InfoHub Logo

Synyby: 7
Taqyryby: Táýelelsiz – teńdesi joq baılyǵym!
Maqsaty:
a) bilimdilik - oqýshylardyń boıynda Qazaqstannyń ótkeni men búgingi ómirin salystyra otyryp, óz elimizdiń damýy tarıhy týraly tanymdaryn qalyptastyrý.
b) damytýshylyq – ulttyq sana sezimin, saıası saýattylyǵyn damytý.
v) tárbıelik - Qazaqstan Respýblıkasynyń jetken jetistikteri týraly oqýshylardyń bilgenderin ortaǵa salý. Oqýshylardy týǵan jerin, elin, otanyn súıýge, qorǵaýǵa, saqtaýǵa, qurmetteýge tárbıeleý.

Kórnekiligi: qanatty sózder, prezıdent sýreti, rámizder, Qazaqstan Respýblıkasynyń kartasy, slaıd, sharlar.

Barysy:
Ánuran oryndalady.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
2. Kirispe
3. Negizgi bólim
İ. Qazaqstan – keshe ….
İİ. Qazaqstan – búgin …
İİİ. Qazaqstan – erteń….
4. Qorytyndylaý («Sýretter sóıleıdi» oıyny)

Muǵalim: Qurmetti ustazdar men oqýshylar! Tarıh betterin paraqtasaq, qazaq halqy óziniń uzaq tarıhynda talaı qandy qyrǵyndardy, zorlyq - zombylyqtardy kórdi, qasiret shekti. Mysaly: jońǵar shapqynshylyǵy, asharshylyq, repressıa, Uly Otan soǵysy (1941 - 1945j), jáne 1986 jyly bolǵan «Jeltoqsan oqıǵasy». Bul oqıǵalardyń sebebin bir jaqty qarap, bir aýyz sózben túsindirý múmkin emes. Osyndaı uly qyrǵyndardan keıin Qazaqstan óz táýelsizdigine jetti. Bıyl mine táýelsizdigimizge 21 jyl tolyp otyr. Osy táýelsizdik merekesine arnalǵan «Táýelsiz – teńdesi joq baılyǵym!» atty tárbıe saǵatyn ashyq dep jarıalaýǵa ruqsat etińizder.
Ánuran oryndalady.
İ - júrgizýshi:
Paı - paı, paı!
Kıeli netken jer!
Batyrlar dúbirlep ótken jer!
Tulparlar dúrildep tókken jer,
Ǵashyqtar bir - birin ópken jer,
Sarylyp sal seri ketken jer,
Bas ıip, ıiskep topyraǵyn,
Taǵzym jasamaı ótpeńder!
Bul mańda
Qulshylyq etemin turǵanǵa,
Qulshylyq etemin qumdarǵa,
Taǵzym jasaımyn qyrlarǵa,
Shúkirlik etemin qashanda,
Osy bir Otanda turǵanǵa.

1 oqýshy:
Keń baıtaq, kóz jetpeıtin jerim meniń,
Taýly orman, jasyl jaılaý, kólim meniń.
Búginde bar álemge dańqyń jetti,
Táýelsiz Qazaqstan – elim meniń.

2 oqýshy:
M. Shahanov: «Tórt ana»
(Kúı oınap turady)
Taǵdyryńdy tamyrsyzdyq indetinen qalqala,
Mazmun joqta mazmunsyzdyq shyǵa keler ortaǵa.
Ár adamda óz anasynan basqa da,
Demep júrer, jebep júrer arqada,
Bolý kerek qudiretti tórt ana:
Týǵan jeri – túp qazyǵy, aıbyny,
Týǵan tili – satylmaıtyn baılyǵy.
Týǵan dástúr, salt - sanasy, tiregi,
Qadamyńa shýaq shashar únemi.
Jáne týǵan tarıhy.
Eske alýǵa qanshama
Aýyr ári, qasiretti bolsa da,
Qudiret joq tórt anaǵa teń keler,
Onsyz sanań qańbaqqa uqsap sendeler.
Ózge ananyń ulylyǵyn tanymas,
Tórt anasyn mensinbegen pendeler.
Tórt anadan senim taba almaǵan,
Tamyrsyzdyq basy qaıda qalmaǵan.
Tórt anasyn syılamaǵan halyqtyń,
Eshqashan da baq juldyzy janbaǵan.
Qasıetti bul tórt ana - taǵdyryńnyń tynysy,
Tórt ana úshin bolǵan kúres - kúresterdiń ulysy.

İİ júrgizýshi:
Táýelsizdik alǵaly 21 jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń jetistikteri ǵasyrǵa para – par. Bizdiń halqymyz tarıhtyń qatpar - qatpar qyrtystaryna tamyryn tereń jibergen qıyn da qyzyqty talaı taǵdyr keshti.
Bastalypty alǵashqy dáýir tastan,
Babalar jazǵan bárin dastan etip.
Qazaqtyń burynǵysyn bir qaıtalap,
Aqtaraıyq tarıhty áýel bastan.

İ - júrgizýshi:
Egemen elim desem senim kirip,
Boıymdy bılep keter senimdilik.
Eshkimge aýystyrmas altyn Otan,
Jyrlaımyz qasıetińdi tógildirip.
Jaqsylar janyn qıdy qasiretpen,
Alashtyń erleri bar asyl ótken.
Armanym bolmas edi týǵan elim,
Gúl jaınap qazaq bolyp tasyp ótsem!
Arǵy atamyz arystandaı saqtar da,
Et júregi saǵan syryn aqtarǵan.
Syr sherteıin myna balǵyn urpaqqa,
Sonaý shalǵaı, sol bir shalǵaı shaqtardan.
Iá, qaıran qazaǵym, uzaq ýaqyt «Men qazaqpyn myń ólip, myń tirilgen» degen astarly sózdiń mánin uqsaq ta ashyp aıta almadyq. Aıtý úshin tarıhqa boılaý kerek. Ol sózdiń salmaǵyn, mańyzyn egemendikke qol jetkende túsine bastadyq.
Abzal halqym! Basyńnan ne ótpedi seniń?! Ult bolyp shańyraq kótergen derbes memleket bolǵan HV ǵasyrdan bastap, neshe ólip, neshe tirildiń. HİV ǵasyrdyń bas kezinde - aq jórgekten shyqpaı jatyp qazaq handyǵy iri jeńiliske ushyrap, halqy qyrǵynǵa ushyrady. HVİİİ ǵasyrdyń bas kezinde Jońǵar shapqynshylyǵy tusynda tarıhta máńgi aty qalǵan « aqtaban shubyryndy, Alqakól sulamanyń» zardaby she?
İİ - júrgizýshi:
Jaýgershilik zamanda halqymyzdyń aryn oılap, jer daýyn, el daýyn ádil sheship, qara qyldy qaq jarǵan, elge tek birlik, bereke tynyshtyq tilegen aıbyndy da arýaqty Tóle bı, Qazybek bı, Áıtek bı el taǵdyryna qatysty jaılarǵa belsene qatysyp, bátýáli ister tyndyrǵan.
Kórinis
Jońǵar han ordasy. Qońtajy han taqta otyr.
Ýázir: Láppaı taqsyr! Qazaqtar kelip tur.
Han: Kirsin! (Bir top qazaq eliniń adamdary kiredi.)
Han: Iá, qazaqtar! Nemenege keldińder? Aıtatyndaryń bolsa, aıtyńdar?
(Sonda qazaqtardyń basshysy bolyp kelip otyrǵan Taıkeltir bı asyp aıtpaıtyn kisi eken, «á» degennen sharqyldasyp, shańqyldasyp qaıtemiz degen kisishe) Taıkeltir:
Óleńdi ózgege berdik,
Órlikti tómenge berdik.
Aldıar taqsyr, aldyńa keldik.
Berseń aldyq, bermeseń qaldyq.
Sózdi ózińe saldyq! – dep, úsh - tórt aýyz taqpaqpen sózdi aıaqtaǵan eken.

Han: Olaı bolsa, keshke sheıin bir jaýap qaıyrarmyn, jaýap qaıtpaı qalatyn kún bolsa, at - tonnyń amandyǵynda eldi tapqan da teris bolmas! (Taıkeltirdiń tómendep sóılegen sózine mereıi ústem bolyp)
Qazaqtardyń arasynan eshkim eshteńe demegen soń, Qazbek ornynan atyp turyp, Bertiske jetip bardy.
Qazbek bı: Erdiń erden nesi artyq,
Eptestirgen sózi artyq.
Maldyń maldan nesi artyq
Bir - aq asym eti artyq.
Jerdiń jerden nesi artyq,
Bir - aq ýys shóbi artyq.
Mindetine alǵan sózden,
Shegingen jigitten ashtan ólgen aıýdyń óti artyq.
(Sodan keıin, Qońtajy hanǵa jetip kelip, qarysyp turyp)

Qazbek bı: El ebelek emes, er kóbelek emes, dat taqsyr!
Han: Óı óziń jónińdi aıt!
Qazbek bı: Biz qazaq degen elmiz, biraq eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz. Elimizden qut - bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep, naızaǵa úki taqqan elmiz. Dosymyzdy saqtaı bilgen elmiz, dám - tuzdy aqtaı bilgen elmiz. Atadan ul týsa, qul bolamyn dep týmaıdy, anadan qyz týsa, kúń bolamyn dep týmaıdy. Ul men qyzdy qamatyp otyra almaıtyn elmiz. Sen qalmaq ta, biz qazaq qarpysqaly kelgenbiz, tanymaıtyn jat elge tanysqaly kelgenbiz, tanysýǵa kelmeseń shabysqaly kelgenbiz, sen Qabylan bolsań, men arystan, alysqaly kelgenbiz. Tutqyr sary jelimsiz jabysqaly kelgenbiz. Sen temir de, biz kómir eritkeli kelgenbiz. Berseń jóndep bitimińdi aıt, ne turysatyn jerińdi aıt.
Han: Balam, atyń kim?
Bala: Atym Qazybek, ákem Keldibek bı, ultym qazaq, rýym qarakesek.
Han: «Men han bolǵaly eshkimnen jeńilip kórmep edim. Seniń sózderiń óńmenimnen ótip, saǵan qarsy tura almadym. Endeshe, daýysyń qazdyń daýysyndaı qańqyldap shyǵady eken, esimiń qaz daýysty Qazybek bop qaıta jańǵyrsyn.
Han shapalaq urady.
Ýázir: Láppaı taqsyr!
Han: Qamaýdaǵy qazaqtardy bosatyńdar, maldaryn qaıyryp berińder!

3 - oqýshy: Jalǵannyń jartysyndaı qazaq eli
Alǵandaı kózdiń jaýyn sulý jeri
Aq peıil, darhan kóńil halqymyz bar,
Bolǵanda biri seri, biri batyr.

Áz babam, azattyqty ańsap ótken,
El úshin talaı sańlaq shahıd etken.
Solardyń qudiretti oı - armany,
Tańy bop táýelsizdik bizge jetti.

İ - júrgizýshi: Uly Otan soǵysy jyldarynan jyrlalyq.
Bári de maıdan úshin, bári de jeńis úshin.
İİ - júrgizýshi:
Ia, bul uly Otan soǵysy jyldaryndaǵy búkil halyqtyń júrekjardy urany edi.
İ - júrgizýshi:
Qashan da órshil, namysqoı, erjúrektik qasıetti bıik ustaıtyn qazaq halqy osy Uly Otan soǵysy jyldarynda aıanbaı shaıqasty.
İİ - júrgizýshi:
Soǵys jalmap aǵa - ini, baýyrdy,
Zar jylatty tynysh jatqan aýyldy.
Jalǵyzynan aıyrypty anany,
Ákesinen aıyrypty balany.

İ - júrgizýshi:
«Nashaqor» dep, «Ultshyl» dep,
Qazaqqa kúıe jaqqan kún.
Bazary ketip bir túnde,
Qaıǵyǵa halyq batqan kún.
Ozbyrlyq kúshten tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tappaı bir shyndyq,
Er – Qaırat qyrshyn ketken kún.

İİ kórinis
(Kúnirengen mýzyka jáı oınap turady. Temir tor. Qaırat aýyr oı ústinde)
Mılısıoner kelip: - Aıypker Rysqulbekov kezdesýge!
Qolyńdy artyńa usta!
Júr!- deıdi.(Sahna ortasynda stol. Ekinshi betten jylap anasy shyǵady. Ekeýin bir - birine jaqyndatpaıdy. Stoldyń eki basyna otyrady.)
Anasy jylap: - Qaraǵym - aý, balapanym - aý! Ne kúıge dýshar bolǵansyń, balam - aý?

- Mama, jylama! Meniń esh kinám joq. Maǵan tergeýshi 4 myń som berseń isindi jeńildetemin deıdi. Men sizderden bosqa aqsha alyp qınaldyrǵym kelmeıdi.
- Balam - aý, ony bilmeı otyr deısiń be? Janymdy shúberekke túıip osy kezdesýge áreń jettim emes pe? Moıyma, shyndyq jeńedi dep sen!
- Mama, sol shyndyqqa jete almaı ketem be dep qorqamyn. Jasamaǵan qylmysymdy moıynda dep qorlyq kórsetip uryp - soǵýda. Saý jerim qalmady.
(Sózin aıaqtatpaı mılısıoner:)
- Kezdesý aıaqtaldy! Kameraǵa júr!- deıdi
(Ketip bara jatyp Qaırat:)
- Mama, men jalamen ketip bara jatyrmyn!
(«Jeltoqsan jeli» kúńirene mýzyka oınaıdy. Anasy jylap, sahnadan shyǵady. Temir tordan qos qoldap ustaǵan Qaırat:)
Elbeń, elbeń júgirgen
Ebelek otqa semirgen.
Arǵymaq mingen jaratyp,
Aqsaýyt kıgen temirden,
Alataýdaı babalar,
Arýaǵyńmen jebeı kór.
Sóılesem daýysym jetpeıtin
Kez boldyń mynaý zamanǵa,
Shovınızm edi ǵoı,
Basty sebep janjalǵa.
Kúnádan taza basym bar,
Jıyrma birde jasym bar.
Boztorǵaıdaı janym bar,
Alam deseń alyńdar,
Qaırat degen atym bar.
Qazaq degen zatym bar.
Erkek toqty qurbandyq.
Atam deseń atyńdar!
Qosh aman bol, artymda
Aǵaıyn - týǵan azamat!
Artymda qalǵan ata - anam,
El - jurtym saǵan amanat!

İİ - júrgizýshi:
«Qazaqstan» áni, qabyl alyńyzdar!
İ - júrgizýshi: «Táýelsizdik shejiresi». (oqýshynyń jobasy slaıd arqyly)

Kóterdi shańyraq Astanam asqaq,
Jańaryp qalam, jasaryp dalam!
Basyńnan serip bostandyq júgin,
Ketpeıdi oıdan Otandyq uǵym.
Arystan júrek, aıbyndy elim,
Tanıdy seni bar álem búgin!

1989 jyly 22 qyrkúıekte - til týraly Zań qabyldandy.
1990 jyly 25 qazanda Qazaq Keńes Sosıalısik Respýblıkasynyń memlekettik egemendigi týraly Deklarasıa qabyldandy.
Táýelsiz memleketpiz – Qazaqstan
Bizderdi basqarmaıdy eshkim tystan.
Ońaılyqpen kelgen joq teńdigimiz
Aman qalǵan halyqpyz qyrylystan.
1991jyly 1 jeltoqsanda N. Á. Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti bolyp saılandy. Saılaýǵa 10 mıllıondaı qazaqstandyqtar qatysty.
Ata - babam tulpar minip, oıqastap,
Árbir sózi kezek - kezek oı tastap,
Táýelsiz el Prezıdenti saılandy,
Qazaǵymnyń Nursultany el bastap.
16 jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Keńesiniń sesıasynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» Konstıtýsıalyq zań qabyldandy.
Egemendi el boldyq alǵa basyp,
Merekeni qazaq toılar asyp - tasyp.
Tórtkúl dúnıe ózińdi tanyp otyr,
Moıyndattyń tarıhyń men dańqyń asyp.
29 tamyzda - Semeı polıgony jabyldy.
10 jeltoqsan – N. Á. Nazarbaev memleketimizge Qazaqstan Respýblıkasy ataýyn berý týraly zańǵa qol qoıdy.
17 jeltoqsan – Demokratıalyq jańartý kúni dep jarıalandy.
21 jeltoqsan – Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy quryldy.
2 qazan – qazaq tuńǵysh ǵaryshkeri Toqtar Áýbákirov ǵaryshqa ushty.
1992 jyly 2 naýryz – Q. R. Birikken Ulttar Uıymyna múshe boldy.
14 shilde – «Bóbek» qaıyrymdylyq qory quryldy.
8 mamyr – N. Á. Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterin qurý týraly» jarlyqqa qol qoıdy.
4 maýsym – Qazaqstan Respýblıkasynyń Týy, Eltańbasy qabyldandy.
30 qyrkúıek – 3 qazan aralyǵynda Almaty qalasynda qazaqtardyń birinshi dúnıejúzilik quryltaıy boldy.
11 jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Ánurany qabyldandy.
1993 jyl 28 qańtar – Qazaqstan Respýblıkasynyń alǵashqy Konstıtýtsıasy qabyldandy.
15 qarasha – Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq valútasy teńge aınalymǵa engizildi.
1994 jyl – ekinshi qazaq ǵaryshkeri Talǵat Musabaev ǵaryshqa ushty.
1995 jyl 16 tamyz – IýNESKO kóleminde A. Qunanbaevtyń 150 jyldyǵy toılandy.
30 tamyz – Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Konstıtýtsıasy qabyldandy.
25 aqpan – Ulybrıtanıanyń astanasy Londonda Abaı úıi ashyldy.
1997 jyl – «Jappaı qýǵyn - súrgindi eske alý jyly»
10 jeltoqsan – astanamyz Aqmola qalasyna kóshirildi.
1998 jyl – «Halyqtar birligi men ulttar tarıhy» jyly. IýNESKO kóleminde M. Áýezovtiń 100 jyldyǵy toılandy.
6 mamyr - El astanasy Aqmola qalasyna Astana degen at berildi.
10 maýsym - jańa astananyń resmı tusaýkeseri boldy.
1999 jyl – «halyqtar birligi men urpaqtar sabaqtastyǵy jyly».
Qańtar – Búkil halyqtyq Prezıdent saılaýy boldy.
11maýsym – Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly»zańy jarıalandy. Q. Sátbaevtyń 100 jyldyǵy toılandy.
2000 jyl – «Mádenıetti qoldaý jyly» IýNESKO kóleminde J. Jabaevtyń 150 jyldyǵy atalyp ótti.
2002 jyl – «Densaýlyq jyly».
23 qazan – Túrkistanda qazaqtardyń İİ quryltaıy boldy.
2002 - 2005 jyldar – «Aýyl jyly»
2004 jyly13 qańtarda QR prezıdenti «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy týraly qaýlyǵa qol qoıdy.
2005 jyl 18 aqpan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýy.
4 jeltoqsan – Búkilhalyqtyq Prezıdent saılaýy boldy.
21jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń 12 jyldyq jalpy orta bilim berýge tujyrymdamasy.
2006 jyl 6 qańtar – Qazaqstan Respýblıkasynyń jańa Ánurany qabyldandy.
11 qańtar – Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaevty ulyqtaý rásimi ótti.
1 naýryz – Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýy.
12 qyrkúıek – álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń İİ sezi ótti.
2008 jyly Astananyń sol jaǵalaýyndaǵy ásem de záýlim ǵımarattar qataryn «Qazaq eli» monýmenti tolyqtyrdy.
2010 jyly - OBSE
2011jyly AZIADA – 2011 olımpıada oıyndary ótti.
El tarıhy, jer tarıhy ózimiz,
Bolashaqtyń qasıetti kózimiz.
Barlyq ultpen baýyrlasyp jetermiz,
Aq - qarany tirep tursa sózimiz, - degendeı Qazaqstanda beıbitshilik, elimizde tynyshtyq bolyp, egemendi elimiz uzaǵynan bolsyn dep tileımiz, elimizdi damytatyn, bizder búgingi oqýshylar bolsaq, erteńgi Qazaqstannyń bolashaǵymyz.
5 - oqýshy:
Boıymda jiger turǵanda senim,
Jalyndap ótem jolyńda seniń!
Ózińsiń máńgi baqytym, barym,
Aıaýly Otan, ardaqty elim.
Bolashaq saǵan qol sozǵan búgin,
Erikti elmiz eńsesi bıik.
Kók týyń kórkem, jibekteı ǵajap!
Qazaqstan Respýblıkam meniń.
6 - oqýshy:
Kóp ultty elim, gúldenip ósken,
Tynyshtyq tilep, birligin saqtar.
Túsinip tereń ómirdiń mánin,
Jalyndy jastar, sendersiń sánim!
Shyrqalsyn shattyq ánuran ánim!
Otanym - ordam, Otanym - anam!
7 - oqýshy:
Halqym aıtqan jer kóterer er dańqyn,
Elim aıtqan er kóterer jer dańqyn.
Prezıdentim aman bolǵaı árqashan!
Máńgi jasa, máńgi jasa ór halqym!
8 - oqýshy:
Taýymyz bar tańyrqatqan shyńymen,
Ul - qyzyndaı dalamyz bar uly keń.
Aldaryńa basymdy ıem árqashan,
Qazaqstan Respýblıkam meniń!
Muǵalim: Tárbıe saǵatymyzdy «Sýretter sóıleıdi» oıynymen jalǵastyramyz. Oıyn sharty ekrannan suraq jasyrylǵan uıashyqtar shyǵady, oqýshylar ózderi tańdaǵan suraqtarǵa jaýap beredi.
İ júrgizýshi:
Elimizde árqashan bereke - birlik bolsyn degen nıetpen «Táýelsizdik – teńdesi joq baılyǵym!» atty tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaýǵa ruqsat etińizder!
Nazarlaryńyzǵa rahmet!
Án: «Kók týdyń jelbiregeni!»

Qyzylorda oblysy, Shıeli aýdany,
Ybyraı Altynsarın atyndaǵy №219 orta mektep
matematıka páni muǵalimi: Jánibekova G. A.