Drama úıirmesiniń baǵdarlamasy men taqyryptyq jumys jospary
Drama úıirmesiniń baǵdarlamasy men taqyryptyq jumys jospary
1. Maqsaty: oqýshylardyń rýhanı dúnıesin baıyta otyryp, estetıkalyq, kórkemdik, adamgershilik, azamattyq tárbıe berý;
- oqyrmandyq, kórermendik talǵamdy qalyptastyrý;
- aýyzsha sóıleý mádenıetin qalyptastyrý;
2. Mindeti:
- ádebıetti óner tabıǵatyna saı oqı bilýge, mán – maǵynasyn tereń túsinýge múmkindik týǵyzý;
- kórkem ádebıetti oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý;
- jeke tulǵanyń emosıalyq mádenıetin qalyptastyrý;
- akterlik sheberligin qalyptastyrý, damytý.
3. Jańashyldyǵy:
- baǵdarlamada teatrlyq - oıyn áreketiniń quraldary júıelengen, balalar shyǵarmashylyǵynyń túrli janrlary teatrlyq kóriniske ený arqyly iske asýyna negizdelgen.
Kirispe.
Oqýshylardyń tili men oılaý qabiletin qalaı damytýǵa bolady? Sózdiń syryn túsinýge qalaı úıretý kerek? Álemdi tanýǵa, elgezektik pen qaıyrymdylyq, bireýdiń qaıǵysyna ortaqtasa bilý men barlyq tirshilik ıesin jaqsy kórýge qalaı úıretý kerek?
Emosıonaldyq uıalshaqtyqtan, qysylyp - qymtyrylýdan arylý men sózdi, obrazdy sezine bilý men keıipkerge ene bilýdi úırenýdiń eń durys joly - bul oıyn qıaldaý men qurastyra bilý. Munyń barlyǵyn da teatrlandyrylǵan úıirme bere alady. Atalmysh baǵdarlamada balalar teatry tek qana kórkemdik nátıjege jetý quraly, ıaǵnı spektákl qoıý retinde ǵana qarastyrylmaıdy. Sonymen qatar, teatr ónerimen shuǵyldaný oqýshylardyń oılaý qabileti men tanym qyzyǵýshylyǵyn belsendirýi, qıaly men elesin oıatýy, ana tiline degen súıispenshiligi men janashyrlyǵyn oıatýy óte mańyzdy. Úıirme - oqýshylardyń is - áreketiniń sabaqtan góri basqa bir túri. Oqýshy daıyn sabaqty alýmen shektelmeıdi, ol sondaı - aq, ony jasaıdy, ózi qurastyrady. Úıirmede balalar nazary máseleni ózderi qoıýǵa, oılaný men jetekshi kórsetip bergen baǵytta ózdik jumystaryn damytýǵa, tanym qabiletterin damytýǵa baǵyttalady. Olar tapsyrmany oryndaýda jeke, ujymdyq jumystardy jasaı otyryp, qajetti quraldar men ádis - tásilerdi ózderi tańdaıdy. Senimdilik, oqýshylar men jetekshiniń birikken qyzmeti, dıdaktıkalyq materıalmen birigip jumys jasaý, ónerdiń basqa túrlerimen baılanys, bári - oqýshynyń jeke tulǵasynyń damýyna áser etedi.
Túsinik hat
Úıirme baǵdarlamasy bastaýysh synyptardaǵy oqýshylardyń eki jyldyq jumys josparyna saı eseptelip jasalǵan. Úıirme – bul muǵalimniń oqýshylarmen áriptestik qatynasta jáne nátıjege qol jetkizýi úshin jumys jasaýyna arnalǵan. Bul tehnologıa qatysýshylardy izdenimpazdyqqa, tanym men ózin - ózi tanýǵa baǵyttalǵan. Úıirmeniń óz jumys maqsaty men mindetteri bar. Seziný, elestetý, kórý, tapsyrmany oryndaý, sodan soń izdenimpazdyqty uıymdastyrý – jetekshiniń tilegen áreketteri mine, osylar. Oqýshynyń úıirmege umtylysyn kúsheıtetin nárseler – óz ıdeıalaryn usyný, jarnamalaý, óz jumysynyń nátıjesin kórý. Úıirme jumysy únemi óz jumysyn taldaýmen, óz áserimen bólisýmen aıaqtalyp otyrady. Úıirme jumysy birneshe bólimderden quralǵan baǵdarlamadan turady. «Sóıleý mádenıeti men tehnıkasy» bóliminide tynys alý, sóıleý músheleriniń erkin jumys jasaýyna baǵyttalǵan jattyǵýlar men oıyndar júrgiziledi. Sondaı - aq, naqty máner men oılaý, orfoepıalyq zańdylyqtar túsindiriledi. Bólimge baılanys qabiletin damytatyn, qysqasha ertegiler men áńgimeler quraýǵa úırenetin, qarapaıym is - áreketterdi tańdaı biletin sózdik oıyndar engizilgen.
Kelesi «Symbat pen músin ıkemdiligi» bóliminde balanyń qozǵalys qabiletterin, dene áreketiniń ádemi qımyl qozǵalysyn, oqý kúshin jeńildetýge baǵyttalǵan damytý oıyndary men jattyǵý jumystary júrgiziledi.
«Teatrlyq oıyn» bóliminde oqýshynyń tek qana kásibı sheberligin damytý qarastyrylmaıdy, sondaı - aq, oıyn áreketindegi estetıkalyq sezimin damytý, qurdastary men úlkender túrli jaǵdaıattar arasynda ózin durys ustaı bilý tártibi úıretiledi..
«Ádep pen mádenıet» bóliminde oqýshylardyń ómirdiń máni men qundylyqtaryn túsiný, jalpy adamzattyq baǵaly qasıetterdi uǵyný, sóılesý mádenıeti men ózin ustaı bilý ádebin, estetıkalyq mádenıetti (talǵamy bar oqyrman, kórermen bola bilýge) bilý úıretiledi.
Úıirmeniń jumys kestesi bastaýysh úsh synypqa aptasyna eki ret júrgiziledi.
Kútiletin nátıjeler:
Oqý jylynyń aıaǵyna qaraı oqýshy:
Biledi:
1. Teatr degen ne?
2. Teatr basqa óner túrlerinen nesimen erekshelenedi
3. Teatr neden paıda boldy?
Teatrdyń qandaı túrleri bar? (Qýyrshaq, dramalyq, opera, balet, mýzykalyq komedıalar, halyqtyq)
4. Teatr qoıylymdaryn (spektáklderdi) kimder jasaıdy?
Túsinigi bolady
1. Sahnanyń negizgi tehnıkalyq quraldary jóninde
2. Sahnanyń bezendirilýi jóninde
3. Sahna men kórermen zalynda ózin – ózi ustaý erejeli týraly
Úırenedi:
1. Óziniń ómirdegi qubylystarǵa qatynasyn sahnada kórsetýdi
2. Beıneli oılaýdy
3. Nazaryn aýdara bilýdi
4. Ózin sahna keńistiginde sezinýdi
Talanttaryn ústemeleıdi:
1. Keıipkermen (synyptastarmen) sóılesý
2. Qarapaıym akter sheberligi
3. Qorshaǵan álemdi beıneli qabyldaý
4. Syrtqy zıan keltirýshilerge dál, beıneli áser etý
5. Ujymmen jumys
Sondaı - aq, artyq uıalshaqtyqtan, qoǵamnan qorqýdan, «syrtqy kózqarastan» qysylýdan arylady, til tabysqyshtyq, ashyqtyq, qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq, ujym aldyndaǵy jaýapkershilik qasıetterin alady.
Drama úıirmesiniń baǵdarlamasy men taqyryptyq jumys jospary. júkteý
1. Maqsaty: oqýshylardyń rýhanı dúnıesin baıyta otyryp, estetıkalyq, kórkemdik, adamgershilik, azamattyq tárbıe berý;
- oqyrmandyq, kórermendik talǵamdy qalyptastyrý;
- aýyzsha sóıleý mádenıetin qalyptastyrý;
2. Mindeti:
- ádebıetti óner tabıǵatyna saı oqı bilýge, mán – maǵynasyn tereń túsinýge múmkindik týǵyzý;
- kórkem ádebıetti oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý;
- jeke tulǵanyń emosıalyq mádenıetin qalyptastyrý;
- akterlik sheberligin qalyptastyrý, damytý.
3. Jańashyldyǵy:
- baǵdarlamada teatrlyq - oıyn áreketiniń quraldary júıelengen, balalar shyǵarmashylyǵynyń túrli janrlary teatrlyq kóriniske ený arqyly iske asýyna negizdelgen.
Kirispe.
Oqýshylardyń tili men oılaý qabiletin qalaı damytýǵa bolady? Sózdiń syryn túsinýge qalaı úıretý kerek? Álemdi tanýǵa, elgezektik pen qaıyrymdylyq, bireýdiń qaıǵysyna ortaqtasa bilý men barlyq tirshilik ıesin jaqsy kórýge qalaı úıretý kerek?
Emosıonaldyq uıalshaqtyqtan, qysylyp - qymtyrylýdan arylý men sózdi, obrazdy sezine bilý men keıipkerge ene bilýdi úırenýdiń eń durys joly - bul oıyn qıaldaý men qurastyra bilý. Munyń barlyǵyn da teatrlandyrylǵan úıirme bere alady. Atalmysh baǵdarlamada balalar teatry tek qana kórkemdik nátıjege jetý quraly, ıaǵnı spektákl qoıý retinde ǵana qarastyrylmaıdy. Sonymen qatar, teatr ónerimen shuǵyldaný oqýshylardyń oılaý qabileti men tanym qyzyǵýshylyǵyn belsendirýi, qıaly men elesin oıatýy, ana tiline degen súıispenshiligi men janashyrlyǵyn oıatýy óte mańyzdy. Úıirme - oqýshylardyń is - áreketiniń sabaqtan góri basqa bir túri. Oqýshy daıyn sabaqty alýmen shektelmeıdi, ol sondaı - aq, ony jasaıdy, ózi qurastyrady. Úıirmede balalar nazary máseleni ózderi qoıýǵa, oılaný men jetekshi kórsetip bergen baǵytta ózdik jumystaryn damytýǵa, tanym qabiletterin damytýǵa baǵyttalady. Olar tapsyrmany oryndaýda jeke, ujymdyq jumystardy jasaı otyryp, qajetti quraldar men ádis - tásilerdi ózderi tańdaıdy. Senimdilik, oqýshylar men jetekshiniń birikken qyzmeti, dıdaktıkalyq materıalmen birigip jumys jasaý, ónerdiń basqa túrlerimen baılanys, bári - oqýshynyń jeke tulǵasynyń damýyna áser etedi.
Túsinik hat
Úıirme baǵdarlamasy bastaýysh synyptardaǵy oqýshylardyń eki jyldyq jumys josparyna saı eseptelip jasalǵan. Úıirme – bul muǵalimniń oqýshylarmen áriptestik qatynasta jáne nátıjege qol jetkizýi úshin jumys jasaýyna arnalǵan. Bul tehnologıa qatysýshylardy izdenimpazdyqqa, tanym men ózin - ózi tanýǵa baǵyttalǵan. Úıirmeniń óz jumys maqsaty men mindetteri bar. Seziný, elestetý, kórý, tapsyrmany oryndaý, sodan soń izdenimpazdyqty uıymdastyrý – jetekshiniń tilegen áreketteri mine, osylar. Oqýshynyń úıirmege umtylysyn kúsheıtetin nárseler – óz ıdeıalaryn usyný, jarnamalaý, óz jumysynyń nátıjesin kórý. Úıirme jumysy únemi óz jumysyn taldaýmen, óz áserimen bólisýmen aıaqtalyp otyrady. Úıirme jumysy birneshe bólimderden quralǵan baǵdarlamadan turady. «Sóıleý mádenıeti men tehnıkasy» bóliminide tynys alý, sóıleý músheleriniń erkin jumys jasaýyna baǵyttalǵan jattyǵýlar men oıyndar júrgiziledi. Sondaı - aq, naqty máner men oılaý, orfoepıalyq zańdylyqtar túsindiriledi. Bólimge baılanys qabiletin damytatyn, qysqasha ertegiler men áńgimeler quraýǵa úırenetin, qarapaıym is - áreketterdi tańdaı biletin sózdik oıyndar engizilgen.
Kelesi «Symbat pen músin ıkemdiligi» bóliminde balanyń qozǵalys qabiletterin, dene áreketiniń ádemi qımyl qozǵalysyn, oqý kúshin jeńildetýge baǵyttalǵan damytý oıyndary men jattyǵý jumystary júrgiziledi.
«Teatrlyq oıyn» bóliminde oqýshynyń tek qana kásibı sheberligin damytý qarastyrylmaıdy, sondaı - aq, oıyn áreketindegi estetıkalyq sezimin damytý, qurdastary men úlkender túrli jaǵdaıattar arasynda ózin durys ustaı bilý tártibi úıretiledi..
«Ádep pen mádenıet» bóliminde oqýshylardyń ómirdiń máni men qundylyqtaryn túsiný, jalpy adamzattyq baǵaly qasıetterdi uǵyný, sóılesý mádenıeti men ózin ustaı bilý ádebin, estetıkalyq mádenıetti (talǵamy bar oqyrman, kórermen bola bilýge) bilý úıretiledi.
Úıirmeniń jumys kestesi bastaýysh úsh synypqa aptasyna eki ret júrgiziledi.
Kútiletin nátıjeler:
Oqý jylynyń aıaǵyna qaraı oqýshy:
Biledi:
1. Teatr degen ne?
2. Teatr basqa óner túrlerinen nesimen erekshelenedi
3. Teatr neden paıda boldy?
Teatrdyń qandaı túrleri bar? (Qýyrshaq, dramalyq, opera, balet, mýzykalyq komedıalar, halyqtyq)
4. Teatr qoıylymdaryn (spektáklderdi) kimder jasaıdy?
Túsinigi bolady
1. Sahnanyń negizgi tehnıkalyq quraldary jóninde
2. Sahnanyń bezendirilýi jóninde
3. Sahna men kórermen zalynda ózin – ózi ustaý erejeli týraly
Úırenedi:
1. Óziniń ómirdegi qubylystarǵa qatynasyn sahnada kórsetýdi
2. Beıneli oılaýdy
3. Nazaryn aýdara bilýdi
4. Ózin sahna keńistiginde sezinýdi
Talanttaryn ústemeleıdi:
1. Keıipkermen (synyptastarmen) sóılesý
2. Qarapaıym akter sheberligi
3. Qorshaǵan álemdi beıneli qabyldaý
4. Syrtqy zıan keltirýshilerge dál, beıneli áser etý
5. Ujymmen jumys
Sondaı - aq, artyq uıalshaqtyqtan, qoǵamnan qorqýdan, «syrtqy kózqarastan» qysylýdan arylady, til tabysqyshtyq, ashyqtyq, qorshaǵan ortaǵa qamqorlyq, ujym aldyndaǵy jaýapkershilik qasıetterin alady.
Drama úıirmesiniń baǵdarlamasy men taqyryptyq jumys jospary. júkteý