Muǵalim men oqýshy qarym - qatynasy
Trenıńtiń taqyryby: «Muǵalim men oqýshy qarym - qatynasy»
Trenıńtiń maqsaty: Muǵalim men oqýshy arasyndaǵy qarym - qatynasty nyǵaıtý
Trenıńtiń júrisi: Trenıńtiń erejesimen tanystyrý
● Belsendi qatysý
● Tynyshtyq saqtaý
● Oıyn ashyq aıtý
● Bir – birin synamaý
● Yntymaqtylyq
1.«Tanysý» trenıńi.
Trenıńke qatysýshy basqa qatysýshylarmen amandasady jáne óziniń esimi men boıyndaǵy úsh jaǵymdy qasıetin aıtady. Mysaly: Sálemetsizder me! Meniń esimim: Asylzat. Jaǵymdy qasıetim: sabyrly, meıirimdi, baýyrmal. Ýaqyty: 3 mınýt.
2. Sergitý sáti
Ózderińizde mamandyqqa baılanysty stresstik jaǵdaıda jıi bolatyndyǵy belgili. Sondyqtan biz qazir birneshe jattyǵýlar jasaıyq. Deneńizdi bos ustap otyryńyz. Deneńizdi murynyńyzben ishke tartyp, demdi syrtqa shyǵarar kezde qatty bar daýsyńyzben
«A» daýysyn aıtyńyz - ol sizdiń búkil deneńizdiń saýyǵýyna kómegin tıgizedi.
«E» qalqansha bez jumystaryna áser etedi.
«I» mıyńyzǵa, kózińizge qulaǵyńyzǵa áser etedi.
«O» júregińizben, ókpeńizge áser etedi
«Ý» qarnyńyzdyń mańyndaǵy dene múshelerińizge
«H» deneńizdiń tazarýyna
«Ha» kóńil - kúıińizdiń kóterilýine áser etedi
3. «Muǵalim men oqýshy qarym - qatynasy» psıhologıalyq jattyǵýy
Qazirgi qoǵamda oqýshy men muǵalim qarym - qatynas saýattylyǵy mańyzdy sıpat alyp otyr Tómende Amerıkandyq psıhoterapevt Vırdjınıa Satırdiń muǵalimder tıpologıasyn anyqtaý arqyly muǵalim men oqýshynyń qarym - qatynasyn jaqsartýǵa arnalǵan psıhologıalyq jattyǵý berilgen. Jattyǵýdyń maqsaty:
- ózin - ózi taný, túsiný, tulǵalyq damý tásilderin taba bilý;
- oıdyń ıkemdiligin, tapqyrlyǵyn talap etý;
- oılaýdyń dáldigi men jyldamdyǵyn jattyqtyrý;
- óziniń ne ózgeniń daralyǵyn damytý.
Júrý barysy: aldaryńyzdaǵy aq paraqqa aty - jónderińizdi jazyńyz jáne tómende berilgen 4 jaýaptyń bireýin tańdap jazyp qoıasyzdar.
1. Muǵalim - basshy
2. Muǵalim - kompúter
3. Muǵalim - qınalýshy
4. Muǵalim - tanys dos
Qorytyndysy:
1. Muǵalim basshy.
Onyń «bedeli»- bılik. Oqýshylardan ol til alýdy, boı usynýdy talap etedi. Ol únemi óziniń kúshine senetin jendetke (rahymsyz, qatygez adamǵa) uqsaıdy. Ol únemi oqýshylardy kinalap, qorqynyshta ustaıdy. Ol - oqýshylardyń jasyryn kemshilikterin jáne qupıa qorqynyshtaryn biletin «tájirıbeli muǵalim». Ol óziniń osy «bilimin» óziniń bedelin qoldaýda sheber paıdalanady. Ol prınsıp ustanǵysh. Ol muǵalim kez - kelgen suraqqa jaýap berý kerek dep sanaıdy.
Nátıjesi: Muǵalimniń mundaı minez qulyq túriniń nátıjesi, oqýshylardyń renishi, qaqtyǵys qarym - qatynas jasaýda shynshyldyqtyń joqtyǵy.
2. Muǵalim - kompúter.
Onyń «bedeli»- belgili bir aımaqtaǵy negizdelgen bilimdi meńgergen. Ol oqýshylardan bilim, jańalyq, dálel talap etedi. Ol túni sýyq, belgili jaǵdaıdy aıtatyn robotqa uqsaıdy. Ol kóbinese sóılegende bylaı sóılep bastaıdy. «Bárimizge belgili», «Mynadaı oı bar...», «Barlyǵy biledi...» Ol óte sýyq, qatal, jabyq adam.
Nátıjesi: oqýshynyń óz - ózine senimdiliginiń túsýi, sabaqta jaǵymsyz kóńil - kúıdiń joq bolýy «ásirese pándi meńgerýde qıyndyq kóretin oqýshylar). Sońynda oqýshylardyń oqý motıvasıasy tómendep, tipti pándi jek kórýshilik paıda bolady
3. Muǵalim - qınalýshy. Onyń bedeli qaqtyǵysqa túspeýshilik. Ol oqýshylardan til alýdy, tyńdaýdy talap etedi. Ol kóbinese bolmashy nárse úshin qurbandyqtarǵa barady. Ol ózine qatysty jumys bolmasa da, qaqtyǵysqa túspeý úshin únemi basqanyń jumysyn oryndaıdy. Bárinen de buryn ol qaqtyǵystan qorqady. Ol únemi ózin kináli sezinedi. Oqýshynyń máselesi onyń kóńil - kúıin túsiredi. Eger oqýshyda bir másele bolsa, muǵalim birinshi ózin kinálaıdy.
Nátıjesi: onyń baǵyty oqýshy úshin zıan. Keıbir oqýshylardy ol muǵalimderdi baǵyndyrýǵa ıtermeleıdi.
4. Muǵalim - tanys dos
Onyń «bedeli»- áıgililik. Oqýshylardan ol jaqsy qarym - qatynasty talap etedi. Ol meıirimdi joldas árqashan barlyǵyn keshire alady. Mundaı muǵalim eshqandaı problemasyz júredi.
Nátıjesi: oqýshyda jaýapkershilik sezimi joqtyǵy.
4. Sıtýasıalyq jaǵdaıattar beriledi. Bul jaǵdaılardy muǵalimder sheship, ony is júzinde kórsetýi kerek.
1 - jaǵdaıat: Bolashaqta jýrnalıs bolǵysy keletin oqýshy fızıka sabaǵynda «Bul pán meniń bolashaq mamandyǵyma qajeti joq» dep kitap, dápterin sómkesine jınastyryp qoıdy.
Sizdiń áreketińiz...
2 - jaǵdaıat: Matematıka sabaǵynda kúrdeli esepti Almas uıaly telefony arqyly muǵalimnen jasyryn berilgen esepterdi shyǵaryp otyrdy. Ony bastapqyda baıqamaǵan muǵalim onyń belsendiligine tań qaldy. Bir kezde muǵalim seziktenip, onyń esepti ózi emes uıaly telefon arqyly shyǵaryp otyrǵanyn baıqaıdy. Sizdiń áreketińiz...
Trenıńtiń maqsaty: Muǵalim men oqýshy arasyndaǵy qarym - qatynasty nyǵaıtý
Trenıńtiń júrisi: Trenıńtiń erejesimen tanystyrý
● Belsendi qatysý
● Tynyshtyq saqtaý
● Oıyn ashyq aıtý
● Bir – birin synamaý
● Yntymaqtylyq
1.«Tanysý» trenıńi.
Trenıńke qatysýshy basqa qatysýshylarmen amandasady jáne óziniń esimi men boıyndaǵy úsh jaǵymdy qasıetin aıtady. Mysaly: Sálemetsizder me! Meniń esimim: Asylzat. Jaǵymdy qasıetim: sabyrly, meıirimdi, baýyrmal. Ýaqyty: 3 mınýt.
2. Sergitý sáti
Ózderińizde mamandyqqa baılanysty stresstik jaǵdaıda jıi bolatyndyǵy belgili. Sondyqtan biz qazir birneshe jattyǵýlar jasaıyq. Deneńizdi bos ustap otyryńyz. Deneńizdi murynyńyzben ishke tartyp, demdi syrtqa shyǵarar kezde qatty bar daýsyńyzben
«A» daýysyn aıtyńyz - ol sizdiń búkil deneńizdiń saýyǵýyna kómegin tıgizedi.
«E» qalqansha bez jumystaryna áser etedi.
«I» mıyńyzǵa, kózińizge qulaǵyńyzǵa áser etedi.
«O» júregińizben, ókpeńizge áser etedi
«Ý» qarnyńyzdyń mańyndaǵy dene múshelerińizge
«H» deneńizdiń tazarýyna
«Ha» kóńil - kúıińizdiń kóterilýine áser etedi
3. «Muǵalim men oqýshy qarym - qatynasy» psıhologıalyq jattyǵýy
Qazirgi qoǵamda oqýshy men muǵalim qarym - qatynas saýattylyǵy mańyzdy sıpat alyp otyr Tómende Amerıkandyq psıhoterapevt Vırdjınıa Satırdiń muǵalimder tıpologıasyn anyqtaý arqyly muǵalim men oqýshynyń qarym - qatynasyn jaqsartýǵa arnalǵan psıhologıalyq jattyǵý berilgen. Jattyǵýdyń maqsaty:
- ózin - ózi taný, túsiný, tulǵalyq damý tásilderin taba bilý;
- oıdyń ıkemdiligin, tapqyrlyǵyn talap etý;
- oılaýdyń dáldigi men jyldamdyǵyn jattyqtyrý;
- óziniń ne ózgeniń daralyǵyn damytý.
Júrý barysy: aldaryńyzdaǵy aq paraqqa aty - jónderińizdi jazyńyz jáne tómende berilgen 4 jaýaptyń bireýin tańdap jazyp qoıasyzdar.
1. Muǵalim - basshy
2. Muǵalim - kompúter
3. Muǵalim - qınalýshy
4. Muǵalim - tanys dos
Qorytyndysy:
1. Muǵalim basshy.
Onyń «bedeli»- bılik. Oqýshylardan ol til alýdy, boı usynýdy talap etedi. Ol únemi óziniń kúshine senetin jendetke (rahymsyz, qatygez adamǵa) uqsaıdy. Ol únemi oqýshylardy kinalap, qorqynyshta ustaıdy. Ol - oqýshylardyń jasyryn kemshilikterin jáne qupıa qorqynyshtaryn biletin «tájirıbeli muǵalim». Ol óziniń osy «bilimin» óziniń bedelin qoldaýda sheber paıdalanady. Ol prınsıp ustanǵysh. Ol muǵalim kez - kelgen suraqqa jaýap berý kerek dep sanaıdy.
Nátıjesi: Muǵalimniń mundaı minez qulyq túriniń nátıjesi, oqýshylardyń renishi, qaqtyǵys qarym - qatynas jasaýda shynshyldyqtyń joqtyǵy.
2. Muǵalim - kompúter.
Onyń «bedeli»- belgili bir aımaqtaǵy negizdelgen bilimdi meńgergen. Ol oqýshylardan bilim, jańalyq, dálel talap etedi. Ol túni sýyq, belgili jaǵdaıdy aıtatyn robotqa uqsaıdy. Ol kóbinese sóılegende bylaı sóılep bastaıdy. «Bárimizge belgili», «Mynadaı oı bar...», «Barlyǵy biledi...» Ol óte sýyq, qatal, jabyq adam.
Nátıjesi: oqýshynyń óz - ózine senimdiliginiń túsýi, sabaqta jaǵymsyz kóńil - kúıdiń joq bolýy «ásirese pándi meńgerýde qıyndyq kóretin oqýshylar). Sońynda oqýshylardyń oqý motıvasıasy tómendep, tipti pándi jek kórýshilik paıda bolady
3. Muǵalim - qınalýshy. Onyń bedeli qaqtyǵysqa túspeýshilik. Ol oqýshylardan til alýdy, tyńdaýdy talap etedi. Ol kóbinese bolmashy nárse úshin qurbandyqtarǵa barady. Ol ózine qatysty jumys bolmasa da, qaqtyǵysqa túspeý úshin únemi basqanyń jumysyn oryndaıdy. Bárinen de buryn ol qaqtyǵystan qorqady. Ol únemi ózin kináli sezinedi. Oqýshynyń máselesi onyń kóńil - kúıin túsiredi. Eger oqýshyda bir másele bolsa, muǵalim birinshi ózin kinálaıdy.
Nátıjesi: onyń baǵyty oqýshy úshin zıan. Keıbir oqýshylardy ol muǵalimderdi baǵyndyrýǵa ıtermeleıdi.
4. Muǵalim - tanys dos
Onyń «bedeli»- áıgililik. Oqýshylardan ol jaqsy qarym - qatynasty talap etedi. Ol meıirimdi joldas árqashan barlyǵyn keshire alady. Mundaı muǵalim eshqandaı problemasyz júredi.
Nátıjesi: oqýshyda jaýapkershilik sezimi joqtyǵy.
4. Sıtýasıalyq jaǵdaıattar beriledi. Bul jaǵdaılardy muǵalimder sheship, ony is júzinde kórsetýi kerek.
1 - jaǵdaıat: Bolashaqta jýrnalıs bolǵysy keletin oqýshy fızıka sabaǵynda «Bul pán meniń bolashaq mamandyǵyma qajeti joq» dep kitap, dápterin sómkesine jınastyryp qoıdy.
Sizdiń áreketińiz...
2 - jaǵdaıat: Matematıka sabaǵynda kúrdeli esepti Almas uıaly telefony arqyly muǵalimnen jasyryn berilgen esepterdi shyǵaryp otyrdy. Ony bastapqyda baıqamaǵan muǵalim onyń belsendiligine tań qaldy. Bir kezde muǵalim seziktenip, onyń esepti ózi emes uıaly telefon arqyly shyǵaryp otyrǵanyn baıqaıdy. Sizdiń áreketińiz...
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
