InfoHub Logo

Sózdik dıktant
1. Qulyn, kúrek, kókek, júrek, kóbelek, juldyz, oryndyq, otyn, órik, júzim, túlki, ǵaryshker, baıǵyz.
Túbir men qosymshanyń jazylýy

2. İ. Qulaq, erin, muryn, kórik, moıyn, aýyz, múlik qaýip, oryn, halyq.
sózderge y, i áripterin qosyp jazdyrý, ózgergen dybystardyń astyn syzdyrý.

3. İİ. Oqy, toqy shoqy, jyljy, syrǵy, qarǵy, súńgi
sózderine ı árpin qosyp jazdyrý.

4. İİİ. Jap, qap, shap, kep, sep, tep sózderine ý qosymshasyn jalǵap qandaı ózgerister bolǵanyn aıtqyzý.
Túbir sózderge – yp, – ip qosymshalarynyń tıistisin jalǵap jazdyrý.

5. İV. Búk, qaq, tók, sók, jaq, taq, baq, saq sózderge ý qosymshasyn jalǵap jazdyrý.

6. V. Oraq qonaq, qabaq, jıdek, júk, júrek, kúrek, órnek, sadaq, bilik, aıaq, taýyq, tirek, tilek, shelek.
Sózderge y ne i qosymshasynyń tıistisin jalǵap jazdyrý.

7. Jeńis tońazytqysh, tyńaıtý, jańashyl, múıiz, jaıyldy, shoıyn, daýysty, baýyrsaq, taýyqtar, jaýynger.
Sóz bóligin ń, ı, ý áripterinen bastap tasymaldańdar.
Je - ńis,...,...,...,

Terme dıktant
Ónerpaz
1. Dombyram kúmbirlep
Kúı sherte alamyn,
Burala bı bılep
Sýret te salamyn. (S. Qalıev)

Zattyń qımylyn bildiretin sózderdi terip jazdyrý. Tasymaldaýda bolmaıtyn sózderdi terip jazdyrý.

Ýyz toı
2. Alaqaı – aý! Alaqaı!
Egiz týdy qoıymyz –
Erteń ýyz toıymyz. (Á. Tabyldıev)
Ý árpi bar sózderdi terip jazdyrý

3. 1. Apań úıge keldi (me)
2. Sabaqqa daıyndyqsyz kel (me)
3. Ormanǵa úlkendersiz bar (ma)
4. Dúkende sút ónimderi bar (ma)
5. Syryńdy eshkimge aıt (pa)
6. Jattaǵan óleńin aıtyp (pa)
Suraýly sóılemderdi terip jaz

Kórý dıktant
1. Saǵan bilim jemisin
Oqýlyǵyń beredi
Oqýlyqty qurmette
Kútip usta, kirletpe!
Kishilerge tabys et
Daq túsirmeı bir betke! (N. Aıtov)

(Óleńdi jatqa jazdyrý)
Sóz taptary
2. Zat esim.
a) Aqyl – tozbaıtyn ton
Bilim – taýsylmaıtyn ken.

á) Sheshen sóz bastar
Batyr qol bastar
Zat esimdi tap

3. Baqylaý dıktant
Balalar aýlaǵa jınaldy. Eki topqa bólindi. Olar fýtbol oınady. Birinshi top jeńiske jetti.
Zat esim tap.

4. Terme dıktant
Biz ekinshi synypta oqımyz. Gúljanat ándi jaqsy aıtady. Orynjan dombyra tartady. Zýhra men Botagóz shahmat úıirmesine qatysady.
Zattyń atyn bildiretin sózderdi terip jazdyrý.

San esim.
5. Terme dıktant.
Jumbaq
Bir uzyn aǵash, aǵashtyń ústinde on eki uıa, árbir uıada tórt – tórt tuqym, ár tuqymda jeti balapan. (Jyl, aı, tórt mezgil, apta)
(Quramynda san esimi bar sóılemderdi terip jazdyrý)

6. Bir aǵashtyń 12 butaǵy bar ár butaǵynda 30 japyraǵy bar. Japyraqtyń bir jaǵy aq, bir jaǵy qara.
(Aı, táýlik, kún men tún)
(Quramynda san esimi bar sóılemderdi terip jaz)

7. Eger adam kúnine 10 l sý paıdalansa 100 000 l sý 1000 adamǵa qansha kúnge jeter edi?
(Sheshýi: 10 kúnge)

San esimderdi terip jaz.

8. Kórý dıktant
Syn esim.
Túrli túster.

Appaq túsim – sút,
Bozǵylt túsim – bult.
Qara túsim – qas,
Surǵylt túsim – tas.
(E. Ótetileýov)

9. Syn esimderdi tap.
Jumbaq.
Appaq qardaı tony
Kújireıgen jony
Kózi qyzyl monshaq
Bilesiń be ony?
(Sheshýi: qoıan)

Syn esimdi tap.
10. Shyǵarmashylyq dıktant
Meıirimdi,......
Ádemi,......
Inabatty,......
Kári,......
Jýas,......
Maǵynasy jýyq syn esimderdi taýyp jaz.
Balapan

11. Bizdiń taýyqtyń on eki balapany bar. Solardyń ishinen bireýin óte jaqsy kóremin. Ol dop – domalaq. Júni úlpildek sary. Tumsyǵy qysqa, kózi móp – móldir. Balapan óte súıkimdi.
Syn esimdi tap.

Etistik
12. Ózdik dıktant
Medet qardy kúrekpen (ne istedi?). Usta qashaýmen (ne istedi?) Sylaqshy qalaqpen (ne istedi?) Júk kótergishpen júkti (ne istedi?) Oqýshylar gúldi aýlaǵa (ne istedi?)

Baqylaý dıktanty
13. Qarlyǵash.
Qarlyǵashtyń balapany uıasynan qulap tústi. Qarlyǵash shyryldap ushyp júr. Daýsy óte aıanyshty. Adamdardan kómek suraǵandaı Shynar balapandy kórip qaldy. Balapandy joǵary kóterip uıasyna saldy. Qarlyǵash rıza bolǵandaı qalyqtap erkin samǵady.

Ózdik dıktant
1. Kúz aılary:
Qys aılary:
Kóktem aılary:
Jaz aılary:
Qazaqsha aı attaryn jazdyrý.

2. Anasy (jumys) ketti. Nurly (taýyqtar) jem shashty, (gúlder) sý quıdy. Sonan soń tamaq (pisir). Anasy (jumys) oraldy. Ol (qyzy) isine (qýan)
Jaqshadaǵy sózderdi sóılem maǵynasyna qaraı ózgertip jazdyrtý.

3. Jańyltpash

1. Aq matadan aq maqta aq pa?
Aq maqtadan aq mata aq pa?

2. Tarǵyl ıtim talǵa oraldy,
Talǵa taǵy baryp oraldy.

Jatqa jazdyrtý
4. Shyrsha, qaraǵaı, qasqyr, qaıyń, arsha, aıý, arystan, jolbarys
Aǵashtar:............
Ańdar:............
Kóp núkteniń ornyna joǵarydaǵy sózderdiń tıistisin qoıyp jazdyrtý.

5. Adam attary: Álıa,...............
Qala attary: Atyraý,...............
Týystyqty bildiretin sózder: ata,............
Kásip ıesin bildiretin sózder: muǵalim,.........

6. Órik, úırek, júzim, kókek, shıe, úki, búrkit, jıde, kógershin, bódene.
Jemister:
Qustar:
Kóp núkteniń ornyna joǵarydaǵy sózderdiń tıistisin qoıyp jazdyrtý.

7. Qurylysshylar, barabanshylar, kitaptarymyz, dápterlerimiz oqýshylar, muǵalimder.
Osy sózderdi býynǵa bólip jazdyrtý

8. Qys
Qar... úlkender kóshelerdegi qardy....
Balalar qar laqtyrysyp....
Kishkentaı balalar shanamen....
Olardyń kúlkileri jıi....
Kóp núkteniń ornyna qımyldy bildiretin sózderdi jazdyrý

9. Quralaı tereze ashty. Úıge salqyn aýa kirdi. Úıdiń aýasy tazardy. Quralaı sabaq oqydy.
Ma, me suraq sózderin qoıyp habarly sóılemderdi suraýly
sóılemderge aınaldyryp jazdyrý.

10. Úı janýarlary: sıyr,...,...,...,...,
Eńbek quraldary: balta,...,...,...,...,
Gazet - jýrnaldar: Aıgólek,...,...,...,

Shyǵarmashylyq dıktant

1. Sa... hat, qo... n, qı... r, pı... z, darı..., taqı...,... lekter,... levator, a..., o..., Kóp núkteniń ornyna ıa, e, ıý, áripteriniń tıistisin jazdyrý.

2. Marat, Qaırat, Sáýle, Aıgúl, Botagóz, Álıa, Esen, Ǵalıa, Gúlnar, Dáýlet, Omar Jamal, Shara, Zeınep.
Kisi attaryn alfavıt retimen kóshirip jaz

3.
1. Qoıdy kim baǵady? -....
2. Jylqyny kim baǵady? -....
3. Sıyrdy kim baǵady? -....
4. Mashınany kim júrgizedi?....
5. Kómirdi kim qazady?....
6. Elektrdi kim jóndeıdi?....
Suraqtarǵa jaýap jazý

4.
1 Ekinshi synypta oqımyz biz.
2 Synyptyń oqýshylary bizdiń uıymshyl.
3 Gúlderdi sýardy Gúlnaz ben İńkár.
4 Taqtany súrtti Nazerke
5 Qoıdy oryndyqtardy Medet pen Álıa
6 Ashty terezeni Saǵyndyq
7 Roza muǵalim boldy
Oryn aýystyrylyp berilgen sózderden sóılem qurastyrý

5. Pod... ezd, pal... to, kon... kı, lager..., raz... ezd, al... bom.
Kóp núktenińornyna ( ) jińishkelik, jáne jýandyq () belgisin jazdyrtý.

6. Qasymuly, Turarqyzy, Asqarqyzy, Ábishuly, Bolatqyzy, Ospanuly, Ómirbaıuly, Nurlanqyzy.
Berilgen testerdi alfavıt retimen jazdyrý.

7. As... ar - ás... er, sıra...- sıre...,
qura..., - kúre..., qıyn..., - kıi...,
to.... yz - e... iz, sa... yz - se... iz,
tara... - tere...,

8. Jasasyn beıbitshilik. Qazaqstannyń dańqy arta bersin Kóktem qandaı tamasha Alaqaı atam kele jatyr.
Tıisti tynys belgisin qoıdyrtý

9. aıý, oıý............
ata, áje............
yza, ıne............
aqyn, ásem............
uran............
qoıý, boıa............
Tasymaldaıtyn eki býyndy sózderdi jalǵastyryp jazdyrtý.

10.
1. Bardy shıpajaıǵa demalýǵa balalar
2. Teńizdiń jaǵasynda ornalasqan shıpajaı
3. Tústik teńizge sýǵa
4. Kishkene qaıyqtar teńizdiń jaǵasynda tur
5. Balalar serýendedi qaıyqqa minip
Orny aýystyrylyp berilgen sózderden sóılem quratý

11. Marat pen Aıgúl kimge kómektesip jatyr Qys qandaı kóńildi Abaısha qulap qalma Oqýshylar erteń jınalys bolady Qataryńnyń aldy bol Balalar qaıda oınap júr Órkeniń óssin qaraǵym.
Tıisti tynys belgilerdi qoıdyrtý.

12.
Qońyr kúz
M... ýe pisip balbyrap,
Maýjyraǵan qońyr kúz
Alma p... sip albyrap,
K... úzdi tartqan qońyr k... z
Kóp núkteniń ornyna tıisti áripter qoıdyrtý. (T. Jarokov)

Eskertý dıktanty
1. Baıaǵy zamanda Asok men Qasen degen eki dos bolypty. (Ertegi)
Bul kezde Kókserek basqa jaqtaǵy eldi torıdy. (M. Áýezov)
Amangeldi Imanov Úderbaı degen kedeı baqtashynyń balasy, aýyldasymnyń balasy, aýyldasyn bolatyn. (Á. Jangeldın)
Shoqan men Shyńǵysty Qyjyljarǵa ózi aparyp saldy. (S. Muqanov)

2. Qazaqstanda úlkendi – kishili ózender kóp, Olardyń bastylary: Jaıyq, Ertis, Esil, Tobyl, Syrdarıa, İle, Nura, Sarysý, Torǵaı. Olardyń ishinde teńiz dep atalatyn úlkenderi de bar. Kaspıı – kólderdiń eń úlkeni Dúnıe júzindegi eń tereń kól – Baıkal.

Qaramen jazylǵan sózderdiń nege bas áripten bastalatynyn túsindirý.

Grafıkalyq dıktant
1.Berilgen syzba boıynsha sóılem quratý
2. Nurjan taqtaıdy kesti. Naýryzbek aǵashty súrgiledi. Mıras shege qaqty.
Sóılemdegi sózderdiń baılanysyn syzba arqyly kórsetkizý.

3.
Berilgen syzba boıynsha sóılem qurastyrý

4.
1..

2.,.

3,.
Berilgen syzba boıynsha sóılem qurastyrý

Baqylaý dıktanty
5. Nurshat apaı – synyp jetekshisi. Ol oqýshylardy 2 topqa bóldi. Nurshat apaı qyzdarǵa matadan qýyrshaq jasaýdy úıretti. Arasyna maqta saldyq. Er balalardyń toby jańǵaq pen shyrpydan oıynshyqtar jasady. Ashat jasaǵan kúshik bárine unady. Balalar oǵan Qutjol dep at qoıdy. (37)

Tıin
6. Tıin aǵashtan – aǵashqa butaqtan – butaqqa sekirip júredi. Ol toǵaıda bolady. Biz saıahatqa shyqqanda tıindi kórdik. Qyzyǵa tamashaladyq. Jyrtqysh ańdardan da butaqqa sekirip júrip qorǵanady.
Tıin jańǵaqpen qorektenedi. (27)

Synyp tazalyǵy
7. Bizdiń synyp keń, ári jaryq. Synybymyzda 22 oqýshy bar. Ozattar men ekpindiler sany kóp. Olar tártipti ári úlgili. Orynjan men Gúlmarjan eden jýdy. Gúljanat gúlge sý quıdy. Aıshat pen Mıras partalardy súrtti. Biz synybymyzdy taza ustaımyz. (36)

Qajymuqan
8. Qazaqstan birinshi kásipqoı palýany – Qajymuqan. (Muqan, Muhanýra) Muńaıtpasov (1881 - 1948) Reseıdiń halyqaralyq jarystardyń jáne álemniń Fransýz (klasıkalyq, keıin grek – rım) kúresi boıynsha neshe dúrkin chempıony. «Qazaq» halqynyń qurmetti ataǵy batyrǵa laıyq: - boıy 198 sm, kúresý salmaǵy 139kg, aıaq kıimi – 54. Sportshy jýrnalıser ony ǵasyr sportshysy dep atady. (45)

״GINES Qazaqstan rekordtar" kitabynan

Inelik
9. Dúnıedegi eń meshkeı – ınelik. Ol eki saǵattyń ishinde 40 shaqty shybyn – shirkeı jeıdi. Mundaı meshkeılerdiń tamaǵy ońaılyqpen toıa qoımaıdy. Tamaǵyn toıdyrý úshin ıneliktiń kúni boıy shybyn – shirkeı aýlaýyna týra keledi. Alańqaılardyń ústinde ushyp júrgen ıneliktiń qanshama zıandy nasekomdy qurtatynyn osydan – aq baıqaýǵa bolady? (42)
("Ol kim? Bul ne? kitabynan")

Shoqan Shyńǵysuly
10. Shoqan aqyldy da parasatty Aıǵanym ájesiniń baýyrynda ósti. Jastaıynan ańyz – ertegi, óleń – jyrǵa qanyq boldy. Shoqan on eki jasynda Ombydaǵy kadet korpýsyna oqýǵa tústi. Áýelde bir aýyz oryssha bilmeı kelgen Shoqan eki – úsh jyldyń ishinde ozyq oqýshylardyń qataryna qosylady.(39)
("Ol kim? Bul ne? kitabynan")

Joǵalǵan balapan
11. Úırek birneshe balapan basyp shyǵarady. Balapandaryn jem izdeýge alyp shyqty. Sol kezde bir balapan adasyp qaldy. Aldynan mysyq shyqty. Balapannyń záresi ushyp qasha jóneldi. Balapannyń jan ushyrǵan daýsyn estigen anasy júgirip jetti. Qanatyn jazyp, balapanyn ystyq qushaǵyna basty. (39)
(Aıgólek jýrnalynan)

Tamyz
1. Tamyz – jazdyń sońǵy aıy. Altyn astyq jınaǵan eginshilerge tynym joq. Egis alqaptarynan dán ıisi burqyraıdy.
Tamyljyǵan tamyz – jemis – jıdekke qaryq qylatyn, tabysqa keneletin aı. Qustardyń toptalyp ushyp, án salýy balalarǵa jańa oqý jylynyń jaqyndap qalǵanynan habar bergendeı. (37)

Qońyr kúz
2. Kúz boldy. Qustar jyly jaqqa qaıta bastady. Qustardyń qaıtýyn oqýshylar baqylady. Oıyn balalaryn qımaı ketip bara jatqandaı. Kúz aıy molshylyq bereke aıy. Qońyr kúzdi adamdar «Sary altyn» dep beker aıtpasa kerek. (31)
Qyrkúıek aıy. Kún salqyndady. Japyraqtar sarǵaıdy. Mekteptiń aýlasy teńizdeı tolqıdy. Júzderi bal – bul janǵan búldirshinder mektepke asyǵa basyp keledi.

Qys.
3. Qys aıy. Kún sýytty. Túnde sý qatady. Kólde muz bop qatty. Muz qalyńdady. Balalar kólge keldi. Gúljahan men Altynbek kónkı tepti. Gúlmarjan shanamen syrǵanady.
Aıaz betti shymyrlatady. Balalar oıynnyń qyzyǵyna túsip keshtiń bolǵanyn ańǵarmaı qalypty.
Bul qystyń syqyrlaǵan aıazdy kúni edi. (41)

Shýaqty kóktem
4. Kóktem. Kóktemde ósimdikter dúnıesinde kóp ózgerister bolady. Qar erıdi saı sala sýǵa tolady. Báısheshek gúl jarady. Aǵash búrshiktenedi. Alǵashqy gúlder – Jaýqazyn, Qyzǵaldaq, Sarǵaldaqtar óse bastaıdy. Kóktem habarshysy qustar keledi. Balalar qustaody qamqorlyqtaryna alady. Ańdar da, jándikter de, jan – janýarlarda qystan aman – saý qaýyshqandaryna qýanǵandaı. (42)

Aqtóbe oblysy, Aqtóbe qalasy,
«Symbat» jeke mektebiniń bastaýysh synyp muǵalimi
Makýova Nýrshat Amankosovna