. Endeshe sóz kezegin ánge bereıik.
Ánshi qyzymyzdyń oryndaýynda «Ágýgaı dombyra»
Muǵalim: Qazaqtyń ataqty kúıshileri kúı alyby - Qurmanǵazy atamyz, onyń shákirti
Dına apamyz, Dáýletkereı, jergilikti jerimiz Mańǵystaýdyń kúıshileri - Abyl, Qazanǵap, bulardyń barlyǵy ózderiniń tereń tebirenisti kúılerin osy dombyramen shyǵaryp, dombyrada oınaǵan. Bul dombyra - kúıshi kompozıtorlardyń kúmbirlegen « kómeıi», bozdaǵan «úni», suńqyldaǵan «tiline» aınalyp otyrǵan. Kurmanǵazy atamyzdyń Isataı men Mahambetke arnap shyǵarǵan «Kishkentaı» atty kúıin tyńdaıyq. Balalar, bul kúı jeke dombyramen oryndalyp tur ma, álde ózgede aspaptardyń qosylýymen oryndalyp turma?
Oqýshylar: Jeke dombyramen oryndalyp tur.
Muǵalim: Durys aıtasyzdar. Kúıdi dombyradan ózge de án - saz aspaptarymen qosylyp oryndaýǵa bolady. Ony orkestr - dep ataıdy. Qazirgi tańda orkestrge laıyqtalyp jasalǵan 19 perneleri jetildirilgen jańa dombyra men notaǵa jazylǵan kez - kelgen mýzykalyq shyǵarmany oryndaýǵa bolady.
Al endi tárbıe saǵatymyzdyń kelesi bóliminde senderdiń dombyra týraly biletin taqpaqtaryńdy tyńdaıyq.
11 - oqýshy: Qolyma alsam dombyra
Jóneıdi júıtkip tynbaıdy.
Áserli kúıdiń sazyna
Esh ýaqyt qulaq qurshy qanbaıdy
Dombyram tyńdasam.
Esh ýaqyt qulaq qurshy qanbaıdy.
12 - oqýshy: Ósirgen ónerimdi qyzyr – babam
Únińnen aınalaıyn buzylmaǵan!
Kıeli perneńe bir qol soqpasam
İshekteriń jetimsirep yzyńdaǵan.
13 - oqýshy: Án menen kúıdi saralap,
Asylyn tańdap oınaımyn.
Perneni túgel aralap,
Qos ishekke til bitirmeı qoımaımyn.
14 - oqýshy: Pa, shirkin, sheshen dombyram,
Júıriksiń júlde alǵandaı!
Babyńdy taýyp oınasam,
Ekpiniń taý men tasty jarǵandaı.
15 - oqýshy: Dombyram dosym meniń kúı ańsaǵan,
Ózimdi, ómirimdi qıam saǵan.
Shaǵymda shabyttanǵan, qıaldaǵan
Shanaǵyń bar shattyǵyn quıar maǵan.
16 - oqýshy Babamnyń kózimisiń?!
Danamnyń sózimisiń?!
Jaralǵan sezim úshin
Mazasyz júregimniń ózimisiń?!
Dombyram,
Qońyr qazym, aqqýymsyń
Armanym, muńym, syrym, shattyǵymsyń!
17 - oqýshy: Dombyra sende min bar ma?
Minsiz bolsań - til barma?
Til joq deýge bola ma?
Tilden anyq ún bar ma?
Dombyranyń kúshi mol,
Kómeıinde kúı barda!
18 - oqýshy Eki ishektiń birin qatty
Birin sál - sál kem bura,
Naǵyz qazaq qazaq emes
Naǵyz qazaq – dombyra!
Hor: Dombyrasyz sán qaıda?
Sabaqty qorytyndylaý. «Óner taýsylmas azyq, jutamas baılyq»-, deıdi halyq danalyǵy. Óner túrleri óte mol. Sonyń ishinde dombyramen án aıtý, kúı tartý halyqpen birge jasap keledi, jasaı da beredi. Sondyqtan dombyra aspabyn atadan qalǵan mıras, mura retinde qasterlep, qurmettep tórimizge ilip qoıalyq.
You Might Also Like
-
Kútiletin nátıje: 1. Bilimdiligi: San esimniń gramatıkalyq turǵydan sóz taby ekenin uǵyndyrý. Olardyń sóılemdegi sózderge qatysy men baılanysyn anyqtaı bilýge úıretý. Suraqtar qoıý arqyly sóılem ish...
