Elektrostatıkanyń negizgi zańy - Kýlon zańy
Sabaqtyń taqyryby: Elektrostatıkanyń negizgi zańy - Kýlon zańy
Paıdalandy kóp ǵalymdar,
Fızıkanyń zańdaryn.
Sol zańdarmen tanydyq,
Tabıǵattyń syrlaryn.
Sabaqtyń maqsaty: Elektromagnıttik ózara áserlesýdi san jaǵynan sıpattaıtyn zańdy oqyp úırený, elektr zarády birligin taǵaıyndaý.
Kútiletin nátıje: 1) Zarádtalǵan bólshekterdiń ózara áserleri týraly bilimderin jetildirý.
2) Kýlon zańynyń formýlalaryn paıdalana otyryp esepter shyǵara bilý daǵdysyn qalyptastyrý.
3) Taza jazýǵa, iskerlikke, izdenimpazdyqqa baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Syzbalar, sýretter, keste
Sabaqtyń túr: Aralas sabaq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
Klass oqýshylarynyń kóńil - kúıine nazar aýdarý.
Sabaqta joq oqýshylardy belgileý. Oqýshylardy úsh topqa bólip otyrǵyzý
İİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý:
1) úı tapsyrmasyn tekserý ( Ár topqa suraqtar berý)
( jeke, toppen daıyndalyp jaýaptar berý)
1.«Elektr», «Elektr zarády» degen ne?
2. Elektr zarádynyń qandaı túrleri bar jáne denelerdiń zarádtalǵanyn qandaı qural arqyly bilemiz?
3. Kúndelikti ómirde baıqaǵan jaǵdaılarǵa baılanysty denelerdiń elektrlenýine mysaldar keltirińder.
4. Denelerdi qandaı ádistermen elektrleýge bolady, zarádyń saqtalý degendi qalaı túsinemiz?
İİİ. Maǵynany taný.
a) Jańa sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý
1. Tujyrymdamasy: Elektrostatıkanyń negizgi zańyn 1785 j. tájirıbe júzinde aınalmaly tarazynyń kómegimen fransýz fızıgi Sh. Kýlon taǵaıyndady
2. Tájirıbe: Kýlon aınalmaly tarazyny paıdalanyp qozǵalmaıtyn eki kishkene zarádtalǵan shardyń bir - birimen ózara árekettesýin eksperıment júzinde anyqtady. Mynadaı qortyndy jasady.
Kýlon zańy: Vakýmdaǵy qozǵalmaıtyn eki núktelik zarádtiń ózara árekettesý kúshi zarádtardyń modýliniń kóbeıtindisine týra proporsıonal jáne olardyń araqashyqtyqtarynyń kvadratyna keri proporsıonal
Bul kúsh osy zarádtardy qosatyn túzýdiń boımen baǵyttalǵan.
3. Táýeldilik:
- Kýlon kúshi
- proporsıonaldyq koefısıent.
4. Zarád birligi: Halyqaralyq birlikter júıesinde (si) zarád birligi negizgi emes, týyndy birlik, sondyqtan, ol úshin etalon engizilmeıdi.
Si júıesinde zarád birligi Kýlondy tok kúshi arqyly taǵaıyndaıdy.
1 kýlon (Kl) = tok kúshi 1 A bolǵan ótkizgishtiń kóldeneń qımasynan 1s ótkizetin zarád. 1 Kýlon zarád - óte úlken shama. Bir - birinen 1 km. Qashyqtyqta ornalasqan árqaısysy 1 Kýlon eki núktelik zarádtiń ózara áser kúshi jer sharynyń massasy 1 t. júkti tartatyn kúshinen az - aq kem.
1 Kl zarád óte úlken shama.
kl jer sharynyń 1 t júkti tartatyn kúshinen kem emes.
5. Basqa jaǵdaılarda berilýi.
- elektr turaqtysy
- (grek áripi «Epsılon»)
- dıelektr ótimdilik ortaǵa baılanysty.
Ortanyń dıelektrlik ótkizgishtigi – bul zattyń elektrlik jáne zarádtardyń berilgen ortadaǵy ózara árekettesý kúshi vakýmdaǵy ózara árekettesý kúshinen neshe ese az bolatynyn kórsetetin fızıkalyq shama.
6. Basqa zańǵa uqsastyǵy: 1687 j Búkil álemdik tartylys zańy
7. Ereksheligi: Gravıtasıalyq kúshten artyq, áseri kózge kórinedi.
8. Qoldaný shegi: a) Zarádtalǵan dene núktelik bolý kerek.
á) Mindetti túrde qozǵalmaıtyn bolý kerek.
Kýlon zańynyń tek núktelik zarádtar úshin ǵana durys ekenin ustaý qajet. Shyndyǵynda, tabıǵatta núktelik zarádtar bolmaıdy, biraq zarádtalǵan deneler arasyndaǵy qashyqtyq olardyń ólshemderinen kóp úlken bolsa, onda denelerdi núktelik dep esepteýge bolady.
İÚ. Oı - tolǵanys
1. Esepter shyǵarý
№677 № 678
UBT: fızıka testiler jınaǵy 1, 12 nusqa №4 jáne №7
№4. Eki núktelik zarádtalǵan denelerdiń araqashyqtyǵyn 2 ese arttyrǵanda olardyń arasyndaǵy ózara árekettesý kúshi qansha ese ózgeredi? 2 ese kemitse she?
Jaýaby: kúsh 4 ese kemıdi.
Jaýaby: kúsh 4 ese artady.
№7. Eger núktelik zarádtalǵan deneniń bireýiniń zarádyn 3ese arttyrsa árekettesý kúshi qalaı ózgeredi?, al kemitse she?
Ber: q=3q
t/k: F=?
Jaýaby: kúsh 3 ese artady.
Jaýaby: kúsh 3 ese kemıdi
2. Raft ádisin paıdalaný
Rol. a) Kýlon zańy týraly másele kóterilse ony kim jazýy múmkin.
Aýdıtorıa. á) Olar kimge jazýy múmkin
Forma. b) Ol qandaı formada jazylýy múmkin
Taqyryp v) Taqyryp
Ú. Sabaqty qorytyndylaý
1) Keste boıynsha
2) Venn dıagramasy
Kýlon zańy
Uqsastyǵy
Búkilálemdik tartylys zańy
Úİ. Baǵalaý
Úİİ. Úıge tapsyrma:
Paıdalandy kóp ǵalymdar,
Fızıkanyń zańdaryn.
Sol zańdarmen tanydyq,
Tabıǵattyń syrlaryn.
Sabaqtyń maqsaty: Elektromagnıttik ózara áserlesýdi san jaǵynan sıpattaıtyn zańdy oqyp úırený, elektr zarády birligin taǵaıyndaý.
Kútiletin nátıje: 1) Zarádtalǵan bólshekterdiń ózara áserleri týraly bilimderin jetildirý.
2) Kýlon zańynyń formýlalaryn paıdalana otyryp esepter shyǵara bilý daǵdysyn qalyptastyrý.
3) Taza jazýǵa, iskerlikke, izdenimpazdyqqa baýlý.
Sabaqtyń kórnekiligi: Syzbalar, sýretter, keste
Sabaqtyń túr: Aralas sabaq
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý
Klass oqýshylarynyń kóńil - kúıine nazar aýdarý.
Sabaqta joq oqýshylardy belgileý. Oqýshylardy úsh topqa bólip otyrǵyzý
İİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý:
1) úı tapsyrmasyn tekserý ( Ár topqa suraqtar berý)
( jeke, toppen daıyndalyp jaýaptar berý)
1.«Elektr», «Elektr zarády» degen ne?
2. Elektr zarádynyń qandaı túrleri bar jáne denelerdiń zarádtalǵanyn qandaı qural arqyly bilemiz?
3. Kúndelikti ómirde baıqaǵan jaǵdaılarǵa baılanysty denelerdiń elektrlenýine mysaldar keltirińder.
4. Denelerdi qandaı ádistermen elektrleýge bolady, zarádyń saqtalý degendi qalaı túsinemiz?
İİİ. Maǵynany taný.
a) Jańa sabaqtyń taqyrybymen tanystyrý
1. Tujyrymdamasy: Elektrostatıkanyń negizgi zańyn 1785 j. tájirıbe júzinde aınalmaly tarazynyń kómegimen fransýz fızıgi Sh. Kýlon taǵaıyndady
2. Tájirıbe: Kýlon aınalmaly tarazyny paıdalanyp qozǵalmaıtyn eki kishkene zarádtalǵan shardyń bir - birimen ózara árekettesýin eksperıment júzinde anyqtady. Mynadaı qortyndy jasady.
Kýlon zańy: Vakýmdaǵy qozǵalmaıtyn eki núktelik zarádtiń ózara árekettesý kúshi zarádtardyń modýliniń kóbeıtindisine týra proporsıonal jáne olardyń araqashyqtyqtarynyń kvadratyna keri proporsıonal
Bul kúsh osy zarádtardy qosatyn túzýdiń boımen baǵyttalǵan.
3. Táýeldilik:
- Kýlon kúshi
- proporsıonaldyq koefısıent.
4. Zarád birligi: Halyqaralyq birlikter júıesinde (si) zarád birligi negizgi emes, týyndy birlik, sondyqtan, ol úshin etalon engizilmeıdi.
Si júıesinde zarád birligi Kýlondy tok kúshi arqyly taǵaıyndaıdy.
1 kýlon (Kl) = tok kúshi 1 A bolǵan ótkizgishtiń kóldeneń qımasynan 1s ótkizetin zarád. 1 Kýlon zarád - óte úlken shama. Bir - birinen 1 km. Qashyqtyqta ornalasqan árqaısysy 1 Kýlon eki núktelik zarádtiń ózara áser kúshi jer sharynyń massasy 1 t. júkti tartatyn kúshinen az - aq kem.
1 Kl zarád óte úlken shama.
kl jer sharynyń 1 t júkti tartatyn kúshinen kem emes.
5. Basqa jaǵdaılarda berilýi.
- elektr turaqtysy
- (grek áripi «Epsılon»)
- dıelektr ótimdilik ortaǵa baılanysty.
Ortanyń dıelektrlik ótkizgishtigi – bul zattyń elektrlik jáne zarádtardyń berilgen ortadaǵy ózara árekettesý kúshi vakýmdaǵy ózara árekettesý kúshinen neshe ese az bolatynyn kórsetetin fızıkalyq shama.
6. Basqa zańǵa uqsastyǵy: 1687 j Búkil álemdik tartylys zańy
7. Ereksheligi: Gravıtasıalyq kúshten artyq, áseri kózge kórinedi.
8. Qoldaný shegi: a) Zarádtalǵan dene núktelik bolý kerek.
á) Mindetti túrde qozǵalmaıtyn bolý kerek.
Kýlon zańynyń tek núktelik zarádtar úshin ǵana durys ekenin ustaý qajet. Shyndyǵynda, tabıǵatta núktelik zarádtar bolmaıdy, biraq zarádtalǵan deneler arasyndaǵy qashyqtyq olardyń ólshemderinen kóp úlken bolsa, onda denelerdi núktelik dep esepteýge bolady.
İÚ. Oı - tolǵanys
1. Esepter shyǵarý
№677 № 678
UBT: fızıka testiler jınaǵy 1, 12 nusqa №4 jáne №7
№4. Eki núktelik zarádtalǵan denelerdiń araqashyqtyǵyn 2 ese arttyrǵanda olardyń arasyndaǵy ózara árekettesý kúshi qansha ese ózgeredi? 2 ese kemitse she?
Jaýaby: kúsh 4 ese kemıdi.
Jaýaby: kúsh 4 ese artady.
№7. Eger núktelik zarádtalǵan deneniń bireýiniń zarádyn 3ese arttyrsa árekettesý kúshi qalaı ózgeredi?, al kemitse she?
Ber: q=3q
t/k: F=?
Jaýaby: kúsh 3 ese artady.
Jaýaby: kúsh 3 ese kemıdi
2. Raft ádisin paıdalaný
Rol. a) Kýlon zańy týraly másele kóterilse ony kim jazýy múmkin.
Aýdıtorıa. á) Olar kimge jazýy múmkin
Forma. b) Ol qandaı formada jazylýy múmkin
Taqyryp v) Taqyryp
Ú. Sabaqty qorytyndylaý
1) Keste boıynsha
2) Venn dıagramasy
Kýlon zańy
Uqsastyǵy
Búkilálemdik tartylys zańy
Úİ. Baǵalaý
Úİİ. Úıge tapsyrma:
You Might Also Like
-
Maqsaty: Umyt bolyp bara jatqan halyqtyq dástúrdi jańǵyrtý. Ájelerimizdiń ekinshi urpaǵy – nemerelerine tárbıe berý máselesi jaıynda oılaryn ortaǵa salýy. Oqýshylardy ımandylyqqa, izgilikke, qaıyrymd...
