Jeltoqsan jańǵyryǵy
Sabaqtyń taqyryby: Jeltoqsan jańǵyryǵy!
Sabaqtyń maqsaty: Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan qurbandardy eske alý. Oqýshylardy Otanyn súıýge, qorǵaı bilýge jáne ulttyq rýh pen qazaqy mádenıetti joǵary deńgeıde kórsetetin azamat etip tárbıeleý.
Kórnekilikter: Táýelsizdik monýmenti, naqyl sózder, jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, Qazaqstan rámizderi, slaıdtar
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, ınteraktıvti ádis, túsindirý
Sabaqtyń ıntegrasıalyq múmkindigi: tarıh, saıasattaný
Sabaqtyń barysy: 1. Balalardy sabaqqa beıimdeý;
2. Synyppen amandasý, kezekshimen sóılesim;
3. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
Úı tapsyrmasyn suraý: QR Táýelsizdiginiń belgileri týraly málimet jınaý;
Jańa taqyrypqa kirispe:
Sóılesim: M: Qazaq halqynyń táýelsizdigi úshin qas dushpanmen arystandaı alysqan batyr babalardan kimderdi bilesińder?
Balalardyń múmkindik jaýaptary: Abylaı han, Qabanbaı batyr, Qarasaı batyr, Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı, er Mahambet, Álıhan Bókeıhanov, t. b.
M: 16 jeltoqsanda táýelsizdik úshin kúresken azamattar men qurbandaryn bilesińder me?
Balalardyń múmkindik jaýaptary: Táýelsizdik jolynda kúresken jandar: J. Moldaǵalıev, H. Qojahmet, N. Sabılánov, t. b. Al qurbandary: Qaırat, Lázzat, Sábıra, Erbol syndy aǵalarymyz ben apalarymyz.
(slaıd kórsetý arqyly balalarǵa jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtý, Táýelsizdiktiń biz úshin ońaı tımegenin áńgime etý)
Muǵalim sózi: Balalar, Almaty qalasynda 1986 jyly Jeltoqsannyń otty oqıǵasy týraly estýleriń bar ma? Eldiń egemendigin ańsaǵan jastar alańǵa shyqty. Jeltoqsan jeli daýylǵa aınaldy. Órtteı qaýlaǵan jastar ulttyń namys qudiretin álemge pash etti.
1 - oqýshy:
Qandy qyrǵyn – qalǵan is,
Beıne teńiz seń soqqan.
Jarqyldaıdy ar – namys,
Almaty. Aıaz. Jeltoqsan!
Dúrsildeıdi júrekter,
Sesi kúshti qarýdyń
Júzine muń túnetti,
Úlbiregen arýdyń.
2 – oqýshy:
Armany alda senim kóp,
Orandy otqa úmitter.
Murty jańa tebindep,
Kele jatty jigitter.
Júreginen qan jylap,
Ýlady dert ulyny
Aq mahabbat san qulap,
Qyrqyldy erte burymy.
3 – oqýshy:
Áli de bostandyq dep atar tańdar,
Ushqynnan bar álemge aparǵandar.
Qaırat, Lázzat, Erbol, men Sábıralar.
Osylar – Jeltoqsanda Qaharmandar
Halyqtyń qabyrǵasy sógilmesin,
Analar ulyn joqtap egilmesin.
Alladan aq nıetpen tileıik biz,
Jazyqsyz jannyń qany tógilmesin.
«Jeltoqsan jeli» áni oryndalady.
4 – oqýshy:
Kúlli álemge Qaırat bop,
Tarap ketken ataǵy.
Jeltoqsannyń jarysy,
Máńgi janǵa batady.
Batyr bolǵan Turardaı,
Baýyrjandaı ataǵy.
Qaıraty joq halyqtyń,
Tańy qalaı atady?!
5 – oqýshy:
Jeltoqsanda soqqan jel,
Qaıratty eske sala ma?
Qaıraty joq halyqtyń
Bolashaǵy bola ma?!
Qazaǵyma Qaırat bop,
Týsa eken uldarym,
Qalyń elge baıraq bop!
6 – oqýshy:
Qazaǵym móldir sýdaı tazalansyn,
Esine Qaırat degen qazany alsyn.
El bolyp, halyq bolyp qolǵa alaıyq,
Sol kezde kináliler jazalansyn!
7 – oqýshy:
Oılan, qazaq!
Taptamasań qyzǵaldaq solar ma edi?
Arasyna tasqyndar tolar ma edi?
Týady taǵy Qaırat, qadirleıik,
Elińe solar tutqa bolar endi
2 – júrgizýshi:
Osyndaı erkindikti el tilesin,
Baqyt qusy baǵymyzǵa erkin kelsin.
Al endi Táýelsizdik qutty bolyp,
Kók baıraq máńgi – baqı jelbiresin!
1 – júrgizýshi:
Namysty ot – jalynǵa shyńdaıyq biz,
Qaırattyń erligine laıyqpyz.
20 jyl tolǵan eken Jeltoqsanǵa,
Áýmın, qabyl bolsyn, jyr – ánimiz!
Muǵalim sózi: Qazirgi tańda, balalar, 20 jyl boıy Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsiz el atanyp keledi, bul Táýelsizdik - qyrshyn ketken jastardyń qanymen kelgen táýelsizdik! 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaq memleketi egemendikke qol jetkizdi, sodan beri de talaı oqıǵalar ótti.
(QR týraly slaıd kórsetý)
Mátinmen jumys: Astana
Astananyń irgetasy 1830 jyly qalanǵan. Astana buryn Qaraótkel, Akmolınsk, Selınograd, Aqmola dep atalǵan. Astana Saryarqanyń soltústik aýmaǵynda ornalasqan. Bul jerdiń aýasy taza, qysy qatal, jazy ystyq bolady.
Astana 1932 jyly Akmolınsk dep ataldy. Al 1961 jyly Selınograd dep ózgertildi. 1992 jyly Aqmola dep ataldy. 1998 jyly Aqmoladan Astana bolyp aýysty. Ol - qazir elimizdiń astanasy. Astanada Prezıdent Aqordasy, «Báıterek» monýmenti bar.
Elimizdiń ońtústik astanasy – Almaty qalasy. Onda Táýelsizdik monýmenti ornalasqan, onyń bıiktigi – 28 metr.
Úı tapsyrmasy: Osy búgingi Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty qosymsha materıal izdestirý;
Sabaqtyń sońy: balalarǵa sabaqta alǵan baǵalaryn aıtyp, kúndelikterine qoıyp berý
Sabaqtyń maqsaty: Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqan qurbandardy eske alý. Oqýshylardy Otanyn súıýge, qorǵaı bilýge jáne ulttyq rýh pen qazaqy mádenıetti joǵary deńgeıde kórsetetin azamat etip tárbıeleý.
Kórnekilikter: Táýelsizdik monýmenti, naqyl sózder, jeltoqsan qurbandarynyń sýretteri, Qazaqstan rámizderi, slaıdtar
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, ınteraktıvti ádis, túsindirý
Sabaqtyń ıntegrasıalyq múmkindigi: tarıh, saıasattaný
Sabaqtyń barysy: 1. Balalardy sabaqqa beıimdeý;
2. Synyppen amandasý, kezekshimen sóılesim;
3. Sabaqtyń maqsatymen tanystyrý
Úı tapsyrmasyn suraý: QR Táýelsizdiginiń belgileri týraly málimet jınaý;
Jańa taqyrypqa kirispe:
Sóılesim: M: Qazaq halqynyń táýelsizdigi úshin qas dushpanmen arystandaı alysqan batyr babalardan kimderdi bilesińder?
Balalardyń múmkindik jaýaptary: Abylaı han, Qabanbaı batyr, Qarasaı batyr, Tóle bı, Qazybek bı, Áıteke bı, er Mahambet, Álıhan Bókeıhanov, t. b.
M: 16 jeltoqsanda táýelsizdik úshin kúresken azamattar men qurbandaryn bilesińder me?
Balalardyń múmkindik jaýaptary: Táýelsizdik jolynda kúresken jandar: J. Moldaǵalıev, H. Qojahmet, N. Sabılánov, t. b. Al qurbandary: Qaırat, Lázzat, Sábıra, Erbol syndy aǵalarymyz ben apalarymyz.
(slaıd kórsetý arqyly balalarǵa jeltoqsan oqıǵasy týraly aıtý, Táýelsizdiktiń biz úshin ońaı tımegenin áńgime etý)
Muǵalim sózi: Balalar, Almaty qalasynda 1986 jyly Jeltoqsannyń otty oqıǵasy týraly estýleriń bar ma? Eldiń egemendigin ańsaǵan jastar alańǵa shyqty. Jeltoqsan jeli daýylǵa aınaldy. Órtteı qaýlaǵan jastar ulttyń namys qudiretin álemge pash etti.
1 - oqýshy:
Qandy qyrǵyn – qalǵan is,
Beıne teńiz seń soqqan.
Jarqyldaıdy ar – namys,
Almaty. Aıaz. Jeltoqsan!
Dúrsildeıdi júrekter,
Sesi kúshti qarýdyń
Júzine muń túnetti,
Úlbiregen arýdyń.
2 – oqýshy:
Armany alda senim kóp,
Orandy otqa úmitter.
Murty jańa tebindep,
Kele jatty jigitter.
Júreginen qan jylap,
Ýlady dert ulyny
Aq mahabbat san qulap,
Qyrqyldy erte burymy.
3 – oqýshy:
Áli de bostandyq dep atar tańdar,
Ushqynnan bar álemge aparǵandar.
Qaırat, Lázzat, Erbol, men Sábıralar.
Osylar – Jeltoqsanda Qaharmandar
Halyqtyń qabyrǵasy sógilmesin,
Analar ulyn joqtap egilmesin.
Alladan aq nıetpen tileıik biz,
Jazyqsyz jannyń qany tógilmesin.
«Jeltoqsan jeli» áni oryndalady.
4 – oqýshy:
Kúlli álemge Qaırat bop,
Tarap ketken ataǵy.
Jeltoqsannyń jarysy,
Máńgi janǵa batady.
Batyr bolǵan Turardaı,
Baýyrjandaı ataǵy.
Qaıraty joq halyqtyń,
Tańy qalaı atady?!
5 – oqýshy:
Jeltoqsanda soqqan jel,
Qaıratty eske sala ma?
Qaıraty joq halyqtyń
Bolashaǵy bola ma?!
Qazaǵyma Qaırat bop,
Týsa eken uldarym,
Qalyń elge baıraq bop!
6 – oqýshy:
Qazaǵym móldir sýdaı tazalansyn,
Esine Qaırat degen qazany alsyn.
El bolyp, halyq bolyp qolǵa alaıyq,
Sol kezde kináliler jazalansyn!
7 – oqýshy:
Oılan, qazaq!
Taptamasań qyzǵaldaq solar ma edi?
Arasyna tasqyndar tolar ma edi?
Týady taǵy Qaırat, qadirleıik,
Elińe solar tutqa bolar endi
2 – júrgizýshi:
Osyndaı erkindikti el tilesin,
Baqyt qusy baǵymyzǵa erkin kelsin.
Al endi Táýelsizdik qutty bolyp,
Kók baıraq máńgi – baqı jelbiresin!
1 – júrgizýshi:
Namysty ot – jalynǵa shyńdaıyq biz,
Qaırattyń erligine laıyqpyz.
20 jyl tolǵan eken Jeltoqsanǵa,
Áýmın, qabyl bolsyn, jyr – ánimiz!
Muǵalim sózi: Qazirgi tańda, balalar, 20 jyl boıy Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsiz el atanyp keledi, bul Táýelsizdik - qyrshyn ketken jastardyń qanymen kelgen táýelsizdik! 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaq memleketi egemendikke qol jetkizdi, sodan beri de talaı oqıǵalar ótti.
(QR týraly slaıd kórsetý)
Mátinmen jumys: Astana
Astananyń irgetasy 1830 jyly qalanǵan. Astana buryn Qaraótkel, Akmolınsk, Selınograd, Aqmola dep atalǵan. Astana Saryarqanyń soltústik aýmaǵynda ornalasqan. Bul jerdiń aýasy taza, qysy qatal, jazy ystyq bolady.
Astana 1932 jyly Akmolınsk dep ataldy. Al 1961 jyly Selınograd dep ózgertildi. 1992 jyly Aqmola dep ataldy. 1998 jyly Aqmoladan Astana bolyp aýysty. Ol - qazir elimizdiń astanasy. Astanada Prezıdent Aqordasy, «Báıterek» monýmenti bar.
Elimizdiń ońtústik astanasy – Almaty qalasy. Onda Táýelsizdik monýmenti ornalasqan, onyń bıiktigi – 28 metr.
Úı tapsyrmasy: Osy búgingi Jeltoqsan oqıǵasyna baılanysty qosymsha materıal izdestirý;
Sabaqtyń sońy: balalarǵa sabaqta alǵan baǵalaryn aıtyp, kúndelikterine qoıyp berý
You Might Also Like
