InfoHub Logo

Barlyq mamandyqtyń ózindik aýyrtpashylyǵy bar ekeni ras, biraq muǵalim bolý bárinen de qıyn. Óıtkeni ol adam taǵdyryna jaýapty.

Mektep jyldary — keremet kezder. Biraq, muǵalimder úshin ol 9 ne 11 jyl emes, 20 nemese odan da kóp jyldar bolýy múmkin. Kóp jaǵdaıǵa qaljyńmen jeńil qaraı bilmeseń, mektepte osynshama uzaq ýaqyt júrip-turý da qıyn. Iá, oqýshylarmen de jıi ázildesip, óz-ózińe de kúlkimen qarap, sondaı-aq áriptestermen de mindetti túrde qaljyńdasyp turǵan jón bolar.

1. Oqýshylarǵa aıǵaılap berý nemese odan da jamany

Ustazdyq kıeli ári óte kóne mamandyq. Adamzatty ejelden oılandyryp,tolǵandyryp kele jatqan,qoǵamdyq qurylys ózgerip jatsa da, qajettigin joımaıtyn mańyzdy másele — jas urpaqty ómir súrýge daıyndaý. Bul qıynnyń — qıyny. Keıde shydamyń taýsylyp, aıǵaılap berýiń múmkin, árıne, negizi bolmaıdy ǵoı. Muǵalim aıǵaıdan kóp paıda tappas. Mundaıda tózimdilik tanytýǵa týra keledi. Muǵalimge tán eń birinshi qasıet – balany qurmetteý.

2. Sabaqqa keshigý. Muǵalimniń keshigýi

Óziń oqýshy bolyp júrgende, muǵalimniń jaǵdaıy oqýshynyń jaǵdaıyna qaraǵanda jeńilirek, jaqsyraq bolyp kórinedi. Partada otyrmaısyń, úı jumysyn jasamaısyń — tek tapsyrma beresiń de júresiń. Al shyndyǵynda, muǵalimderge de mektepke keshigip kelýge bolmaıdy, oǵan qosa tekserý úshin úıge áketiletin qanshama jumys bar, al dırektormen, ádiskermen jáne oqý isiniń meńgerýshisimen qarym-qatynas keıde kináli oqýshynyń ýaıymynan da kóbirek ýaıym ákeledi.

3. Laqap atqa ıe bolý. Birneshe jyldan keıin taǵy bireýin ıelený.

Mektepte muǵalimniń birin jaqsy kórse, endi birin unatpaı jatady. Jáne oqýshylardyń ózińe qalaı qaraıtyny týraly bilýińe týra keletini ras. Qalaı bolǵanda da, muǵalimniń mindeti — oqytý. Al stıldi tańdaý árkimniń óz erkinde: ish pystyratyn, kóńildi, qatal, nashar, jalqaý t.b.

4. Keıde 25/8 rejıminde jumys isteý

Búgingi kún muǵalimniń kóp izdenip, tynymsyz eńbektenýin, sabaq berýdiń amal–tásilderin jetildirip otyrýdy qajet etedi. Óıtkeni, oqýshylar, bilim mazmuny, oqytý standarttary men úrdisi ózgerip turady, únemi jańa talaptar paıda bolyp jatady.

Bul arada oqýshylarǵa pánińdi úıretip úlgerý de kerek. Oǵan qosa sabaqty qyzyqty etip ótkizý, elektrondy jýrnal toltyrý, dápter tekserý, erteńgi kúnniń sabaq josparyn jazý, synyp jetekshiniń qujattary, onyń syrtynda san alýan málimetter men habarlama, hattamalar sıaqty bir adamnan asyp artylatyn jazba jumystary. Túrli baıqaýlar men konferensıa, semınarlarǵa daıyndyq... al qalǵan birneshe saǵat úıge qaıtatyn jolǵa ǵana jetetin sıaqty.

5. Balalar nazaryn aýdarýdyń 55 ádisin oılap tabý

Birinshi sabaq ne sońǵy sabaq bolýyna qatysty oqýshylardyń uıqysy kelýi múmkin, eshteńe istegisi de, estigisi de kelmeýi múmkin. Túrli sebepterge baılanysty sabaqta balalardyń nazaryn ózińe aýdarý ońaı is emes. Jáne sol nazaryn aýdara alý — kez-kelgen muǵalimniń basty mindeti de shyǵar.

Osyndaı qyzyǵynan qıyndyǵy, zeınetinen beıneti basym joldy tańdaǵan qadirli ustazdardyń árdaıym rýhy órde, orny tórde bolsyn!

---