Eresekterge qazaq tilin oqytýda oıyn tehnologıalaryn qoldanýdyń tıimdiligi
Eresekterge qazaq tilin oqytýda oıyn tehnologıalaryn qoldanýdyń tıimdiligi
Bul taqyryp qazaq tilin eresekterge oqytýmen aınalysyp júrgen barlyq áriptesterimizdi qyzyqtyratyn, talaı ret oılandyryp, kókeılerinde alýan túrli suraqtar týǵyzǵan taqyryp dep oılaımyn. Sebebi sabaqty qyzyqty etip ótkizý, oqytý úrdisin tartymdy etip uıymdastyrý máselesin sheshý jolynda oıymyzǵa keletin eń negizgi joldardyń biri – oıyn tehnologıalaryn qoldaný. Oqytýshy óz pániniń teorıasyn qanshalyq jetik bilse de, onyń isiniń nátıjeli bolýynyń eń basty kepili – ádis - tásilderiniń durys tańdalýy, tıimdi jumys túrleriniń júrgizilýi. Sondyqtan eresekterdi oqytýda oıyn tehnologıalaryn durys qoldaný pedagogıkalyq sheberlikti, izdenis pen shyǵarmashylyqty, aldyna aıqyn maqsat qoıa bilip, oǵan jetýdiń joldaryn jan - jaqty oılastyra alýdy, sonymen qatar psıhologıalyq bilimdi de talap etedi. Qazaq tilin eresekterge oqytý barysynda oıyn tehnologıalaryn qoldanýǵa qatysty mynadaı birneshe ózekti suraqtardy atap ótýge bolady:
1.) Eresek adamdarmen oıynnyń qandaı túrlerin ótkizgen tıimdi bolady?
2.) Oıyndy sabaqtyń qaı kezeńinde ótkizý kerek?
3.) Oıyn tehnologıalaryn qoldanýda til úırenýshilerdiń jas erekshelikterin eskerý qajet pe?
4.) Sabaqta oıyndy qoldanýda jiberiletin ádistemelik qatelikter qandaı?
Osy saýaldarǵa jaýap izdep kóreıik.
Adamzattyń kóptegen jyldar boıǵy oınaý tájirıbesi oıynnyń bilimdik qundylyǵyn dáleldedi. Oıynnyń shyǵý syryn ǵalymdar júzdegen jyldar boıy zerttep keledi. Onyń shyǵý tarıhy jaıly kóptegen pikirler bar. Kóp tujyrymdardyń biri boıynsha oıyn qoǵamnyń dinı, áleýmettik - ekonomıkalyq jáne mádenı damýy kezindegi bos ýaqyt pen demalysty ótkizý máselesinen týyndaǵan. Erte zamanda oıyn qoǵamdyq ómirdiń bir bóligi bolyp, oǵan dinı - saıası mańyz berilgen. Erte grekter oıyndy Qudaılar qoldaǵan dese, Qytaıda merekelik oıyndardy ımperator ashyp, ózi de qatysqan. Oıyn ómirde paıdasyz kóringenmen, asa qajetti qubylys. Sabaqta tıimdi qoldanylǵan oıyn túrleri — oqytýshynyń sabaǵyndaǵy materıaldy til úırenýshilerdiń asa zor iltıpatpen tyńdap, jemisti, sapaly meńgerýine senimdi kómekshi bola alady.
Oıyn – oqý úrdisindegi oqytýdyń ári formasy, ári ádisi retinde derbes dıdaktıkalyq kategorıa. Sonymen birge oıyndy oqytýshy men til úırenýshiniń birlesken oqý áreketiniń ózara baılanysty tehnologıasy retinde qoldanýǵa bolady. Eń bastysy, kez kelgen oıyn áreketi oqý áreketin oryndaýǵa beıimdelýi tıis. Bul úrdis sabaq barysynda paıdalanylatyn dıdaktıkalyq oıyndar arqyly júzege asady.
Naqty bizdiń isimizde, ıaǵnı eresekterge qazaq tilin oqytýda qoldanylatyn oıynnyń maqsaty - oıyn tehnologıasy arqyly til úırenýshilerdiń sóıleý tilin damytý, sóıleý daǵdysyn qalyptastyrý, sózdik qoryn arttyrý. Al mindeti – til úırenýshilerdiń qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý, belsendiligin arttyrý, tildi úırenýge degen ynta - yqylastaryn kúsheıtý.
Biz qazaq tilin balalarǵa emes, eresek adamdarǵa úıretemiz. Ártúrli salada qyzmet etetin, tildi meńgerý qabiletteri de, jas erekshelikteri de ártúrli, dúnıetanymdary men kózqarastary da ár qıly adamdarmen jumys isteımiz. Olardyń biri jumysyndaǵy aıaqtalmaı qalǵan isin ýaıymdap, ekinshisi erteńgi kúngi issaparyn josparlap, al endi biri otbasyndaǵy bir jaǵdaıdy oılap otyrýy múmkin. Oqytýshynyń aldyndaǵy eń birinshi mindet – aldynda otyrǵan osyndaı alýan túrli til úırenýshilerdiń oıyn qazaq tilin úırenýge shoǵyrlandyrý, olardyń barlyq basqa oılaryn umyttyrý. Al sabaq barysynda durys, saýatty ári oryndy qoldanylǵan oıyn tehnologıalary osy máselelerdi sheshýdegi basty tıimdi quraldardyń biri dep senimmen aıtýǵa bolady.
Pedagogıka ǵylymynda oqytý úrdisinde qoldanylatyn oıyndardyń birneshe túrleri atap kórsetiledi. Sonyń ishinde bizdiń oqytý úrdisimizde qoldanylatyny – dıdaktıkalyq oıyndar.
Oqytý úrdisinde qoldanylatyn dıdaktıkalyq oıyndar – til úırenýshilerdiń bilimderin arttyrýdyń quraly. Dıdaktıkalyq oıyndar arnaıy maqsatty kózdeıdi jáne naqty mindetti sheshedi. Sabaqtyń qaı kezeńinde qoldanylýyna baılanysty oıyndardyń maqsat - mindetteri ártúrli bolýy múmkin. Máselen, oıyn sabaqtyń basynda til úırenýshilerdiń oıyn shoǵyrlandyrady, til úırený úshin psıhologıalyq jaǵymdy jaǵdaı qalyptastyrady, ótken sabaqty eske túsiredi. Keıde sabaqtyń uıymdastyrý kezeńin tıimdi ótkizýge te kómektesedi. Jumys babymen til úırenýshiler bári birdeı sabaq bastalatyn ýaqytta jınala almaı qalýy múmkin. Osyndaı kezde sabaqtyń basynda mańyzdy materıaldy berý tıimsiz bolady, kútýge týra keletin jaǵdaılar da kezdesedi. Sonda qalyptasqan jaǵdaıdy tildik oıyndar arqyly sheshýge ábden bolady. Mysaly, bizdiń ortalyqtyń oqytýshylary sabaqtyń basynda qoldanatyn birneshe oıyndy aıta ketýge bolady: «Sózder tizbegi» oıyny (óte jeńil oıyn, aıtylǵan sózdiń sońǵy dybysynan bastalatyn sóz aıtý kerek), «Meni túsin» oıyny (taratylǵan qaǵazda jazýly turǵan sózdi basqalarǵa túsindirý kerek).
Til úıretý sabaǵynyń ortasynda qoldanylatyn oıyn tehnologıalary til úırenýshilerdiń kóńil - kúıin sergitedi, erik - jigerin damytady, sabaqqa yntasyn arttyrady, sonymen qatar tildik materıaldy bekitýge, jańa aqparatty este saqtaýǵa ıgi yqpal etedi. Al sabaqtyń sońynda oıyn taqyrypty bekitý, sabaqta alǵan tildik bilimdi jınaqtaý maqsatyn kózdeıdi. Demek, oqytýshynyń aldyna qoıǵan maqsat - mindetine baılanysty oıyndy sabaqtyń kez kelgen kezeńinde qoldanýǵa bolady.
Jalpy oqytýshynyń oıyndy uıymdastyrý jumysy oıyndy ótkizýge ázirlik, oıyndy ótkizý, oıyndy taldaý sıaqty úsh kezeńdi qamtıdy. Dıdaktıkalyq maqsatyna qaraı oıyndy tańdaý, oǵan qajetti materıaldy daıarlaý oıyndy ótkizýge ázirlik bolyp tabylady. Til úırenýshilerdi oıynnyń mazmunymen tanystyrý oıyndy ótkizý bolyp tabylady. Oıyndy taldaý - bul oıynnyń óz maqsatyna jetýi, qatysýshylardyń belsendiligi, olardyń is - áreketi jáne eń bastysy tıimdiligi qanshalyqty bolǵanyn oı eleginen ótkizý. Ár oqytýshy óziniń sabaǵynda qoldanǵan oıyndardy ózi úshin osylaısha taldap otyrsa, óziniń oqytý úrdisinde dástúrli túrde qoldanatyn eń tıimdi dep tabylǵan oıyndary saralanyp shyǵady.
Ataqty fransýz ǵalymy Lýı de Braıl bylaı deıdi: «eń qarapaıym máseleni qozǵaıtyn oıyndardyń ózinde ǵylymı jumysqa uqsas jalpy elementter kóp kezdesedi. Eki jaǵdaıda da (oıyn men ǵylymı jumys) eń bastysy qoıylǵan maqsattyń bolýy, sonan soń qıyndyqtyń bolýy, ony jeńý, jańalyqty ashý qýanyshy. Mine, sondyqtan da, bar adamdardy, jasyna karamastan, oıyn ózine tartyp turady».
Mine, osyndaı tıimdi de tartymdy ádis retinde oıyndy qoldanýda oqytýshynyń nazarda ustaıtyn mańyzdy máseleleriniń biri – psıhologıalyq jaǵy. Sabaqta qoldanylatyn kez kelgen oıyn eresekterge beıimdelýi tıis. Iaǵnı eresek til úırenýshilerge ersi kórinbeıtindeı bolýy kerek. Ol úshin oıynnyń paıdaly ekeni aıqyn bolýy shart. Sondaı - aq oıyn tehnologıasy qoldanylatyn toptaǵy psıhologıalyq jaǵdaıdy, olardyń bir - birimen qarym - qatynasyn de eskerý qajet. Til úırenýshilerdiń oıynǵa yntasy bolǵan jaǵdaıda ǵana, oıyn júrýi múmkin. Eshqandaı oıyndy formaldy oınaýǵa bolmaıdy. Árbir dıdaktıkalyq oıynǵa dıdaktıkalyq jattyǵýlardy oryndaý tán. Endigi bir jaǵynan, dıdaktıkalyq oıyndarǵa tán nárse - oınaý. Til úırenýshiniń nazary birinshiden soǵan aýady, al oıyn barysynda bilim berý maqsatynyń qalaı oryndalatyndyǵy baıqalmaı qalady. Sondyqtan, sabaqtarda ótiletin oıyndar til úırenýshilerge jaı aldanysh retinde emes, qyzyqty jumys retinde beriledi. Máselen, «Kim jyldam?» degen oıynǵa toqtalyp óteıik: til úırenýshilerge keste taratylady. Kesteniń baǵandarynda kim? ne? qandaı? qashan? ne isteıdi? degen suraqtar jazylyp turady. Tyńdaýshylar baǵandarǵa berilgen belgili bir áripten bastalatyn sózderdi jazý kerek. Ár baǵanǵa bir sózden. Birinshi bitirgen tyńdaýshy oıyndy toqtatady. Kezekpen sózder oqylyp, jınaǵan upaılary esepteledi.
Bul beıimdelgen oıynnyń bir túri. Kesteniń baǵandaryna ótilip jatqan taqyrypqa baılanysty kez kelgen suraqtardy nemese sózderdi jazýǵa bolady.
Joǵaryda aıtylǵandardan oıyn degenimiz jas erekshelikke qaramaıtyn, adamnyń kóńil - kúıin kóteretin ári oılandyratyn úrdis degen qorytyndy jasaýǵa bolady. Oıyn - tapqyrlyqty, uqyptylyqty, izdempazdyqty, dúnıetanym órisiniń keńdigin, kóp bilýdi, sondaı - aq basqa da tolyp jatqan sapalyq qasıetterdi qalyptastyrýǵa úlken múmkindigi bar pedagogıkalyq tıimdi ádisterdiń bipi.
Ataqty pedagog V. A. Sýhomolınskııdiń: «Oıynsyz aqyl - oıdyń qalypty damýy joq jáne bolýy da múmkin emes. Oıyn degenimiz - ushqyn, bilimge qumarlyq pen elikteýdiń mazdap janar oty», - degen sózi bar. Demek oıyn – bilikti, ádistemelik saýatty, shyǵarmashyl, jaýapty oqytýshynyń qolyndaǵy myqty qural.
Sol sebepti bizdiń, Býrabaı aýdanynyń Tilderdi oqytý ortalyǵynda osy másele únemi nazarda ustalady. Bizdiń ortalyǵymyzda Jarǵyǵa sáıkes pedagogıkalyq keńespen qatar Oqý - ádistemelik keńes jumys isteıdi. Pedagogıkalyq keńestiń otyrystarynda biz oqytý úrdisine qatysty máselelerdi, negizgi qyzmetimiz boıynsha alqaly túrde sheshim qabyldaýdy qajet etetin máselelerdi qarastyrsaq, Oqý - ádistemelik keńestiń otyrystarynda ádistemelik máselelerdi sóz etemiz, oqytý úrdisin jetildirý maqsatynda tájirıbe almasamyz, aldyńǵy qatarly pedagogıkalyq tájirıbelerdi talqylaımyz. Sonymen qatar jyl saıyn Oqý - ádistemelik keńestiń jyldyq josparyna Ortalyqtyń ár oqytýshysyna ádistemelik taqyryptar boıynsha baıandamalar qoıylady. Baıandama oqylǵannan keıin ony talqylaý barysynda oqytýshylarymyz bir - birimen tájirıbe almasyp, tıimdi dep tapqan nemese jańadan qoldanyp júrgen oıyn tehnologıalarymen bólisedi.
Bul baǵyttaǵy jumys aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Ujymymyz oqytý úrdisindegi tıimdi qural retinde oıyn tehnologıalaryn qoldaný joldaryn qarastyrýda shyǵarmashylyq pen izdenis ústinde bolady. Sebebi biz istegen jumysymyzdan qorytyndy shyǵara otyryp, aldaǵy jumysymyzdy jetildire túsýdi maqsat etemiz.
Qaırymdenova Araılym Esbolatqyzy – Aqmola oblysy Býrabaı aýdanynyń Tilderdi oqytý ortalyǵynyń dırektory
Bul taqyryp qazaq tilin eresekterge oqytýmen aınalysyp júrgen barlyq áriptesterimizdi qyzyqtyratyn, talaı ret oılandyryp, kókeılerinde alýan túrli suraqtar týǵyzǵan taqyryp dep oılaımyn. Sebebi sabaqty qyzyqty etip ótkizý, oqytý úrdisin tartymdy etip uıymdastyrý máselesin sheshý jolynda oıymyzǵa keletin eń negizgi joldardyń biri – oıyn tehnologıalaryn qoldaný. Oqytýshy óz pániniń teorıasyn qanshalyq jetik bilse de, onyń isiniń nátıjeli bolýynyń eń basty kepili – ádis - tásilderiniń durys tańdalýy, tıimdi jumys túrleriniń júrgizilýi. Sondyqtan eresekterdi oqytýda oıyn tehnologıalaryn durys qoldaný pedagogıkalyq sheberlikti, izdenis pen shyǵarmashylyqty, aldyna aıqyn maqsat qoıa bilip, oǵan jetýdiń joldaryn jan - jaqty oılastyra alýdy, sonymen qatar psıhologıalyq bilimdi de talap etedi. Qazaq tilin eresekterge oqytý barysynda oıyn tehnologıalaryn qoldanýǵa qatysty mynadaı birneshe ózekti suraqtardy atap ótýge bolady:
1.) Eresek adamdarmen oıynnyń qandaı túrlerin ótkizgen tıimdi bolady?
2.) Oıyndy sabaqtyń qaı kezeńinde ótkizý kerek?
3.) Oıyn tehnologıalaryn qoldanýda til úırenýshilerdiń jas erekshelikterin eskerý qajet pe?
4.) Sabaqta oıyndy qoldanýda jiberiletin ádistemelik qatelikter qandaı?
Osy saýaldarǵa jaýap izdep kóreıik.
Adamzattyń kóptegen jyldar boıǵy oınaý tájirıbesi oıynnyń bilimdik qundylyǵyn dáleldedi. Oıynnyń shyǵý syryn ǵalymdar júzdegen jyldar boıy zerttep keledi. Onyń shyǵý tarıhy jaıly kóptegen pikirler bar. Kóp tujyrymdardyń biri boıynsha oıyn qoǵamnyń dinı, áleýmettik - ekonomıkalyq jáne mádenı damýy kezindegi bos ýaqyt pen demalysty ótkizý máselesinen týyndaǵan. Erte zamanda oıyn qoǵamdyq ómirdiń bir bóligi bolyp, oǵan dinı - saıası mańyz berilgen. Erte grekter oıyndy Qudaılar qoldaǵan dese, Qytaıda merekelik oıyndardy ımperator ashyp, ózi de qatysqan. Oıyn ómirde paıdasyz kóringenmen, asa qajetti qubylys. Sabaqta tıimdi qoldanylǵan oıyn túrleri — oqytýshynyń sabaǵyndaǵy materıaldy til úırenýshilerdiń asa zor iltıpatpen tyńdap, jemisti, sapaly meńgerýine senimdi kómekshi bola alady.
Oıyn – oqý úrdisindegi oqytýdyń ári formasy, ári ádisi retinde derbes dıdaktıkalyq kategorıa. Sonymen birge oıyndy oqytýshy men til úırenýshiniń birlesken oqý áreketiniń ózara baılanysty tehnologıasy retinde qoldanýǵa bolady. Eń bastysy, kez kelgen oıyn áreketi oqý áreketin oryndaýǵa beıimdelýi tıis. Bul úrdis sabaq barysynda paıdalanylatyn dıdaktıkalyq oıyndar arqyly júzege asady.
Naqty bizdiń isimizde, ıaǵnı eresekterge qazaq tilin oqytýda qoldanylatyn oıynnyń maqsaty - oıyn tehnologıasy arqyly til úırenýshilerdiń sóıleý tilin damytý, sóıleý daǵdysyn qalyptastyrý, sózdik qoryn arttyrý. Al mindeti – til úırenýshilerdiń qazaq tiline degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý, belsendiligin arttyrý, tildi úırenýge degen ynta - yqylastaryn kúsheıtý.
Biz qazaq tilin balalarǵa emes, eresek adamdarǵa úıretemiz. Ártúrli salada qyzmet etetin, tildi meńgerý qabiletteri de, jas erekshelikteri de ártúrli, dúnıetanymdary men kózqarastary da ár qıly adamdarmen jumys isteımiz. Olardyń biri jumysyndaǵy aıaqtalmaı qalǵan isin ýaıymdap, ekinshisi erteńgi kúngi issaparyn josparlap, al endi biri otbasyndaǵy bir jaǵdaıdy oılap otyrýy múmkin. Oqytýshynyń aldyndaǵy eń birinshi mindet – aldynda otyrǵan osyndaı alýan túrli til úırenýshilerdiń oıyn qazaq tilin úırenýge shoǵyrlandyrý, olardyń barlyq basqa oılaryn umyttyrý. Al sabaq barysynda durys, saýatty ári oryndy qoldanylǵan oıyn tehnologıalary osy máselelerdi sheshýdegi basty tıimdi quraldardyń biri dep senimmen aıtýǵa bolady.
Pedagogıka ǵylymynda oqytý úrdisinde qoldanylatyn oıyndardyń birneshe túrleri atap kórsetiledi. Sonyń ishinde bizdiń oqytý úrdisimizde qoldanylatyny – dıdaktıkalyq oıyndar.
Oqytý úrdisinde qoldanylatyn dıdaktıkalyq oıyndar – til úırenýshilerdiń bilimderin arttyrýdyń quraly. Dıdaktıkalyq oıyndar arnaıy maqsatty kózdeıdi jáne naqty mindetti sheshedi. Sabaqtyń qaı kezeńinde qoldanylýyna baılanysty oıyndardyń maqsat - mindetteri ártúrli bolýy múmkin. Máselen, oıyn sabaqtyń basynda til úırenýshilerdiń oıyn shoǵyrlandyrady, til úırený úshin psıhologıalyq jaǵymdy jaǵdaı qalyptastyrady, ótken sabaqty eske túsiredi. Keıde sabaqtyń uıymdastyrý kezeńin tıimdi ótkizýge te kómektesedi. Jumys babymen til úırenýshiler bári birdeı sabaq bastalatyn ýaqytta jınala almaı qalýy múmkin. Osyndaı kezde sabaqtyń basynda mańyzdy materıaldy berý tıimsiz bolady, kútýge týra keletin jaǵdaılar da kezdesedi. Sonda qalyptasqan jaǵdaıdy tildik oıyndar arqyly sheshýge ábden bolady. Mysaly, bizdiń ortalyqtyń oqytýshylary sabaqtyń basynda qoldanatyn birneshe oıyndy aıta ketýge bolady: «Sózder tizbegi» oıyny (óte jeńil oıyn, aıtylǵan sózdiń sońǵy dybysynan bastalatyn sóz aıtý kerek), «Meni túsin» oıyny (taratylǵan qaǵazda jazýly turǵan sózdi basqalarǵa túsindirý kerek).
Til úıretý sabaǵynyń ortasynda qoldanylatyn oıyn tehnologıalary til úırenýshilerdiń kóńil - kúıin sergitedi, erik - jigerin damytady, sabaqqa yntasyn arttyrady, sonymen qatar tildik materıaldy bekitýge, jańa aqparatty este saqtaýǵa ıgi yqpal etedi. Al sabaqtyń sońynda oıyn taqyrypty bekitý, sabaqta alǵan tildik bilimdi jınaqtaý maqsatyn kózdeıdi. Demek, oqytýshynyń aldyna qoıǵan maqsat - mindetine baılanysty oıyndy sabaqtyń kez kelgen kezeńinde qoldanýǵa bolady.
Jalpy oqytýshynyń oıyndy uıymdastyrý jumysy oıyndy ótkizýge ázirlik, oıyndy ótkizý, oıyndy taldaý sıaqty úsh kezeńdi qamtıdy. Dıdaktıkalyq maqsatyna qaraı oıyndy tańdaý, oǵan qajetti materıaldy daıarlaý oıyndy ótkizýge ázirlik bolyp tabylady. Til úırenýshilerdi oıynnyń mazmunymen tanystyrý oıyndy ótkizý bolyp tabylady. Oıyndy taldaý - bul oıynnyń óz maqsatyna jetýi, qatysýshylardyń belsendiligi, olardyń is - áreketi jáne eń bastysy tıimdiligi qanshalyqty bolǵanyn oı eleginen ótkizý. Ár oqytýshy óziniń sabaǵynda qoldanǵan oıyndardy ózi úshin osylaısha taldap otyrsa, óziniń oqytý úrdisinde dástúrli túrde qoldanatyn eń tıimdi dep tabylǵan oıyndary saralanyp shyǵady.
Ataqty fransýz ǵalymy Lýı de Braıl bylaı deıdi: «eń qarapaıym máseleni qozǵaıtyn oıyndardyń ózinde ǵylymı jumysqa uqsas jalpy elementter kóp kezdesedi. Eki jaǵdaıda da (oıyn men ǵylymı jumys) eń bastysy qoıylǵan maqsattyń bolýy, sonan soń qıyndyqtyń bolýy, ony jeńý, jańalyqty ashý qýanyshy. Mine, sondyqtan da, bar adamdardy, jasyna karamastan, oıyn ózine tartyp turady».
Mine, osyndaı tıimdi de tartymdy ádis retinde oıyndy qoldanýda oqytýshynyń nazarda ustaıtyn mańyzdy máseleleriniń biri – psıhologıalyq jaǵy. Sabaqta qoldanylatyn kez kelgen oıyn eresekterge beıimdelýi tıis. Iaǵnı eresek til úırenýshilerge ersi kórinbeıtindeı bolýy kerek. Ol úshin oıynnyń paıdaly ekeni aıqyn bolýy shart. Sondaı - aq oıyn tehnologıasy qoldanylatyn toptaǵy psıhologıalyq jaǵdaıdy, olardyń bir - birimen qarym - qatynasyn de eskerý qajet. Til úırenýshilerdiń oıynǵa yntasy bolǵan jaǵdaıda ǵana, oıyn júrýi múmkin. Eshqandaı oıyndy formaldy oınaýǵa bolmaıdy. Árbir dıdaktıkalyq oıynǵa dıdaktıkalyq jattyǵýlardy oryndaý tán. Endigi bir jaǵynan, dıdaktıkalyq oıyndarǵa tán nárse - oınaý. Til úırenýshiniń nazary birinshiden soǵan aýady, al oıyn barysynda bilim berý maqsatynyń qalaı oryndalatyndyǵy baıqalmaı qalady. Sondyqtan, sabaqtarda ótiletin oıyndar til úırenýshilerge jaı aldanysh retinde emes, qyzyqty jumys retinde beriledi. Máselen, «Kim jyldam?» degen oıynǵa toqtalyp óteıik: til úırenýshilerge keste taratylady. Kesteniń baǵandarynda kim? ne? qandaı? qashan? ne isteıdi? degen suraqtar jazylyp turady. Tyńdaýshylar baǵandarǵa berilgen belgili bir áripten bastalatyn sózderdi jazý kerek. Ár baǵanǵa bir sózden. Birinshi bitirgen tyńdaýshy oıyndy toqtatady. Kezekpen sózder oqylyp, jınaǵan upaılary esepteledi.
Bul beıimdelgen oıynnyń bir túri. Kesteniń baǵandaryna ótilip jatqan taqyrypqa baılanysty kez kelgen suraqtardy nemese sózderdi jazýǵa bolady.
Joǵaryda aıtylǵandardan oıyn degenimiz jas erekshelikke qaramaıtyn, adamnyń kóńil - kúıin kóteretin ári oılandyratyn úrdis degen qorytyndy jasaýǵa bolady. Oıyn - tapqyrlyqty, uqyptylyqty, izdempazdyqty, dúnıetanym órisiniń keńdigin, kóp bilýdi, sondaı - aq basqa da tolyp jatqan sapalyq qasıetterdi qalyptastyrýǵa úlken múmkindigi bar pedagogıkalyq tıimdi ádisterdiń bipi.
Ataqty pedagog V. A. Sýhomolınskııdiń: «Oıynsyz aqyl - oıdyń qalypty damýy joq jáne bolýy da múmkin emes. Oıyn degenimiz - ushqyn, bilimge qumarlyq pen elikteýdiń mazdap janar oty», - degen sózi bar. Demek oıyn – bilikti, ádistemelik saýatty, shyǵarmashyl, jaýapty oqytýshynyń qolyndaǵy myqty qural.
Sol sebepti bizdiń, Býrabaı aýdanynyń Tilderdi oqytý ortalyǵynda osy másele únemi nazarda ustalady. Bizdiń ortalyǵymyzda Jarǵyǵa sáıkes pedagogıkalyq keńespen qatar Oqý - ádistemelik keńes jumys isteıdi. Pedagogıkalyq keńestiń otyrystarynda biz oqytý úrdisine qatysty máselelerdi, negizgi qyzmetimiz boıynsha alqaly túrde sheshim qabyldaýdy qajet etetin máselelerdi qarastyrsaq, Oqý - ádistemelik keńestiń otyrystarynda ádistemelik máselelerdi sóz etemiz, oqytý úrdisin jetildirý maqsatynda tájirıbe almasamyz, aldyńǵy qatarly pedagogıkalyq tájirıbelerdi talqylaımyz. Sonymen qatar jyl saıyn Oqý - ádistemelik keńestiń jyldyq josparyna Ortalyqtyń ár oqytýshysyna ádistemelik taqyryptar boıynsha baıandamalar qoıylady. Baıandama oqylǵannan keıin ony talqylaý barysynda oqytýshylarymyz bir - birimen tájirıbe almasyp, tıimdi dep tapqan nemese jańadan qoldanyp júrgen oıyn tehnologıalarymen bólisedi.
Bul baǵyttaǵy jumys aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn tabady. Ujymymyz oqytý úrdisindegi tıimdi qural retinde oıyn tehnologıalaryn qoldaný joldaryn qarastyrýda shyǵarmashylyq pen izdenis ústinde bolady. Sebebi biz istegen jumysymyzdan qorytyndy shyǵara otyryp, aldaǵy jumysymyzdy jetildire túsýdi maqsat etemiz.
Qaırymdenova Araılym Esbolatqyzy – Aqmola oblysy Býrabaı aýdanynyń Tilderdi oqytý ortalyǵynyń dırektory
You Might Also Like
-
Bilimdilik: Qazaqstan táýelsizdigi jolynda mert bolǵan qaısar rýhty qazaq jastary týraly maǵlumat berý.
-
Maqsaty: Elin, jerin, tilin qurmetteıtin, óz otanyn súıetin azamat qalyptastyr, ot júrekti ójet minezdi ul-qyzdardyń erlik isterine máńgi qurmet kórsetýge baýlý. Patrıottyq sezim qalyptastyrý.
