InfoHub Logo

Eldi túzetýdi bala oqytý isin túzetýden bastaý kerek

                                                                      Ahmet Baıtursynov

Elimizdiń keleshegi búgingi mektep qabyrǵasyndaǵy jas urpaq ekeni sózsiz. Eldiń erteńine ıe bolar jetkinshekterimizdiń ǵalamdyq órkenıetten qalyp qoımaı, bilimdi, tárbıeli, jan-jaqty bolyp qalyptasýynyń qamtamasyz etilýi — memlekettik mańyzy bar jumys.

Ustaz bolý — júrektiń batyrlyǵy, 
Ustaz bolý — sezimniń aqyldyǵy 
Ustaz bolý — minezdiń kún shýaǵy 
Ustaz bolý — adamnyń asyldyǵy, — dep aqyn Ǵafý Qaıyrbekov jyrlaǵandaı, ustaz aqyldy, meıirimdi, batyl, bilimdi, jan-jaqty bolý kerek. Árıne, ustaz júgi — aýyr júk.  Ustaz — mekteptiń aınasy, báıteregi ekendigin jete túsinemin. Qıyny men jeńili, qyzyǵy men qýanyshy mol bolǵan eńbek jolyndaǵy ómirlik ustanymym - árqashan shyǵarmashylyq izdeniste, oı qozǵalysynda bolý.

«Mektep jumysy men oqýshy jetistikterin óristetýdegi negizgi tulǵa – muǵalim». Muǵalim mekteptiń – «júregi». Meniń  maqsatym oqytýdyń jańa tehnologıalaryn paıdalanyp, bilim sapasyn arttyryp, mazmunyn baıytyp, oqý úrdisin jetildirip, jan-jaqty damyǵan, synı turǵydan oılaı alatyn, rýhanı jan dúnıesi baı jas urpaqty tárbıeleý mindet.

«Muǵalimniń eń jaýapty mindeti — ol adamdy qalyptastyrý»- dep D.I.Mendeleev aıtqandaı jaýapty qyzmet ustazdarda. «Sabaq berý – úırenshikti jaı sheberlik emes, ol únemi jańadan jańany tabatyn óner» - dep bir ǵasyr buryn Júsipbek Aımaýytov kóregendikpen muǵalimniń qozǵaýshy generatory ekenin aıtqan. Al ustazdardyń ishinde qazaq tili men ádebıet páni muǵaliminiń qazirgi qoǵamymyzda júgi aýyr. Sebebi keleshek urpaqqa memlekettik tildi ıgertý — qazaq tili mamandarynyń mindeti. Bul mindetti jemisti oryndaý úshin, oqýshynyń pánge degen qyzyǵýshylyǵyn artyrý úshin oqytýdyń kóptegen ádis-tásilderin alyp, óz is-tájirıbemde utymdy paıdalana bilýge umtylamyn. Búgingi tańda bilim salasynda túbegeıli ózgerister bolyp jatyr. Osy ózgeristerdi júzege asyrý — árbir ustazdyń bilimine, kásibı sheberligimen tikeleı baılanysty.  Shyǵarmashylyq — óte kúrdeli psıhologıalyq proses. Muǵalimderge qoıylatyn talaptardyń biri — shyǵarmashylyq. Qazirgi ýaqytta elimizde álemdik bilim keńistigine baǵyt alǵan jańa bilim berý júıesi qalyptasýda. Memleket mártebesin anyqtaýda qazirgi zamanǵy bilim júıesi negizgi faktor bolyp otyr. Sondyqtan damyp kele jatqan elimizde mektepterdiń jańa tehnıkalyq quraldarmen jabdyqtalýyna úlken mán berilip otyr. Aqparattyq komýnıkasıalyq tehnologıa ádisterin dástúrli ádistermen ushtastyra otyryp, jańasha sabaq túrlerin ótkize bastaǵanymda ózim de, oqýshylarym da qyzyǵýshylyqtyń jańa bir belesine shyqqandaı boldy. Birinshiden, elektrondyq oqýlyqtaǵy leksıkalyq taqyryptardy oqýshy tyńdaıdy, qaıtalaıdy, tyńdap otyryp óz betinshe dıktant jazady, sóz tirkesterin qurap, qatemen jumys túrlerin oryndaıdy. Ekinshiiden, oqýshy tilin damytýdyń, qabiletin ári shyǵarmashylyǵyn damytýdyń mańyzdy bir joly bolyp tabylady. Oqýshy ózi de kórnekilikterdi prızentasıa túrinde daıyndap ákelip, sol taqyryp boıynsha qorǵaıdy, túsindiredi.

Pedagogıkalyq sheberlik — tek qana muǵalimniń jalpy, jan–jaqty jáne ádistemelik saýattylyǵy ǵana emes, ol — ár sózdi oqýshylyrǵa jetkize bilý, olardyń tolyq qabyl alýy. Ustazdyq sheberlik birinshiden, muǵalimniń ómirge kózqarasy, onyń ıdeıalyq nanymdy boıyna sińirgen jan ekendigi, ekinshiden, pándi jetik bilgen, oıyn tolyq jetkizetin jáne oqýshylardyń boıynda ádep, ádet, daǵdy sıaqty moraldyq normalardy sińire bilgendigi, úshinshiden, oqytý men tárbıeleýdiń ádis – tásilderin meńgergen, bilgenin qyzyqty da, tartymdy ótkize alatyn, pedagogıkalyq ádep pen darynyn ushtastyrǵan ustaz  ǵana sheberlikke ıe bolady. 
Pedagogıkalyq sheberlik – ustazdyq talantpen tyǵyz baılanysty.

K.D.Ýshınskıı: «Pedagogıka teorıasyn qanshama jetik bilgenmen, pedagogıkalyq ádeptiń qyr – syryn meńgermeıinshe buǵan onyń qoly jetpeıtindigin»,– aıtady. Oqytýda qandaı ınovasıalyq oqytý ádis-tásilder bar, sonyń bárin qoldanyp, úırenip, tıimdi ádis-tásilderdi ár muǵalim óz tájirıbesinde qoldaný kerek dep oılaımyn. Oqytýdyń ınovasıalyq ádis-tásilderin paıdalanýdyń sharttarynyń ózi muǵalimniń árdaıym izdeniste, ózdiginen bilim alýdyń jaǵdaıyn týǵyzady. Ol pedagogıkalyq sharttarǵa: ınovasıalyq izdenis qajettiligi; ınovasıalyq ádis-tásilder jaıly bilim; ınovasıalyq ádis-tásilderiniń tıimdi joldaryn qarastyrý; ınovasıalyq ádisterdi meńgerý; ınovasıalyq ádis-tásilderdi paıdalaný jáne bilim berýdi uıymdastyrý formalary; ınovasıalyq ádis-tásilderiniń nátıjesiniń bolýy; ınovasıalyq ádis-tásilderdiń ozyq tájirıbelerin bekitý jatady. Birtindep «Synı turǵydan oılaý» jobasynyń qarapaıym strategıalaryn paıdalana otyryp, sabaǵymnyń mazmunyn ózgerte bastadym. Oqýshylarymnyń kózindegi qýanyshty kórgende, tańdaǵan strtegıalardyń durys ekenine kózim jetti. Osydan túıgenim: jańa tehnologıa elementterimen dástúrli ádisterdi sabaqtastyra júrgizgen sabaq óz shyńyna jetedi. Al oqýshy sol bilim shyńyna shyǵý úshin josparlanatyn tapsyrmalar men qoldanylatyn ádister árbir muǵalimniń sheberligimen, ómir men turmystyń kúrdeliligine, qıynshylyqtarǵa qaramastan óz jumysyn súıetinine baılanysty. Olaı bolsa, 
«Aqyryn júrip, anyq bas 
Eńbegiń ketpes dalaǵa 
Ustazdyq etken jalyqpas 
Úıretýden balaǵa –degen uly Abaıdyń sózi shyndyq ekenin ómirdiń ózi dáleldep beredi.

Turymova Gúljaýhar Turǵanbekqyzy
№23 mektep-gımnazıasy qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi

---