Evrazıanyń ishki sýlary
Sabaqtyń maqsaty men mindetteri
- Evrazıa materıginiń ishki sýlarynyń alaptary, kólderi jáne muz basý, kóp jyldyq toń, jer asty sýlary týraly geografıalyq zańdylyqtardy zertteý.
- Ózen, kólderdiń erekshelikterin aıqyndaý, sıpattaı bilýge úırený.
- Oqýshylardyń mátindi oqyp este saqtaý, salystyra bilý, oı júıeleý barysynda shyǵarmashylyq, izdenýshilik qabiletin damytý.
- Sýdyń tazalyǵyn saqtaýǵa, únemdeýge, qorǵaı bilýge tárbıelený.
Túri jańa sabaq
Ádisi ınteraktıvti, sóıleý, dáleldeý, kórsetý, kartamen jumys.
Kórnekiligi slaıdtar, dúnıe júziniń fızıkalyq kartasy, elektrondy oqýlyq.
Kútiletin nátıjeler
1. Oqýshylar jańa sabaq mazmunyn meńgerýge qabiletti.
2. Ózenderdi alaptar boıynsha sıpattaı alady.
3. Kólder týraly maǵlumattardy damyta biledi.
4. Kartadan muz basý, kóp jyldyq tońdar jáne jerasty sýlarynyń
shekaralaryn karta boıynsha anyqtaıdy.
5. Taqyryp mazmunyndaǵy problemaly máselerdi aıqyndaıdy.
6. Óz oılaryn júıeleı alady.
1. Kirispe bólimi
Búgingi sabaq mazmunyna qatysty slaıdtar jiberiledi. Muǵalimniń kirispe sózi. Al, balalar «sý» degende kóz aldymyzǵa ne elesteıdi, taqtaǵa jaza qoıyńdarshy. Endeshe dápterimizge búgingi kún datasy men sabaqtyń taqyrybyn jazyp qoıalyq. Jańa sabaqtyń barysy habarlanady Negizgi bólim
Oqýshylarǵa jańa sabaq mazmuny berilgen 84 - 88 betterdi baǵyttap, oqyp shyǵýǵa alty mınýt ýaqyt beriledi, oqý nátıjesi tómendegi suraqtarmen tekseriledi.
Suraqtarǵa tez jaýap!
Negizgi suraq
1. Evrazıa materıginiń ishki sýlarynyń taralýy men ornalasýyna baılanysty qandaı zańdylyqtardy bilemiz?
Problemalyq suraqtar
1. Kóp jyldyq tońdar men batpaqtardyń zıandy jaqtary qandaı.
2. Mýsondyq jańbyrlardyń sharýashylyqqa keri áseri bolýy múmkin be.
Oqý suraqtary
1. Soltústik Muzdy muhıt alaptarynyń ózenderin atap, kartadan kórsetińder.
2. Bul ózender qalaı qorektenedi?
3. Jazyqtaǵy iri ózenderdi qalaı paıdalanýǵa bolady?
4. Atlant muhıtynyń alabyna jatatyn ózenderdiń qorektenýi nege árkelki?
5. Atlant muhıtynyń ózenderi ne sebepti qatty lastanǵan?
6. Tynyq muhıt alabynyń ózenderi basyn qaıdan alady?
7. Muhıttyń iri ózenderin kartadan tabyńdar.
8. Evrazıa materıginiń kólderiniń paıda bolýy jáne kásiptik mańyzy? 9. Úndi, Gang, Tıgr, Evfrat ózenderiniń ózindik erekshelikterin atańdar? 10. Qazirgi zamandaǵy muz basý, kop jyldyq tońdar, jer asty sýlarynyń taralý aýdandaryn atańdar, olardyń sharýashylyqtaǵy mańyzy qandaı?
Taqyryp mazmunyn damytý úshin beriletin tapsyrmalar
1. Artyq nysandardy tabyńdar
№ Ózenderdiń alaptary Ózender
1 Soltústik Muzdy muhıt Enıseı, Elek, Esil, Dýnaı, Ob, Ertis, İle.
2 Atlant muhıty Úndi, Sena, Jem, Dnepr, Hýanhe, Vısla, Tıgr.
3 Tynyq muhıt Amýr, Jaıyq, Ertis, Mekong, Syrdarıa, Hýanhe Po
4 Úndi muhıty Evfrat, Amýdarıa, Gang, Brahmapýtra, Edil, İle, Ob
5 İshki tuıyq alap Edil, Sena, Yrǵyz, Oıyl, Tobyl, Dnestr, Prýt
2. Oqýshylar eki túrli kók qaǵazdyń ( aqshyl kók jáne kókshildeý) túsi boıynsha tańdap topqa bólinedi, tórt mınýttaı daıyndalady.
Taqyryp mazmunyn ashý úshin óz usynystaryn aıtady, eki topta óz taqyryptary boıynsha daıyndaǵan slaıdtaryn jiberedi, taqyryp mazmunyn ashatyn, óz usynystaryn qorǵap shyǵady.
№1 - top
Taqyryby Egerde Parsy shyǵanaǵyndaǵy munaı óndirýdi toqtatyp tastasa ne bolar edi?(boljaý)
1. Arap elderinde ekonomıkalyq krızıs bolady.
2 Jumyssyzdyq kóbeıedi.
3. Halyqtyń ál - aýqaty nasharlaıdy.
4. Keletin týrıser sany azaıady.
5. Narazylyq mıtıńileri kóbeıedi
№2 - top
Taqyryby Aral teńiziniń sýynyń deńgeıin qalpyna keltirý joldary.(mysaly)
1. Jaýǵan qardy kólge ysyryp ákelý.
2. Sýyn ýly hımıkattardan tazartý.
3. Alystaǵy muzdardy tasýǵa qarajat bólý.
4. Kaspıı teńiziniń jer asty sýlaryn burý.
5. Moıynqumdaǵy jer asty teńizi sýynan kanal tartý.
3. Oqýlyqpen jumys
88 – bettegi, 3 - tapsyrma aýyzsha oryndalady.
Materıktegi qandaı ózender men kólder qatty lastanýǵa ushyraǵan dep oılaısyńdar, sebebi nelikten?
111. Qorytyndy bólimi
1. Oqýshylar kartany paıdalanyp, oqýlyq sońyndaǵy jospar boıynsha materıktiń bir ózenine óz qalaýlary boıynsha dápterge jazyp sıpattama beredi.
2. Muǵalim sabaqty tómendegi tórt jol óleńmen aıaqtaıdy.
Sý júrgizer tirshiliktiń tamyryn,
Sý joq bolsa tirshilik tamam baýyrym,
Sýdyń biz bile tura mańyzyn,
Kóp bolǵan soń umytamyz qadirin.
T. Esimjanov.
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma taqyrypty oqý, keskin kartaǵa ózen, kólderdi túsirý.
- Evrazıa materıginiń ishki sýlarynyń alaptary, kólderi jáne muz basý, kóp jyldyq toń, jer asty sýlary týraly geografıalyq zańdylyqtardy zertteý.
- Ózen, kólderdiń erekshelikterin aıqyndaý, sıpattaı bilýge úırený.
- Oqýshylardyń mátindi oqyp este saqtaý, salystyra bilý, oı júıeleý barysynda shyǵarmashylyq, izdenýshilik qabiletin damytý.
- Sýdyń tazalyǵyn saqtaýǵa, únemdeýge, qorǵaı bilýge tárbıelený.
Túri jańa sabaq
Ádisi ınteraktıvti, sóıleý, dáleldeý, kórsetý, kartamen jumys.
Kórnekiligi slaıdtar, dúnıe júziniń fızıkalyq kartasy, elektrondy oqýlyq.
Kútiletin nátıjeler
1. Oqýshylar jańa sabaq mazmunyn meńgerýge qabiletti.
2. Ózenderdi alaptar boıynsha sıpattaı alady.
3. Kólder týraly maǵlumattardy damyta biledi.
4. Kartadan muz basý, kóp jyldyq tońdar jáne jerasty sýlarynyń
shekaralaryn karta boıynsha anyqtaıdy.
5. Taqyryp mazmunyndaǵy problemaly máselerdi aıqyndaıdy.
6. Óz oılaryn júıeleı alady.
1. Kirispe bólimi
Búgingi sabaq mazmunyna qatysty slaıdtar jiberiledi. Muǵalimniń kirispe sózi. Al, balalar «sý» degende kóz aldymyzǵa ne elesteıdi, taqtaǵa jaza qoıyńdarshy. Endeshe dápterimizge búgingi kún datasy men sabaqtyń taqyrybyn jazyp qoıalyq. Jańa sabaqtyń barysy habarlanady Negizgi bólim
Oqýshylarǵa jańa sabaq mazmuny berilgen 84 - 88 betterdi baǵyttap, oqyp shyǵýǵa alty mınýt ýaqyt beriledi, oqý nátıjesi tómendegi suraqtarmen tekseriledi.
Suraqtarǵa tez jaýap!
Negizgi suraq
1. Evrazıa materıginiń ishki sýlarynyń taralýy men ornalasýyna baılanysty qandaı zańdylyqtardy bilemiz?
Problemalyq suraqtar
1. Kóp jyldyq tońdar men batpaqtardyń zıandy jaqtary qandaı.
2. Mýsondyq jańbyrlardyń sharýashylyqqa keri áseri bolýy múmkin be.
Oqý suraqtary
1. Soltústik Muzdy muhıt alaptarynyń ózenderin atap, kartadan kórsetińder.
2. Bul ózender qalaı qorektenedi?
3. Jazyqtaǵy iri ózenderdi qalaı paıdalanýǵa bolady?
4. Atlant muhıtynyń alabyna jatatyn ózenderdiń qorektenýi nege árkelki?
5. Atlant muhıtynyń ózenderi ne sebepti qatty lastanǵan?
6. Tynyq muhıt alabynyń ózenderi basyn qaıdan alady?
7. Muhıttyń iri ózenderin kartadan tabyńdar.
8. Evrazıa materıginiń kólderiniń paıda bolýy jáne kásiptik mańyzy? 9. Úndi, Gang, Tıgr, Evfrat ózenderiniń ózindik erekshelikterin atańdar? 10. Qazirgi zamandaǵy muz basý, kop jyldyq tońdar, jer asty sýlarynyń taralý aýdandaryn atańdar, olardyń sharýashylyqtaǵy mańyzy qandaı?
Taqyryp mazmunyn damytý úshin beriletin tapsyrmalar
1. Artyq nysandardy tabyńdar
№ Ózenderdiń alaptary Ózender
1 Soltústik Muzdy muhıt Enıseı, Elek, Esil, Dýnaı, Ob, Ertis, İle.
2 Atlant muhıty Úndi, Sena, Jem, Dnepr, Hýanhe, Vısla, Tıgr.
3 Tynyq muhıt Amýr, Jaıyq, Ertis, Mekong, Syrdarıa, Hýanhe Po
4 Úndi muhıty Evfrat, Amýdarıa, Gang, Brahmapýtra, Edil, İle, Ob
5 İshki tuıyq alap Edil, Sena, Yrǵyz, Oıyl, Tobyl, Dnestr, Prýt
2. Oqýshylar eki túrli kók qaǵazdyń ( aqshyl kók jáne kókshildeý) túsi boıynsha tańdap topqa bólinedi, tórt mınýttaı daıyndalady.
Taqyryp mazmunyn ashý úshin óz usynystaryn aıtady, eki topta óz taqyryptary boıynsha daıyndaǵan slaıdtaryn jiberedi, taqyryp mazmunyn ashatyn, óz usynystaryn qorǵap shyǵady.
№1 - top
Taqyryby Egerde Parsy shyǵanaǵyndaǵy munaı óndirýdi toqtatyp tastasa ne bolar edi?(boljaý)
1. Arap elderinde ekonomıkalyq krızıs bolady.
2 Jumyssyzdyq kóbeıedi.
3. Halyqtyń ál - aýqaty nasharlaıdy.
4. Keletin týrıser sany azaıady.
5. Narazylyq mıtıńileri kóbeıedi
№2 - top
Taqyryby Aral teńiziniń sýynyń deńgeıin qalpyna keltirý joldary.(mysaly)
1. Jaýǵan qardy kólge ysyryp ákelý.
2. Sýyn ýly hımıkattardan tazartý.
3. Alystaǵy muzdardy tasýǵa qarajat bólý.
4. Kaspıı teńiziniń jer asty sýlaryn burý.
5. Moıynqumdaǵy jer asty teńizi sýynan kanal tartý.
3. Oqýlyqpen jumys
88 – bettegi, 3 - tapsyrma aýyzsha oryndalady.
Materıktegi qandaı ózender men kólder qatty lastanýǵa ushyraǵan dep oılaısyńdar, sebebi nelikten?
111. Qorytyndy bólimi
1. Oqýshylar kartany paıdalanyp, oqýlyq sońyndaǵy jospar boıynsha materıktiń bir ózenine óz qalaýlary boıynsha dápterge jazyp sıpattama beredi.
2. Muǵalim sabaqty tómendegi tórt jol óleńmen aıaqtaıdy.
Sý júrgizer tirshiliktiń tamyryn,
Sý joq bolsa tirshilik tamam baýyrym,
Sýdyń biz bile tura mańyzyn,
Kóp bolǵan soń umytamyz qadirin.
T. Esimjanov.
Baǵalaý.
Úıge tapsyrma taqyrypty oqý, keskin kartaǵa ózen, kólderdi túsirý.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
