InfoHub Logo

Qan qysymynyń joǵarylaýy týraly jıi sóz qozǵalǵanymen, onyń tómendeýi jóninde az aıtylady. Óıtkeni qan qysymynyń tómendeýi edáýir sırekteý kezdesedi. Degenmen bul dertti de nazardan tys qaldyrýǵa bolmaıdy. Qan qysymynyń tómendeýin medısınada «gıpotonıa» dep ataıdy. Eger áıel adamnyń qan qysymy qalypty norma - 95/60-tan, al er adamdarda 100/95-ten tómendese, bul gıpotonıa bolyp esepteledi. Qan qysymynyń tómendeý belgileri birtindep damýy da, aıaqasty ustama túrinde bilinýi de múmkin. Osyǵan sáıkes medısınada «jiti arterıalyq gıpotonıa» jáne «sozylmaly gıpotonıa» bar. Bul aýrýdyń qaýiptiligi mynada: ol bas mıynyń qanmen jetkilikti mólsherde qamtamasyz etilmeýine jáne osynyń saldarynan mı men ishki aǵzalarǵa otteginiń jetispeýshiligine soqtyrady. Sondyqtan bul syrqat der kezinde emdeýdi talap etedi. Gıpotonıa er adamdardan góri áıelderde basym. Olardyń 80 paıyzy - birinshilik nemese neırosırkýlátorlyq gıpotonıa.

Onyń belgileri: bastyń aýyrlaýy, tez sharshaǵyshtyq, bastyń aınalýy. Keıde kóńil-kúıdiń tómendigi, ashýshańdyk baıqalady. Syrqat adam umytshaq, birdeńege den qoıýda qınalady, al aýyr jaǵdaılarda talyp qalýy múmkin.

SEBEPTERİ

Bul syrqattyń sebepteri ár túrli. Olardyń qatarynda vegeto-tamyr dıstonıasy, júrek-qan tamyr júıesiniń syrqattary, asqazan-ishek joly aýrýlary bar. Sondaı-aq yqtımal sebepterine júrek shamasyzdyǵyn, aterosklerozdy, avımamınozdy, túrli ýyttanýlardy, syrtqy ózgeristerge organızmniń qorǵanysh áserin, alergıalyq reaksıalardy, densaýlyqtaǵy basqa da aqaýlardy jatqyzýǵa bolady. Gıpotonıa  qandaı da bir aýrýdyń qosa-qabattasqan belgisi bolýy múmkin. Bul jaǵdaıda negizgi syrqatty emdegen soń, gıpotonıa dep atalady. Al neırosırkýlátorlyq gıpotonıa strester, psıhologıalyq aýyrtpalyqtar, aqyl-oıdyń sharshaýy, júıkege salmaq túsiretin basqa da jaǵymsyz kubylystarmen qatar baıqalady. Bul jaǵdaıda ol birinshilik gıpotonıa dep atalady.

EMİ

Quramynda kofeıni bar jalpy yntalandyratyn dári-dármekter qoldanylady. Sonymen qatar kóptegen dárilik ósimdikter de jaqsy kómektesedi. Mysaly, adamtamyr tundyrmasy. Alaıda qandaı dárini bolmasyn, dárigermen keńese otyryp qabyldaǵan jón. Óıtkeni ár adamnyń aǵzasy, aýrýdyń týyndaý sebebi ár túrli, sondyqtan bir dári árkimge árqalaı áser etýi múmkin. Qan qysymynyń tómendeýi onyń joǵarylaýymen salystyrǵanda kóbine aýyr zardaptarǵa alyp kelmeıdi. Sondyqtan ony emdeıtin dáriler de kóp emes. Gıpotonıaǵa shaldyqqan adam óz-ózine kómektese bilýi lázim. Iaǵnı denesin únemi shıratyp, shynyqtyrýy kerek. Júıeli túrde jáne jıi qımyldaǵan jón. Alaıda tamyrlarǵa artyq salmaq túsirýge bolmaıdy. Ásirese jaıaý júrý, júzý, túrli oıyndar paıdaly. Bul syrqattarǵa ystyq jáne salqyn sýdy kezektestire sebilge túsý, baseın, monsha, saýna, deneni sylap-sıpaý paıdaly. Biraq temperatýra kúrt ózgergende abaılaý kerek, aldymen deneni úıretip alǵan jón. Deni saý adamdarmen salystyrǵanda qan qysymy tómen adamdarǵa uıqyǵa kóp ýaqyt bólý kerek - keminde 10-12 saǵat úzilissiz uıyqtaý. Keıbireýler gıpotonıkterdi maýbas, jalqaý dep oılaıdy. Bul durys emes. Uzaq uıqy - organızmniń qorǵanysh reaksıasy, ol syrqat adamnyń ózin jaqsy sezinýi úshin asa qajet.  Qan qysymy tómen adamdarǵa qoıý shaı, kofeni qalaýynsha ishýge bolady. Biraq tuzdy shektegen jón. Basy aınalyp, qulap qalmaý úshin tańerteń tósekten shapshań turyp ketýge bolmaıdy. Aldymen tósekte jatyp qımyldap, qol-aıaqty shıratyp alyńyz. Ádette gıpotonıa adamnyń qalypty ómirine asa kóp zardabyn tıgizbeıdi, biraq syrqattyń jaǵdaıy nasharlaıtyn bolsa, mindetti túrde dárigerge kórinip arnaıy em alýy shart.

I. Nýsıpbaeva, dáriger terapevt.

---