Esimsheniń sóılemdegi qyzmeti
Sabaqtyń taqyryby: Esimsheniń sóılemdegi qyzmeti
Sabaqtyń maqsattary: 1. bilimdilik – esimsheniń túrlenýi men jasalýy jaıynda alǵan bilimin jańa taqyrypty ótý barysynda júzege asyrý, teorıalyq bilimin tájirıbede paıdalana bilýge úıretý, sıntaksısten bilimin tolyqtyrý.
2. oqýshynyń óz betinshe oılanýy arqyly jańa taqyrypty problemalyq suratarǵa jaýap berý barysynda meńgerýine jaǵdaı jasaý, oılaý belsendiligin arttyrý. UBT - ǵa daıyndyqtyń bastalǵanyn eskertý jáne este saqtaý qabiletin arttyrý.
3. rýhanı qazynasyn baıytý, elimizdiń táýelsizdigine qatysty sóılemderdi paıdalaný barysynda oqýshynyń patrıottyq sezimin oıatý.
Sabaqtyń túri: jańa, aralas.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, oı qozǵaý, jattyǵý, shyǵarmashylyq izdenis.
Sabaqtyń ıntegrasıalyq múmkindigi: ádebıetpen, orys tilimen, tarıhpen, geografıamen.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.(3 mın.)
Úı jumysyn tekserý, ótken taqyrypty suraý. Ótken taqyrypty suraý úshin ishinde suraqtar berilgen 6 túrli shar ilinedi. Bul sharlarda «Esimshe» degen sózdiń ár árpi bólinip 6 sharǵa jazylǵan bolatyn. Ár oqýshy sol shardy tańdap jáne shardy túrtip qalyp jarý arqyly ishindegi suraqqa jaýap beredi
1. Etistik degenimiz ne?
2. Onyń ózine tán kategorıalaryn ata.
3. Esimshe degenimiz ne ekenin «esimshe» sóziniń ózin quramyna taldatý arqyly aıtqyzý. (Iaǵnı, esimsheniń túbiri – esim, jurnaǵy –
- she bolsa,- she jurnaǵy «sekildi, sıaqty» degen maǵynany bildiredi. Esimshemen tanysqanda men eń aldymen «esimshe»degen sózdiń quramyn túsindirip baryp keıin sol sózdiń maǵynasyn ashqan bolatynmyn, oqýshylarǵa óz betterinshe esimsheniń esim sózderdiń jáne etistiktiń ornyna júretinin túsinýge sondaı baǵyt bergenmin jáne «esimshe» degen sózdiń týyndy ústeý bolatynyn aıtqanmyn.)
4. Esimsheniń jurnaqtaryn ataý jáne mysal keltirý.
5. Jalǵaýlardyń esimshege qatysy bar ma?
6.- maq,- mek,- baq,- bek,- paq,- pek jurnaqtary qaı etistikke jalǵanbaıdy? (bolymsyz etistikke jalǵanbaıtynyn este saqtaý – oqýshynyń mindeti)
Jańa sabaq: sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
Jańa sabaqty túsindirýge daıyndyq jasaý úshin qoıylǵan suraq: sóılemdegi qyzmet, sóz tabynyń sóılemdegi qyzmeti degen ne? Oqýshylar óz oıyn tómendegi syzba arqyly bildirip kórýge talpynady. Sóılem qurý, óz orny bar, túrlený arqyly túrli sóılem múshesi bolady, suraqqa ár jaǵdaıda túrlishe jaýap bere alady.
Qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi
Jýkenova Baıandy Bolatovna
Sabaqtyń maqsattary: 1. bilimdilik – esimsheniń túrlenýi men jasalýy jaıynda alǵan bilimin jańa taqyrypty ótý barysynda júzege asyrý, teorıalyq bilimin tájirıbede paıdalana bilýge úıretý, sıntaksısten bilimin tolyqtyrý.
2. oqýshynyń óz betinshe oılanýy arqyly jańa taqyrypty problemalyq suratarǵa jaýap berý barysynda meńgerýine jaǵdaı jasaý, oılaý belsendiligin arttyrý. UBT - ǵa daıyndyqtyń bastalǵanyn eskertý jáne este saqtaý qabiletin arttyrý.
3. rýhanı qazynasyn baıytý, elimizdiń táýelsizdigine qatysty sóılemderdi paıdalaný barysynda oqýshynyń patrıottyq sezimin oıatý.
Sabaqtyń túri: jańa, aralas.
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, oı qozǵaý, jattyǵý, shyǵarmashylyq izdenis.
Sabaqtyń ıntegrasıalyq múmkindigi: ádebıetpen, orys tilimen, tarıhpen, geografıamen.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.(3 mın.)
Úı jumysyn tekserý, ótken taqyrypty suraý. Ótken taqyrypty suraý úshin ishinde suraqtar berilgen 6 túrli shar ilinedi. Bul sharlarda «Esimshe» degen sózdiń ár árpi bólinip 6 sharǵa jazylǵan bolatyn. Ár oqýshy sol shardy tańdap jáne shardy túrtip qalyp jarý arqyly ishindegi suraqqa jaýap beredi
1. Etistik degenimiz ne?
2. Onyń ózine tán kategorıalaryn ata.
3. Esimshe degenimiz ne ekenin «esimshe» sóziniń ózin quramyna taldatý arqyly aıtqyzý. (Iaǵnı, esimsheniń túbiri – esim, jurnaǵy –
- she bolsa,- she jurnaǵy «sekildi, sıaqty» degen maǵynany bildiredi. Esimshemen tanysqanda men eń aldymen «esimshe»degen sózdiń quramyn túsindirip baryp keıin sol sózdiń maǵynasyn ashqan bolatynmyn, oqýshylarǵa óz betterinshe esimsheniń esim sózderdiń jáne etistiktiń ornyna júretinin túsinýge sondaı baǵyt bergenmin jáne «esimshe» degen sózdiń týyndy ústeý bolatynyn aıtqanmyn.)
4. Esimsheniń jurnaqtaryn ataý jáne mysal keltirý.
5. Jalǵaýlardyń esimshege qatysy bar ma?
6.- maq,- mek,- baq,- bek,- paq,- pek jurnaqtary qaı etistikke jalǵanbaıdy? (bolymsyz etistikke jalǵanbaıtynyn este saqtaý – oqýshynyń mindeti)
Jańa sabaq: sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
Jańa sabaqty túsindirýge daıyndyq jasaý úshin qoıylǵan suraq: sóılemdegi qyzmet, sóz tabynyń sóılemdegi qyzmeti degen ne? Oqýshylar óz oıyn tómendegi syzba arqyly bildirip kórýge talpynady. Sóılem qurý, óz orny bar, túrlený arqyly túrli sóılem múshesi bolady, suraqqa ár jaǵdaıda túrlishe jaýap bere alady.
Qazaq tili men ádebıet pániniń muǵalimi
Jýkenova Baıandy Bolatovna
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
