InfoHub Logo

Ulttyq oıyn – halyq murasy
Sabaqtyń maqsaty: Halqymyzdyń ulttyq oıyndarynyń qalaı qalyptasqandyǵy, onyń atadan balaǵa, úlkennen kishige mura bolyp jalǵasyp otyrǵandyǵy týraly maǵlumat berý. Ulttyq oıyn túrleriniń mazmunyn túsindire otyryp, oınatý arqyly qyzyǵýshylyqtaryn arttyrý. Ata babamyzdan bizge jetken baǵa jetpes baılyǵymyz, asyl qazynamyz ulttyq oıyndar ekendigin bilip ósýge, densaýlyǵyn shyńdaı túsýge tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Slaıd(ulttyq oıyndarǵa baılanysty sýretter, vıdeo rolıkter), sharlar t. b

Sabaqtyń júrisi:
Uıymdastyrý bólimi: Oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý.
Qurmetti ustazdar! 2 «g» synyp oqýshylarynyń «Kókpar» baǵytyndaǵy «Ulttyq oıyn - halyq murasy»atty ashyq tárbıe saǵatyn bastaýǵa ruqsat etińizder.

Kirispe sóz:
Halqymyzdyń tarıhı - mádenı muralarynyń túrleri san alýan. Solardyń qaı - qaısysy da adamǵa, sonyń ıgiligine qyzmet etýge baǵyttalǵan. Osyndaı asa qundy ıgilikterdiń biri – ulttyq oıyndar. Búginde adam balasy jasaǵan jeti keremettiń qataryna segizinshi etip osy oıynnyń atalyp júrýi de jaıdan - jaı emes. Buryn el qorǵaýshy batyr, jaýynger, halyq qaıratkerleri, oıyn ústinde kórinedi. Sol oyn arqyly shynyǵyp, óziniń boıyndaǵy tabıǵı darynyn shyńdaı túsedi. Ulttyq oıyndar osylaısha atadan - balaǵa, úlkennen - kishige mura bolyp jalǵasyp otyrǵan. Oıyn tek adamnyń dene kúsh - qýatyn molaıtyp, ony shapshańdyqqa, dáldikke tárbıelep qana qoımaı, adamnyń aqyl - oıynyń tolysýyna, eseıip ósýine de kóp paıdasyn tıgizedi. Qazaqtyń ulttyq oıyndary taqyrypqa óte baı jáne alýan túrli bolyp keledi.
Muǵalim: Al, balalar, kim qandaı ulttyq oıyn túrlerin biledi?
Balalar: Kókpar, kúres, teńge alý, jamby atý, aýdaryspaq, qyz qýý t. b
Muǵalim: Bul oıyndarda qandaı minez - qulyqta bolýdy qajet etedi?
Balalar: Ójettikti, batyldyqty, shapshańdyqty, tabandylyqty, tapqyrlyqty...
Muǵalim: Olaı bolsa, balalar, kelesi kezekti oıyn túrlerine baılanysty jattaǵan óleń joldaryna bereıik.

Nurtas: Ázir tıtteı boıymyz,
Ázir balań oıymyz.
Tek qýamyz oıyn biz.
Uzarady boıymyz.
Tolysady oıymyz
Óıtkeni biz kún sanap
Ósip kele jatyrmyz.
Segizge tolǵan batyrmyz.

Erasyl: Kel, qanekeı, kelińder,
Tamashany kórińder.
Bizde qyzyq oıyn bar.
Barlyǵyń den qoıyńdar.

Fatıma: Atty baptap,
Túsemiz biz kókparǵa.
Kúsh bolmasa ózińde
Qalarsyń aýnap kók shańǵa.

Nurshat: Kókpar - ulttyq at sporty oıyndarynyń biri. Oıynnyń ataýy «kók bórte» (laq) sózinen shyqqan. Kókparǵa jasqa tolǵan serkeniń semizi tańdalǵan. Semiz serke terisi jyrtylmaıdy. Ortasha salmaǵy 20 - 30 kg – daı keledi. Basqa maldyń terisi jyrtylǵysh bolǵandyqtan kókparǵa tartpaıdy.
Kókpar jigitterdiń kúsh - jigerin, tózimdiligin batyldyǵy men eptiligin, at ústinde myǵym otyrýyn qalyptastyrady. Sonymen qatar kókpar attyń qalaı baptalyp úıretilgenin, júıriktigin de synaıtyn sport.

Ádilbek: Báıge mine bastaldy.
Qosyldym men shetinen.
Ozyp shyqsam egerde
Ájem súıer betimnen.

Dıana: Ala almasań teńgeni,
Mazaq qylar kópshilik.
İlý úshin teńgeni
Kerek eken eptilik.

Dılnaz: Teńge ilý - bozbalalar men jigitterdiń atpen oınaıtyn oıyny. Kóbinese qyz uzatylatyn jáne súndet toılarynyń dýmanynda oınalady. Bul oıynda jigittiń atqa myqtyldyǵy, at ústindegi áreketi, denesin ıgerip alǵan eptiligi synalady. Teńgeni ilip ala almaı, attan aýyp qalyp jatatyndar da kóp bolady. Keıde bir aýylǵa kelin uzaǵyraq jyldardan keıin túsip, beti ashylǵannan keıingi saırandarda yrym úshin de oınalady. Sonda jas kelin óziniń sholpysyn nemese alqa kúmisterin oramalǵa túıip, bir qarystaı tereń qazylǵan, qoldyń basy ǵana sıatyn shuńqyrǵa salyp qoıady. Sáıgúlik mingen jigitter júz, júz elý metrdeı jerden ekpindete shaýyp kelip, shuńqyrdaǵy oramaldy ilip áketýi tıis. Shuńqyr tusynda irkilip. toqtaýǵa ne attyń basyn báseńdetýge bolmaıdy. Kimde - kim oramaldy ilip áketse, ony ózine syılaǵan jas kelinniń syılyǵy dep biledi. Ony ózi alyp qalmaıdy, qalaǵan adamyna syılaıdy.

Aqbota: Kimniń kózi qyraǵy
Jamby atýǵa shyǵady.
Kim tıgizse jambyǵa
Sol eliniń ulany.
Jasulan: Altyn qabaq (jamby atý)- shaýyp kele jatqan attyń ústinen nysanany dál kózdep, atyp túsirý. Bul oıynnyń nusqalary basqa halyqtarda da kezdesedi. Mundaı jarys ótkiziletin merekelerde bıik baǵana, bolmasa uzyn syryq qadalyp, onyń ushar basyna nysana retinde jamby(kúmis quımasy) ilinetin bolǵan. Ony qylmen nemese jibek jippen baılaǵan. Atpen shaýyp kele jatqan kisi sadaqpen jambyny atyp túsirip, jeńiske jetýge tyrysqan. Jamby atý jigitterdi shabandozdyqqa, mergendikke úıretý de eleýli rol atqarǵan.

Nuraı: Palýan bolý ońaı ma?
Qajet oǵan kóp aıla.
Sol úshin biz aıanbaı,
Kóp kúrestik kógalda.

Nurlybek: Kúres - qazaq halqymen birge jasasyp kele jatqan, uzaq tarıhy bar oıyn. Bul oıynda adamnyń jeke kúsh - qaıraty synǵa salynady. Jigitter saıys maıdanyna túsken kimmen bolsa da taısalmaı kúresýi tıis. Qarsylasqysy kelgennen aıanbaý kerek. Kúres qazaq arasynda kúni búginge deıin saqtalyp keledi.

Asem: Aýdaryspaq - salt attylardyń birin - biri er ústinen aýdaryp alý saıysy. Bul oıynǵa qaırat kúshi mol, batyl da tózimdi shapshań qımyldap, atqulaǵynda oınaı biletin jigitter qatysady. Ejelgi zamannan kele jatqan bul oıyn jaýgershilik kezinde naıza ustap, qylysh shabatyn jaýyngerge qajetti qasıetterdi qalyptastyrǵan. Aýdaryspaq qazirgi kezde de shopandar toıynda, merekelerde sport oıynynyń bir túri retinde kórsetilip júr.

Muǵalim: Qazaqtyń kez - kelgen shańyraǵynda bolǵan toı - mereke án - bısiz ótpegen.
Olaı bolsa, «Qara jorǵa» bıin tamashalaıyq.
Bizder shymyr, júırik te
Oıynmenen shynyqtyq
Ep qana emes, birlikte
Kerek eken sony uqtyq.
Bekjan: Asaý úıretý týraly taqpaq.
Muǵalim: Asaý úıretý týraly qysqasha aıtyp ótý.

Muǵalim: Qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń kóptegen túrleri bar. Azǵantaı ýaqyttyń ishinde olardyń barlyǵyna birdeı toqtalý múmkin emes. Sondyqtan qazir sol oıyndardyń ishinde «Arqan tartys», «Saqına salý», «Asyq» oıyndaryn oınap kóreıik.
Saqına salý - jerebe arqyly bir qyz, bir jigit ortaǵa shyǵady. Basqalary eki qoldaryn ýystaǵan kúıi tizeleriniń ústine qoıyp otyrady. Qyz qolyndaǵy saqınany ár oıynshynyń ýysyna salǵandaı yńǵaımen oıynǵa qatynasýshylardy túgel aralap ótedi. Sodan keıin jigitke «Saqınany tap!» dep buıyrady. Jigit ózi uıǵarǵan oıynshydan «Saqınany ber!»dep suraıdy. Tapsa, saqınany ustap otyrǵan oıynshy aıyp tartady. Tappasa, izdeýshiniń ózi aıyp tartady. Al aıyptyń óteýi kópshiliktiń qalaýy boıynsha oryndalady. Aıyptyń túri: án salý, jumbaq sheshý, jańyltpash aıtý t. b bolady.
Asyq oıyny - er balalarǵa tán oıyn. Asyq oıynyn jazdy kúni taqyr jerde oınaıdy.
Asyq oıny týraly balalardan suraqtarǵa jaýap alynady. Asyq oıny jáne arqan tartys oıny oınatylady.

Qorytyndy sóz: Sonymen ulttyq oıyndar - ata - babamyzdan bizge jetken, ótken men búgingini jalǵastyratyn baǵa jetpes baılyǵymyz, asyl qazynamyz. Oıyn adamnyń aldynan ómirdiń esigin ashyp, qabiletin oıatady. Oıynsyz aqyl - oıdyń qalypty damýy múmkin emes. Oıyn dúnıege qaraı ashylǵan úlken jaryq tereze sekildi. Oıyn degenimiz tynysy keń, alysqa meńzeıtin, oıdan - oıǵa jeteleıtin, adamǵa qıalymen qanat bitiretin ǵajaıyp nárse, aqyl - oı jetekshisi, densaýlyq kepili, ómir tynysy.
Atadan balaǵa mura bolyp jalǵasyp kele jatqan ulttyq oıyndarymyzdy oınaý arqyly boıymyzǵa qúsh jınap, aqyl - oıymyzdy tolyqtyryp, elimizdiń týyn bıikke kóteretin segiz qyrly, bir syrly azaty men azamatshalary bolyp óse bereıik - deı kele Saparbaı Nurlybektiń oryndaýynda «Jasa, Qazaqstan!» ánimen búgingi ashyq tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaımyz.

Muǵalim: Aǵysbaeva G.