Qosh keldiń, Jańa Jyl!
Qosh keldiń, Jańa Jyl!
(merekelik baǵdarlama)
/Eki júrgizýshi ortaǵa shyǵady/
Dıdar:
Armysyzdar ardaqty aǵaıyn, ulaǵatty ustazdar!
Mereke:
Barmysyzdar zamandas baýyrlar, shabytty shákirtter!
Dıdar:
Búgin bizge jyrdan alqa taǵaıyn,
Shatkúlkige toly bolsynmańaıyn.
Kórgender de, kórmegendearmanda
Jańajylyńquttybolsyn, aǵaıyn!
Mereke:
Zeńgir kókte juldyz bolyp janaıyn,
Aı júzindeı aıshyqtanyp araıyń.
Janǵa shýaq, boıǵa qýat ákelgen,
Jańa jylyń qutty bolsyn, aǵaıyn!
Dıdar: Qurmetti balalar!
Mereke: Ata - analar!
Dıdar: Ustazdar!
Mereke: Qonaqtar!
Dıdar: Jańa jyl merekesine arnalǵan «Qosh keldiń, Jańa Jyl» atty keshimizge
Ekeýi birge: Qosh keldińizder!
/Synyp jetekshisiniń sózi/
Synyp jetekshisi:
Sizderdi álemdegi eń ǵajaıyp meıram – Jańa jyl merekesimen quttyqtaımyn! Tek osy keshte ǵana biz ózimizdi sábıdeı sezinip, ǵajaıyptyń bar ekenine senemiz. Ótip bara jatqan jyldyń jaqsylyǵy ǵana este qalyp, bolashaqta júzderińizden tek kúlki kórinsin! Sizderge ómirde baqyt, jumystaryńyzda jemis, zor densaýlyq tileımin!
Dıdar: Osyndaı ǵajap tilekpen biz endi ertegiler eline saıahat jasap, jańa jylymyzdy ári qaraı merekeleıik!
/«Altyn balyq» ertegisinen úzindi/
Syrttan daýys: Kógildir kól jaǵasynda shal men kempir ómir súripti. Olar óziniń eski úıshiginde týra 30 jyl 3 aı turypty. Shal aýmen balyq aýlap, kempir toqymasyn toqypty. Sonymen, qazirgi tańda, shal kópten beri balyq aýlaýyn, al kempir bolsa toqyma toqýyn qoıǵan eken. Bebebi, olardyń altyn balyǵy bolypty. Altyn balyp adamdarsha til qatyp, ekeýiniń barlyq tilegin oryndaıdy eken. Jańa jyl kúni altyn balyq shyrt uıqyda jatqan shal men kempirge til qatypty.
Altyn balyq:
Shal, shal, tursańshy! Jańa jyl kelgeli tur, al kempir ekeýińniń esh daıyndyqtaryń joq. Turyńdar uıqydan!
Shal (kerile):
Durys aıtasyń, altyn balyq, bizdiń lashyǵymyzǵa shyrsha ornatsań bolar edi. Ózi ádemi, ári sándi, jaryqtary kóp bolsa tipten jaqsy bolar edi.
/mýzyka oınatylyp, jaryq janǵanda ortada shyrsha turady/
Shal:
Rahmet saǵan, altyn balyq. Merekeniń sánin keltirdiń! (uıyqtap jatqan kempirine qarap) Áı, kempir tursańshy endi. Tur deımin, búgin bizde mereke. Qarashy, kempir, altyn balyq qandaı tamasha syılyq syılaǵanyn!
Kempir:
Oı, sen shal da múldem uıqy bermeıdiń ǵoı mereke, mereke dep qylqyldap! Jaraıdy shalym, mereke kúni uryspaı - aq qoıaıyq. Odan da jańa jyldy qalaı qarsy alamyz sony oılanaıyq!
Shal:
Qalaı, qalaı! Kádimgideı! Oıyn oınap, bı bılep degendeı!
Kempir:
Kúnimin - túnimen óleń aıtyp, bı bılemekpisiń sonda? Dámeń zor eken! Teledıdar da istemeı qaldy. Jańa jylǵa arnalǵan konsert te kóre almaıtyn boldyq.
Shal:
Áı, kempir, osy altyn balyqqa teledıdardy telıdıdardy jóndep ber dep aıtsaq qalaı bolar eken, á?
/Shal altyn balyq turǵan akvarıýmge keledi/
Altyn balyq:
Qojaıyn, qandaı tilegińiz bar?
Shal:
Balyǵym, bizdiń teledıdardy jóndep bershi!
Kempir:
Áı balyq, múmkin bizge jańa teledıdar syılarsyń!
Altyn balyq:
Zor qýanyshpen kómekteser edim, biraq qolymnan kelmeıdi. Teledıdar qazirgi zamannyń zaty ǵoı. Eger de lashyǵymdy saraı qyl deseń, esegińdi tulpar qyl deseń qýana kómekteser edim. Múmkin kempirdi hanshaıym qylarmyz.
Kempir:
Joq, men múldem hanshaıym bolǵym kelmeıdi, men bir jaqsy jańajyldyq baǵdarlama tamashalasam bolar edi.
Altyn balyq:
Jańa teledıdar meniń quzyrymda emes. Al jańajaldyq baǵdarlamany tamashalaýǵa kómektese alamyn. Tóle bı mektebiniń 6 synyp oqýshylary dál qazir jańajyldyq baǵdarlamsyn qoıyp jatyr. Endeshe, tamashalaıyq! Al, kózderińdi jumyńdar!
/Shal men kempir kózin ashsa, úlken zalda tur eken/
Dıdar:
Mereke, baıqaımysyń, bul keshte bizdiń synyptas dostarymyz kórinbeıdi ǵoı. Myna shyrsha janyndaǵy qaptaǵy ne boldy eken?
Mereke:
Múmkin bizge dostarymyzdyń jasaǵan syıy, jańa jyldyq tartýy bolar. Qane ashyp kórelik. Dıdar, qane, sen ashyp kór. Múmkin mystan bolar dep men qorqyp turmyn.
Dıdar:
Jaraıdy, ashsam ashaıyn. Bylaı keliseıik. Ekeýmiz 1.. 2.. 3 degende eki qaptyń aýzyn birge ashaıyq.
Mereke:
Jaraıdy, men kelistim. Endeshe ashsaq, ashaıyq.
(qaptyń aýzyn ashqanda kloýndar atyp shyǵady)
Kloýn1:
Sálemsaǵan, týǵan el!
Kloýn2:
Sálem, sálemdostar!
Kloýn 1:
Armysyzdar, halaıyq!
Kloýn 2:
Jaqsy jaıǵastyńyzdar ma, qymbatty dostarym? Bári estilip, kórinip tur ma? Bárine de oryn jetti ma?
Kloýn 1:
Sendermen kezdeskenderimizge óte qýanyshtymyz. Biz búgin jańa jyldyq merekeni toılaǵaly otyrmyz.
Kloýn 2:
Búgingi merekemizdi kóńildi bastaıyq.
Kloýn 1:
Biz mynda jaı otyrý úshin emes, án aıtyp, bı bıleýge keldik. Sondyqtan kóńil kótereıik.
Kloýn 2:
Oı, oı, oı bizdiń synyptas dostarymyz kórinbeıdi ǵoı. Kópsozabermeıik. Dostarymyzdaertipkeleıikqane?!
Kloýn1:
Keshti kóńildi ótkizý óz qolymyzda ǵoı. Ertsek, ertip keleıik.
(kloýndar shyǵyp ketedi, synyp oqýshylaryn ertip keledi)
Dıdar:
Bárekeldi, bárekeldi! Qurmetti halaıyq jańa jyl keshin barlyǵymyz kóterińki kóńil kúımen, ásem án, sándi bımen ótkizýge at salysaıyq.
Mereke:
Olaı bolsa, kóńilimizdiń keregesin keńeıtip, barshamyzǵa bereke syılar merekeli keshimizdiń shymyldyǵyn ---------------- oryndaýyndaǵy «........................» ánimen ashýǵa ruqsat etińizder!
Dıdar:
Armysyń, amanbysyń, Jańa jyrym,
Jańajylym! O menińJańajylym!
Jylanjylykelgende, syıǵyptartyp,
Aqtaraıyqánmenenkóńilsyryn – deıkelejúrekkejylylyquıalataralǵashqyJańajyldyqóleń joldarymen nyptastarymyzdy shaqyramyz
/ Ortaǵa synyp oqýshylary shyǵyp óleńderin oqıdy/
Baǵlan:
Mezgilderi jańarǵan,
Eskirgenin eleıtin,
Aldaǵy jyl – aq arman,
Assalaýma - ǵaleıkým!
Bastalarda jańa álem,
Quıylady jańa nur.
Júrekke arman bólegen,
Qosh kelipsiz, jańa jyl!
Jańa jylym – ásemsiń,
Gúl óndirer túzge de.
Ár sáti Baq ákelsiń,
Dostar, dostar bizge de!
Jeńis:
Qaǵyp tur Jańa jyl kep esigińdi,
Bolmaıdy toı - dýmannyń keshi muńdy.
Jaratqan túgel qylyp bersin seniń
Baqyt pen yrysyńdy, nesibińdi!
Ashylyp ǵasyrdyń bir aq paraǵy,
Ózińe Qydyr daryp, baq qarady.
Jańa jyl berekeli jyl bop kirsin,
Tabysqa bastap seni asqaraly!
Jangúl:
Jańa jyl – jańa qadam, jańa baǵyt,
Bolashaq syılaıtyndaı jańa baqyt.
Jaqsylyqtyń belgisi, jańa ýaqyt,
Kelip, mine, jatyrmyz, qaýqyldasyp...
Birge soǵyp bar álemniń saǵattary,
On ekini kúter, qalmaı, taǵattary,-
Ǵasyrdyń on ekinshi jyly keldi,
Qustaı ushyp, qyraý shalǵan qanattary!
Qutty bolsyn Jańa jyl, barsha qaýym,
Qutqa oransyn keń baıtaq darhan elim.
Qazaqtyń peıiline tartý etsin,
Tabıǵat ashyq aspan, tań shapaǵyn!
Kúmisbek:
Appaq qar,
Appaq dúnıe,
Appaq ǵalam,
Qoıǵandaı sulýlyǵyn saqtap maǵan.
Ataıyq aq shampandy yrym jasap,
Shalqysyn kóńilimiz asqaqtaǵan.
Jańa jyl – jańa nıet, jańa kúnsiń,
Ǵalamǵa ǵashyq bolǵan janarymsyń.
Qalsynshy eski jylda bar qıyndyq,
Shattyqtyń sharaınasy bola bilgin!
Mereke:
Búgingi Jańa jyl keshine sáıgúlikterin jeldirip, altyndatqan shanasymen Aıaz ata men súıkimdi Aqsha qar kele jatyr degen habar alyp turmyz.
Dıdar:
Qýanyńdar aǵaıyn, tamsanyńdar!
Súıinshimen mańaıǵa jar salyńdar.
Aıaz ata keledi Aqshaqarmen,
Qol soǵyp qoshemetpen qarsy alyńdar!
/osy kezdemýzykamenasyǵakútkenAıazata men Aqshaqarkeledi/
Mereke:
ArmysyzAta! ArmysyzAqshaqar!
Dıdar:
Qurmetti Aıaz ata, Aqshaqar! Búgingi Jańa jyldyq merekemizben quttyqtap, 6 synyp oqýshylary óz ónerlerin ortaǵa salýda. Búgingi keshimizge qosh keldińizder!
Aıaz Ata:
Armysyńdar uldarym,
Armysyńdar qyzdarym,
Qandaı jarqyn júzderiń,
Qandaı ásem bıleriń
Asýlarmen alystym,
Asaý jelmen jarystym.
Shyrshamyzǵa asyǵyp,
Ózderińmen tanystym.
Aqshaqar:
Armysyzdar oqýshylar, ata - analar! Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn! Jańa jyl birlik pen tatýlyq jyly bolsyn, ár otbasy úshin yrys pen bereke jyly bolsyn!
Mereke:
Jańajyl - týyndaǵanjańaarmandar,
Jańajyl - shýyldaǵanjańaormandar.
Al mynaý - máńgibaqıjańadúnıe,
O, sálemjańajyldajańarǵandar - deı kele kelesi kezekte Dıdar men Saranyń oryndaýynda ásem bıge beremiz.
/Dıdar men Sara «Tango» bıi/
Dıdar:
O, halaıyq, jarandar
Qıly - qıly zaman bar.
Ulý jyly áne jylystap,
Ketip barady qarańdar
O, halaıyq, halaıyq
Qosh aıtysyp qalaıyq!
Mereke:
Jańa jyl – bul jańa nur
Nurdan lázzat ala bil.
Aqyn jazar jańa jyr,
Jyrdan tyńda tereń syr.
Al dostar, bizge degen renishi joq shyǵar. Qurmetpen Ulý jylyn shyǵaryp salaıyq.
Bekjan:
Bizdiń elde ótken jyly,
Qoıan jyly tynyshtyq.
Al umtyldyq, biz eseıdik.
Jaqsylyqqa tyrystyq.
Eski Jylym – Qoıan jyly,
Qosh, aman bol kórgenshe.
Sen syıladyń baqytty kún.
Qaıta aınalyp kelgenshe,
Talap, talant daryndy,
Órlettińtýdyaspanda,
Boıyńnanberdińbaryńdy.
Aınalarbirkúndastanǵa.
Ulýjyly (Talǵat):
Men eski jyl esirkedim,
Egemendik eldikti.
Men súıemin batyrlyqty
Tatýlyq pen erlikti.
Qaraqtarym, qanattarym
Amandyqpenjúzdeseıik
Al, Jańajyl, izbasarym,
Qolyńa al biristi!
Qanatbitirqanatsyzǵa
Kórkeıteldibarysty.
Dıdar:
Qurmetpen ortaǵa Jańa jyldy shaqyramyz.
/Ortaǵa Jańa Jylan jyly keledi/
Jylan jyly(Ásem):
Jaqsylyqqa baǵyttaǵan
Jylanmyn men Jańa jyl!
Jańa Jylda barlyǵyńyz
Jańa úmit taba bil.
Ulýjylynyńmerekesin,
Merekegejalǵaımyn.
Elde, jerde, tabıǵatta,
Beıbitjoldyqoldaımyn.
Arym – uıat, janym – halyq,
Qyzmetim de solarǵa,
Senińdermaǵanbarlyǵyń
Qıaǵaushypqonarda.
Al, Eskijyl, aman bol,
İzbasaryń men bolam.
Aman bolsyndeptile,
Elim, jerim, keńdalam.
Dıdar:
Jańa jylda jańa belden asamyz,
Jańa jylǵa jyrmen shashý shashamyz.
Beıbitshilik uranymen, jeńispen,
Jańa jylda taǵy da alǵa basamyz - deı kele kelesi kezekti synyptasymyz ----------------------«................» atty tamasha bir ánge bereıik.
/Oryndaýshy: ----------------Án: «....................»/
Dıdar:
Myń buralǵan aq qaıyńdaı
Qyzdar shyqsyn ortaǵa.
Al, endeshe qol soǵaıyq
Qoshemetpen barshamyz. Aldaryńyzda 6 synyp qyzdarynyń «....................................» bıin qarsy alyńyzdar.
/6 synyp qyzdary «rok - n roll» bıin bıleıdi/
Dıdar:
Aq kóńilim aınaldy appaq qarǵa,
Kóńildeneqosyl sen án men jyrǵa.
Qysqyzyǵybasylmaıulasady,
Qýanyshkópbolsynjańajylda.
Kelesi kezekti synyp oqýshylarynyń ádemi óleń shýmaqtaryna bereıik!
Erlan:
Qaıyrly kún, barsha týǵan - týystarym,
Qutty bolsyn bul kelgen jańa jylyń!
Qoıan jyly kenelip shyn baqytqa,
Óse bersin bul jylda tabystaryń.
Bola bersin bul jylda qyzyqtaryń.
Toılaı ber qyryq, elý, alpystaryń.
Qutty bolsyn alatyn qonystaryń,
Qýanyshpen toıla, ómir paraqtaryn.
Merýert:
Qýanyshpen keldińiz be, Jańa jyl?!
Men de saǵan arnaıynshy jańa jyr.
Esik ashyq, dastarqanym jaıýly,
Qarsy alýǵa ne kerektiń bári ázir.
O, Jańa jyl! Sensiń meniń asylym,
Qýanǵannan teńiz bolyp tasydym.
Baqytyńdy týǵan elge tóge ber,
Jańa týǵan meniń jańa ǵasyrym!
Kóterildim taǵy da bir beleske,
Munyń ózi bir ǵanıbet emes pe?
Myń jyldyqpen qatar keldiń, Jańa jyl!
Sondyqtan da seniń jolyń erekshe.
Ádilet:
O, Jańa jyl! Meniń aıtar ánim kóp,
Qazaqstan turǵan joq pa sánim bop.
Bar halyqpen dostyǵymyz jarasyp,
Óteıikshibirge týǵan baýyr bop.
Jańajylda baqyt qandaı, nur qandaı!
Barálemge saltanatyn qurǵandaı.
Árbir halyq sóılegenmen ár tilde,
Jańa jylda bir tilek te týǵandaı.
Qarańyzdar, jańa jyldyń aq tańyn,
Tym erekshegúl jaınaıdy baqtarym.
Jalǵyz tilek: qazaq halqy óse ber!
Seniń arqań el bop meniń jatqanym
Anar:
Jańa jyldyń tańy netken araıly,
Aq mamyqqa bólep aldy mańaıdy.
«Jańa jylmen quttyqtaımyn» degen ún,
Qanattana keń alqapqa taraıdy.
Jańa jyl - qaısarlyq pen júrektilik,
Baratyn bolashaqqa bilek túrip.
Biz jańa jyldarǵa qol soǵamyz,
Álemge jaqsylyqtar tilep turyp.
Mereke:
Qurmettisiń qymbat qonaq jyl toıy
Saǵan degen syı – sıapat basqasha
Seni kútip án salamyz tún boıy
Bı bıleımiz, shyrqaımyz án kún boıy.
Kelesi kezekte.............
Dıdar:
Ezýińnen ketpesin syńǵyr kúlkiń,
Aspanyń ashyq bolsyn ala bultyń.
Murjań qısyq bolsa da, aǵaıyndar
Tútinińnen túzý shyqsyn, jalpaq jurtym.
Mereke:
Keledi jyldar, keledi aılar aýysyp,
Qoıanjyly men ulýjylyn da taýysyp.
Bereke, birlikbeıbitshiliktińtórinde
Turaıyqárkeztatýlyqpenenqaýyshyp.
/Hor «..............» áni
Dıdar:
Bitýge qaldy taıap – aı,
Ne qylasyń aıap – aı.
Qane, halqym, qol soqshy,
Jańa jylda aıamaı!
Mereke:
Keledi jyldar, keledi aılar aýysyp,
Ulý jyly men jylan jyly taýysyp.
Bereke, birlik beıbitshiliktiń tórinde
Turaıyqárkeztatýlyqpenenqaýyshyp.
Dıdar:
Osymen 6 synyp oqýshylarynyń konserttik baǵdarlamasy óz máresine jetti. Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
Mereke:
Nazar qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
(merekelik baǵdarlama)
/Eki júrgizýshi ortaǵa shyǵady/
Dıdar:
Armysyzdar ardaqty aǵaıyn, ulaǵatty ustazdar!
Mereke:
Barmysyzdar zamandas baýyrlar, shabytty shákirtter!
Dıdar:
Búgin bizge jyrdan alqa taǵaıyn,
Shatkúlkige toly bolsynmańaıyn.
Kórgender de, kórmegendearmanda
Jańajylyńquttybolsyn, aǵaıyn!
Mereke:
Zeńgir kókte juldyz bolyp janaıyn,
Aı júzindeı aıshyqtanyp araıyń.
Janǵa shýaq, boıǵa qýat ákelgen,
Jańa jylyń qutty bolsyn, aǵaıyn!
Dıdar: Qurmetti balalar!
Mereke: Ata - analar!
Dıdar: Ustazdar!
Mereke: Qonaqtar!
Dıdar: Jańa jyl merekesine arnalǵan «Qosh keldiń, Jańa Jyl» atty keshimizge
Ekeýi birge: Qosh keldińizder!
/Synyp jetekshisiniń sózi/
Synyp jetekshisi:
Sizderdi álemdegi eń ǵajaıyp meıram – Jańa jyl merekesimen quttyqtaımyn! Tek osy keshte ǵana biz ózimizdi sábıdeı sezinip, ǵajaıyptyń bar ekenine senemiz. Ótip bara jatqan jyldyń jaqsylyǵy ǵana este qalyp, bolashaqta júzderińizden tek kúlki kórinsin! Sizderge ómirde baqyt, jumystaryńyzda jemis, zor densaýlyq tileımin!
Dıdar: Osyndaı ǵajap tilekpen biz endi ertegiler eline saıahat jasap, jańa jylymyzdy ári qaraı merekeleıik!
/«Altyn balyq» ertegisinen úzindi/
Syrttan daýys: Kógildir kól jaǵasynda shal men kempir ómir súripti. Olar óziniń eski úıshiginde týra 30 jyl 3 aı turypty. Shal aýmen balyq aýlap, kempir toqymasyn toqypty. Sonymen, qazirgi tańda, shal kópten beri balyq aýlaýyn, al kempir bolsa toqyma toqýyn qoıǵan eken. Bebebi, olardyń altyn balyǵy bolypty. Altyn balyp adamdarsha til qatyp, ekeýiniń barlyq tilegin oryndaıdy eken. Jańa jyl kúni altyn balyq shyrt uıqyda jatqan shal men kempirge til qatypty.
Altyn balyq:
Shal, shal, tursańshy! Jańa jyl kelgeli tur, al kempir ekeýińniń esh daıyndyqtaryń joq. Turyńdar uıqydan!
Shal (kerile):
Durys aıtasyń, altyn balyq, bizdiń lashyǵymyzǵa shyrsha ornatsań bolar edi. Ózi ádemi, ári sándi, jaryqtary kóp bolsa tipten jaqsy bolar edi.
/mýzyka oınatylyp, jaryq janǵanda ortada shyrsha turady/
Shal:
Rahmet saǵan, altyn balyq. Merekeniń sánin keltirdiń! (uıyqtap jatqan kempirine qarap) Áı, kempir tursańshy endi. Tur deımin, búgin bizde mereke. Qarashy, kempir, altyn balyq qandaı tamasha syılyq syılaǵanyn!
Kempir:
Oı, sen shal da múldem uıqy bermeıdiń ǵoı mereke, mereke dep qylqyldap! Jaraıdy shalym, mereke kúni uryspaı - aq qoıaıyq. Odan da jańa jyldy qalaı qarsy alamyz sony oılanaıyq!
Shal:
Qalaı, qalaı! Kádimgideı! Oıyn oınap, bı bılep degendeı!
Kempir:
Kúnimin - túnimen óleń aıtyp, bı bılemekpisiń sonda? Dámeń zor eken! Teledıdar da istemeı qaldy. Jańa jylǵa arnalǵan konsert te kóre almaıtyn boldyq.
Shal:
Áı, kempir, osy altyn balyqqa teledıdardy telıdıdardy jóndep ber dep aıtsaq qalaı bolar eken, á?
/Shal altyn balyq turǵan akvarıýmge keledi/
Altyn balyq:
Qojaıyn, qandaı tilegińiz bar?
Shal:
Balyǵym, bizdiń teledıdardy jóndep bershi!
Kempir:
Áı balyq, múmkin bizge jańa teledıdar syılarsyń!
Altyn balyq:
Zor qýanyshpen kómekteser edim, biraq qolymnan kelmeıdi. Teledıdar qazirgi zamannyń zaty ǵoı. Eger de lashyǵymdy saraı qyl deseń, esegińdi tulpar qyl deseń qýana kómekteser edim. Múmkin kempirdi hanshaıym qylarmyz.
Kempir:
Joq, men múldem hanshaıym bolǵym kelmeıdi, men bir jaqsy jańajyldyq baǵdarlama tamashalasam bolar edi.
Altyn balyq:
Jańa teledıdar meniń quzyrymda emes. Al jańajaldyq baǵdarlamany tamashalaýǵa kómektese alamyn. Tóle bı mektebiniń 6 synyp oqýshylary dál qazir jańajyldyq baǵdarlamsyn qoıyp jatyr. Endeshe, tamashalaıyq! Al, kózderińdi jumyńdar!
/Shal men kempir kózin ashsa, úlken zalda tur eken/
Dıdar:
Mereke, baıqaımysyń, bul keshte bizdiń synyptas dostarymyz kórinbeıdi ǵoı. Myna shyrsha janyndaǵy qaptaǵy ne boldy eken?
Mereke:
Múmkin bizge dostarymyzdyń jasaǵan syıy, jańa jyldyq tartýy bolar. Qane ashyp kórelik. Dıdar, qane, sen ashyp kór. Múmkin mystan bolar dep men qorqyp turmyn.
Dıdar:
Jaraıdy, ashsam ashaıyn. Bylaı keliseıik. Ekeýmiz 1.. 2.. 3 degende eki qaptyń aýzyn birge ashaıyq.
Mereke:
Jaraıdy, men kelistim. Endeshe ashsaq, ashaıyq.
(qaptyń aýzyn ashqanda kloýndar atyp shyǵady)
Kloýn1:
Sálemsaǵan, týǵan el!
Kloýn2:
Sálem, sálemdostar!
Kloýn 1:
Armysyzdar, halaıyq!
Kloýn 2:
Jaqsy jaıǵastyńyzdar ma, qymbatty dostarym? Bári estilip, kórinip tur ma? Bárine de oryn jetti ma?
Kloýn 1:
Sendermen kezdeskenderimizge óte qýanyshtymyz. Biz búgin jańa jyldyq merekeni toılaǵaly otyrmyz.
Kloýn 2:
Búgingi merekemizdi kóńildi bastaıyq.
Kloýn 1:
Biz mynda jaı otyrý úshin emes, án aıtyp, bı bıleýge keldik. Sondyqtan kóńil kótereıik.
Kloýn 2:
Oı, oı, oı bizdiń synyptas dostarymyz kórinbeıdi ǵoı. Kópsozabermeıik. Dostarymyzdaertipkeleıikqane?!
Kloýn1:
Keshti kóńildi ótkizý óz qolymyzda ǵoı. Ertsek, ertip keleıik.
(kloýndar shyǵyp ketedi, synyp oqýshylaryn ertip keledi)
Dıdar:
Bárekeldi, bárekeldi! Qurmetti halaıyq jańa jyl keshin barlyǵymyz kóterińki kóńil kúımen, ásem án, sándi bımen ótkizýge at salysaıyq.
Mereke:
Olaı bolsa, kóńilimizdiń keregesin keńeıtip, barshamyzǵa bereke syılar merekeli keshimizdiń shymyldyǵyn ---------------- oryndaýyndaǵy «........................» ánimen ashýǵa ruqsat etińizder!
Dıdar:
Armysyń, amanbysyń, Jańa jyrym,
Jańajylym! O menińJańajylym!
Jylanjylykelgende, syıǵyptartyp,
Aqtaraıyqánmenenkóńilsyryn – deıkelejúrekkejylylyquıalataralǵashqyJańajyldyqóleń joldarymen nyptastarymyzdy shaqyramyz
/ Ortaǵa synyp oqýshylary shyǵyp óleńderin oqıdy/
Baǵlan:
Mezgilderi jańarǵan,
Eskirgenin eleıtin,
Aldaǵy jyl – aq arman,
Assalaýma - ǵaleıkým!
Bastalarda jańa álem,
Quıylady jańa nur.
Júrekke arman bólegen,
Qosh kelipsiz, jańa jyl!
Jańa jylym – ásemsiń,
Gúl óndirer túzge de.
Ár sáti Baq ákelsiń,
Dostar, dostar bizge de!
Jeńis:
Qaǵyp tur Jańa jyl kep esigińdi,
Bolmaıdy toı - dýmannyń keshi muńdy.
Jaratqan túgel qylyp bersin seniń
Baqyt pen yrysyńdy, nesibińdi!
Ashylyp ǵasyrdyń bir aq paraǵy,
Ózińe Qydyr daryp, baq qarady.
Jańa jyl berekeli jyl bop kirsin,
Tabysqa bastap seni asqaraly!
Jangúl:
Jańa jyl – jańa qadam, jańa baǵyt,
Bolashaq syılaıtyndaı jańa baqyt.
Jaqsylyqtyń belgisi, jańa ýaqyt,
Kelip, mine, jatyrmyz, qaýqyldasyp...
Birge soǵyp bar álemniń saǵattary,
On ekini kúter, qalmaı, taǵattary,-
Ǵasyrdyń on ekinshi jyly keldi,
Qustaı ushyp, qyraý shalǵan qanattary!
Qutty bolsyn Jańa jyl, barsha qaýym,
Qutqa oransyn keń baıtaq darhan elim.
Qazaqtyń peıiline tartý etsin,
Tabıǵat ashyq aspan, tań shapaǵyn!
Kúmisbek:
Appaq qar,
Appaq dúnıe,
Appaq ǵalam,
Qoıǵandaı sulýlyǵyn saqtap maǵan.
Ataıyq aq shampandy yrym jasap,
Shalqysyn kóńilimiz asqaqtaǵan.
Jańa jyl – jańa nıet, jańa kúnsiń,
Ǵalamǵa ǵashyq bolǵan janarymsyń.
Qalsynshy eski jylda bar qıyndyq,
Shattyqtyń sharaınasy bola bilgin!
Mereke:
Búgingi Jańa jyl keshine sáıgúlikterin jeldirip, altyndatqan shanasymen Aıaz ata men súıkimdi Aqsha qar kele jatyr degen habar alyp turmyz.
Dıdar:
Qýanyńdar aǵaıyn, tamsanyńdar!
Súıinshimen mańaıǵa jar salyńdar.
Aıaz ata keledi Aqshaqarmen,
Qol soǵyp qoshemetpen qarsy alyńdar!
/osy kezdemýzykamenasyǵakútkenAıazata men Aqshaqarkeledi/
Mereke:
ArmysyzAta! ArmysyzAqshaqar!
Dıdar:
Qurmetti Aıaz ata, Aqshaqar! Búgingi Jańa jyldyq merekemizben quttyqtap, 6 synyp oqýshylary óz ónerlerin ortaǵa salýda. Búgingi keshimizge qosh keldińizder!
Aıaz Ata:
Armysyńdar uldarym,
Armysyńdar qyzdarym,
Qandaı jarqyn júzderiń,
Qandaı ásem bıleriń
Asýlarmen alystym,
Asaý jelmen jarystym.
Shyrshamyzǵa asyǵyp,
Ózderińmen tanystym.
Aqshaqar:
Armysyzdar oqýshylar, ata - analar! Jańa jyldaryńyz qutty bolsyn! Jańa jyl birlik pen tatýlyq jyly bolsyn, ár otbasy úshin yrys pen bereke jyly bolsyn!
Mereke:
Jańajyl - týyndaǵanjańaarmandar,
Jańajyl - shýyldaǵanjańaormandar.
Al mynaý - máńgibaqıjańadúnıe,
O, sálemjańajyldajańarǵandar - deı kele kelesi kezekte Dıdar men Saranyń oryndaýynda ásem bıge beremiz.
/Dıdar men Sara «Tango» bıi/
Dıdar:
O, halaıyq, jarandar
Qıly - qıly zaman bar.
Ulý jyly áne jylystap,
Ketip barady qarańdar
O, halaıyq, halaıyq
Qosh aıtysyp qalaıyq!
Mereke:
Jańa jyl – bul jańa nur
Nurdan lázzat ala bil.
Aqyn jazar jańa jyr,
Jyrdan tyńda tereń syr.
Al dostar, bizge degen renishi joq shyǵar. Qurmetpen Ulý jylyn shyǵaryp salaıyq.
Bekjan:
Bizdiń elde ótken jyly,
Qoıan jyly tynyshtyq.
Al umtyldyq, biz eseıdik.
Jaqsylyqqa tyrystyq.
Eski Jylym – Qoıan jyly,
Qosh, aman bol kórgenshe.
Sen syıladyń baqytty kún.
Qaıta aınalyp kelgenshe,
Talap, talant daryndy,
Órlettińtýdyaspanda,
Boıyńnanberdińbaryńdy.
Aınalarbirkúndastanǵa.
Ulýjyly (Talǵat):
Men eski jyl esirkedim,
Egemendik eldikti.
Men súıemin batyrlyqty
Tatýlyq pen erlikti.
Qaraqtarym, qanattarym
Amandyqpenjúzdeseıik
Al, Jańajyl, izbasarym,
Qolyńa al biristi!
Qanatbitirqanatsyzǵa
Kórkeıteldibarysty.
Dıdar:
Qurmetpen ortaǵa Jańa jyldy shaqyramyz.
/Ortaǵa Jańa Jylan jyly keledi/
Jylan jyly(Ásem):
Jaqsylyqqa baǵyttaǵan
Jylanmyn men Jańa jyl!
Jańa Jylda barlyǵyńyz
Jańa úmit taba bil.
Ulýjylynyńmerekesin,
Merekegejalǵaımyn.
Elde, jerde, tabıǵatta,
Beıbitjoldyqoldaımyn.
Arym – uıat, janym – halyq,
Qyzmetim de solarǵa,
Senińdermaǵanbarlyǵyń
Qıaǵaushypqonarda.
Al, Eskijyl, aman bol,
İzbasaryń men bolam.
Aman bolsyndeptile,
Elim, jerim, keńdalam.
Dıdar:
Jańa jylda jańa belden asamyz,
Jańa jylǵa jyrmen shashý shashamyz.
Beıbitshilik uranymen, jeńispen,
Jańa jylda taǵy da alǵa basamyz - deı kele kelesi kezekti synyptasymyz ----------------------«................» atty tamasha bir ánge bereıik.
/Oryndaýshy: ----------------Án: «....................»/
Dıdar:
Myń buralǵan aq qaıyńdaı
Qyzdar shyqsyn ortaǵa.
Al, endeshe qol soǵaıyq
Qoshemetpen barshamyz. Aldaryńyzda 6 synyp qyzdarynyń «....................................» bıin qarsy alyńyzdar.
/6 synyp qyzdary «rok - n roll» bıin bıleıdi/
Dıdar:
Aq kóńilim aınaldy appaq qarǵa,
Kóńildeneqosyl sen án men jyrǵa.
Qysqyzyǵybasylmaıulasady,
Qýanyshkópbolsynjańajylda.
Kelesi kezekti synyp oqýshylarynyń ádemi óleń shýmaqtaryna bereıik!
Erlan:
Qaıyrly kún, barsha týǵan - týystarym,
Qutty bolsyn bul kelgen jańa jylyń!
Qoıan jyly kenelip shyn baqytqa,
Óse bersin bul jylda tabystaryń.
Bola bersin bul jylda qyzyqtaryń.
Toılaı ber qyryq, elý, alpystaryń.
Qutty bolsyn alatyn qonystaryń,
Qýanyshpen toıla, ómir paraqtaryn.
Merýert:
Qýanyshpen keldińiz be, Jańa jyl?!
Men de saǵan arnaıynshy jańa jyr.
Esik ashyq, dastarqanym jaıýly,
Qarsy alýǵa ne kerektiń bári ázir.
O, Jańa jyl! Sensiń meniń asylym,
Qýanǵannan teńiz bolyp tasydym.
Baqytyńdy týǵan elge tóge ber,
Jańa týǵan meniń jańa ǵasyrym!
Kóterildim taǵy da bir beleske,
Munyń ózi bir ǵanıbet emes pe?
Myń jyldyqpen qatar keldiń, Jańa jyl!
Sondyqtan da seniń jolyń erekshe.
Ádilet:
O, Jańa jyl! Meniń aıtar ánim kóp,
Qazaqstan turǵan joq pa sánim bop.
Bar halyqpen dostyǵymyz jarasyp,
Óteıikshibirge týǵan baýyr bop.
Jańajylda baqyt qandaı, nur qandaı!
Barálemge saltanatyn qurǵandaı.
Árbir halyq sóılegenmen ár tilde,
Jańa jylda bir tilek te týǵandaı.
Qarańyzdar, jańa jyldyń aq tańyn,
Tym erekshegúl jaınaıdy baqtarym.
Jalǵyz tilek: qazaq halqy óse ber!
Seniń arqań el bop meniń jatqanym
Anar:
Jańa jyldyń tańy netken araıly,
Aq mamyqqa bólep aldy mańaıdy.
«Jańa jylmen quttyqtaımyn» degen ún,
Qanattana keń alqapqa taraıdy.
Jańa jyl - qaısarlyq pen júrektilik,
Baratyn bolashaqqa bilek túrip.
Biz jańa jyldarǵa qol soǵamyz,
Álemge jaqsylyqtar tilep turyp.
Mereke:
Qurmettisiń qymbat qonaq jyl toıy
Saǵan degen syı – sıapat basqasha
Seni kútip án salamyz tún boıy
Bı bıleımiz, shyrqaımyz án kún boıy.
Kelesi kezekte.............
Dıdar:
Ezýińnen ketpesin syńǵyr kúlkiń,
Aspanyń ashyq bolsyn ala bultyń.
Murjań qısyq bolsa da, aǵaıyndar
Tútinińnen túzý shyqsyn, jalpaq jurtym.
Mereke:
Keledi jyldar, keledi aılar aýysyp,
Qoıanjyly men ulýjylyn da taýysyp.
Bereke, birlikbeıbitshiliktińtórinde
Turaıyqárkeztatýlyqpenenqaýyshyp.
/Hor «..............» áni
Dıdar:
Bitýge qaldy taıap – aı,
Ne qylasyń aıap – aı.
Qane, halqym, qol soqshy,
Jańa jylda aıamaı!
Mereke:
Keledi jyldar, keledi aılar aýysyp,
Ulý jyly men jylan jyly taýysyp.
Bereke, birlik beıbitshiliktiń tórinde
Turaıyqárkeztatýlyqpenenqaýyshyp.
Dıdar:
Osymen 6 synyp oqýshylarynyń konserttik baǵdarlamasy óz máresine jetti. Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
Mereke:
Nazar qoıyp tyńdaǵandaryńyzǵa rahmet!
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Sheshendik sóz - asyl oıdyń órnegi
