InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: §30 Ertedegi jáne osy zamanǵy alǵashqy adamdar
Sabaqtyń maqsaty:
A) bilimdilik: oqýshylarǵa ertedegi jáne osy zamanǵy alǵashqy adamdar týraly bilimderin jetildirý, uǵyndyrý, mańyzdylyǵyn ashý, zertteýshilik qabiletin izdenimpazdyqqa umtyldyrý.
Á) damytýshylyq: oqýshylarǵa ertedegi jáne osy zamanǵy alǵashqy adamdar týraly shyǵarmashylyq qabiletterin, oıyn erkin ashyq aıtýǵa damytý.
B) tárbıelik: túrli oıyn elementterin paıdalana otyryp oqýshylardy adamgershilikke, estetıkalyq, otan súıgishtikke, salaýatty ómir saltyna tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: dástúrli
Sabaqtyń túri: aralas sabaq
Sabaqtyń ótý ádisi: aýyzsha baıandaý, suraq – jaýap
Sabaqtyń kórnekiligi: keste, sýret, búktemeler, ınteraktıvti taqta elektrondy oqýlyq.
Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
a) sálemdesý,
á) túgeldeý,
b) oqýshylardyń nazaryn sabaqqa aýdarý,
v) synypty qalypqa keltirý.

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
Aýksıon
Endi aýksıonymyzdy bastaımyz. Aýksıonǵa «Zerde» aksıonerlik qoǵamynyń mynadaı shyǵarmashylyq jumystary shyǵarylady.
1. Adamnyń shyǵý tegi 10000 teńge
2. Drıopıtekterdiń kezeńi 20000 teńge
3. Adam evolúsıasy 30000 teńge

Bizdiń aýksıonymyz tómendegideı tártipte júzege asady. Shyǵarmashylyq jumystardyń quny senderdiń bilimderińmen ólshenedi, osy shyǵarmashylyq jumystary kim kóp biledi, sol ujymǵa satylady. Satyp alǵysy keletinder pikirlerin qol kóterý arqyly bildiredi. Aýksıonǵa qatysýǵa úsh ujymnan suranys túsken. Olar:
1. JSHS «Prımat»
2. «Pıtekantrop» fırmasy
3. «Arhantrop» jeke qojalyǵy
Alǵashqy saýdaǵa 10000 adamnyń shyǵý tegi túsedi. Bul kóterme baǵa boıynsha satylady.

Jetekshi suraqtar:
1. Antropologıa degenimiz ne?
2. Adamnyń janýarlar dúnıesin júıeleýdegi orny qandaı?
3. Adamdar neshe tuqymdasqa bólinedi jáne olarǵa sıpattama berińder?
4. Adam men janýarda bolatyn ortaq belgileri qandaı?
5. Adam men janýarlar uryqtarynyń damýyndaǵy uqsas belgilerdi ata?
6. Adam men adamtektes maımyldardyń bir birinen aıyrmashylyq belgileri qandaı?
Adam men adamtektes maımyldardyń uqsas belgileri qandaı?
Satyldy. Adamnyń shyǵý tegi týraly kóp biletinderińizdi kórsettińizder.

Satýǵa kelesi túsetin Drıopıtekterdiń kezeńi. Kóterme baǵasy 20 teńgeden, barlyǵy 20000 teńgege satylady.
Suraqtar:
1. Drıopıtekterge sıpattama berińder?
2. Ramapıtekterge sıpattama berińder?
3. Aýstralopıtekterge tarıhı damý kezeńderi?
4. Aýstralopıtekterdiń túrleri.
5. Aýstralopıtekterdi zerttegen ǵalymdar?
6. Ramapıtekter neshege bólinedi?
7. Epti adamǵa sıpattama berińder?

Satyldy. Endi Adam evolúsıasy satylady. Adam evolúsıasy týraly ne bilesizder. Suraqtar.
1. Adamnyń tarıhı damýy neshe kezeńge bólinedi?
2. Arhantroptardyń qandaı toptary tirshilik etken?
3. Arhantroptardyń qańqa qaldyqtary dúnıe júziniń qandaı aımaqtarynan tabyldy?
4. Arhantroptardyń evolúsıasyndaǵy basty baǵyttardy atańdar?
Satyldy. Búgingi aýksıonda jeńiske jetken ujym aty atalady.

İİİ. Ótken sabaqty pysyqtaý.

İÚ. Jańa sabaqty baıandaý.
Ertedegi adamdardy ǵylymı tilde paleoantroptar, keıde neandertal adamdary dep te ataıdy. Paleoantroptar qazirgi adamdardyń tikeleı arǵy tegi bolyp sanalady. Jalpy alǵanda, ertedegi adamdardyń tikeleı arǵy tegi bolyp sanalady. Jalpy alǵanda, ertedegi adamdardyń tirshilik áreketi, aqyl – oıy jáne áleýmettik ómir súrý jaǵdaılary qazirgi adamdarǵa uqsas bolǵan. Olardyń súıekteriniń qaldyǵy alǵash ret 1848 jyly Eýropada tabylǵan. 1856 jyly Batys Germanıa jerindegi Neandertal ózeniniń ańǵarynan ertedegi adamdardyń qańqa qaldyqtary tabyldy. Ertedegi adamdardyń qonys mekenderi, keıinnen Reseıdiń kórnekti antropolog ǵalymy M. M. Gerasımov ertedegi adamdardyń bas súıeginiń qurylys ereksheligine qarap, olardyń beınesin jasap, ǵylymǵa zor úles qosty.

Paleoantroptar budan 1, 5 - 250 myń jyl buryn ómir súrgen. Ertedegi adamdardyń boıynyń uzyndyǵy 155 - 165 sm, al mıynyń kólemi 1400 sm2 bolǵan. Arhantroptarmen salystyrǵanda paleoantroptardyń sóıleýge baılanysty aldyńǵy mı syńarlarynyń mańdaı bóligi jaqsy damyǵan jáne astyńǵy jaq súıegi kishireıgen. Ertedegi adamdardyń qonystarynan tabylǵan túrli quraldardyń jasalýy da edáýir kúrdelengen. Olar janýarlardyń terisin óńdeıtin quraldar da jasaı bilgen. İri janýarlardyń súıekterin jınap, ózderine baspana salǵandyǵy da anyqtalyp otyr. Paleoantroptardyń oılaý qabileti jaqsy damyǵan. Bul kezde túrli qolóner salalary paıda bolǵan. Qoǵamdyq sana qalyptasyp, túrli nanym – senimder, tasqa, súıekke oıyp sýret salý jáne ólgen adamdardy jerleý salty bolǵan.

Ertedegi adamdar aýa raıy qolaısyz aýyr jaǵdaılarda úńgirlerde turyp, únemi otty paıdalanǵan. Olar toptasyp ań aýlaǵan jáne Jer sharynyń kóp aımaqtarynda ómir súrgen. Afrıkanyń soltústik óńirinen tabylǵan ertedegi adamdardyń qańqa qaldyqtaryna óte uqsas. Sondyqtanda ertedegi adamdar kóptegen aımaqtarda bir mezgilde ómir súrgen degen pikirler bar. 1938 jyly orys ǵalymy A. P. Okladnıkov (1908 - 1981 jj) Ózbekstandaǵy Tesiktas úńgirinen ertedegi adamdardyń súıek qaldyqtaryn tapty. Bul ǵylymda dúnıejúzilik máni bar úlken jańalyq boldy. Ertedegi adamdardyń mekenjaılary, paıdalanǵan tas quraldary jáne aýlaǵan janýarlarynyń súıek qaldyqtary Qazaqstan jerinen de kóptep tabyldy. Qazaqstandyq ǵalym H. A. Alpysbaev 1958 - 1962 jyldary Ońtústik Qazaqstandaǵy Qarataý óńirinen ertedegi adamdardyń qonystaryn taýyp zerttep, ǵylymǵa kóp jańalyq boldy. Ertedegi adamdardyń paıdalanǵan tas quraldary Ortalyq Qazaqstan, Betpaqdala óńirinen de tabyldy.
Kórnekti ǵulama ǵalym Á. H. Marǵulannyń bul salada sińirgen eńbegi orasan zor. Ǵylymda bul dáýirdi tas dáýiri tas dáýiri (nemese tas ǵasyry ) dep atalady.

Ú. Sabaqty bekitý
Sandar sóıleıdi.
Úİ. Oqýshy bilimin baǵalaý.
Úİİ. Úıge tapsyrma berý.