Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany
Qazaly aýyly, №9 «Balaýsa» balabaqshasy tárbıeshi
Lázzat Orazbaı
Bilim berý salasy: Densaýlyq, Tanym
Uıymdastyrylǵan oqý is-áreketi: Dene shynyqtyrý, Aınalamen tanystyrý.
Taqyryby: «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat».
İİ - kishi top
Maqsaty: Balalardyń oıynshyqtar týraly túsinikterin keńeıtý, olardyń erekshelikterin uǵyndyrý, oıynshyqtardyń atyn ataý arqyly taqpaqtar aıtýǵa, sıpattaýǵa baýlý, ǵajaıyp sátterdi paıdalaný arqyly olardyń tilin, oı - órisin, sóıleý mánerin damytý.
Ádis – tásilder: Saıahat, túsindirý, kórsetý, baıandaý, psıhologıalyq - oıyn - jattyǵý.
Sózdik jumys: Baǵdarsham, saıahat, plasmassa, rezına, telefon.
Tárbıeshi top bólmesine nazar aýdartyp, tilekterin aıtady.
Balalar búgingi kúnge tilegimizdi aıtaıyq.
- Elimiz aman bolsyn!
- Elbasymyz aman bolsyn!
- Anamyzdyń densaýlyǵy myqty bolsyn!
- Dosymyz kóp bolsyn!
- Árqashan kún sónbesin!
«Kóbelekti usta» oıynyn oınaıyq.
Oıynnyń sharty:
Sender gúldersiń,
sol gúlge kóbelek ushyp kelip qonady. Kóbelek qonǵan bala meniń suraǵyma jaýap beredi.
Suraqtar:
1. Kúzde japyraqtardyń túsi qandaı bolady?
2. Kúz aılaryn bilesińder me?
3. Kúzde qustar qaıda ushyp ketedi?
4. Kúzge óleń taqpaq bilesiń be?
Balalar búgin biz «ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat» jasaımyz.
- Senderdiń ǵajaıyp oıynshyqtar álemine barǵylaryń kele me?
Onda eń aldymen saıahatqa shyqpas buryn, denemizdi shynyqtyryp alaıyq. Densaýlyq ortalyǵyna baryp, jattyǵýlar jasaıyq
İ Júrý túrleri: Aıaqtyń ushymen, ókshemen, pıngvın júrisimen júrý. Jylansha júrý.
İİ Jan – jaqty damytý jattyǵýlary.
1. Qoldy alǵa sozyp, joǵary sozý jáne janyna sozý
2. Qoldy ıyqqa qoıyp, ıyqty aınaldyrý.
3. Eki qoldy joǵary sozyp, artqa ıilý aıaqty artqa sozý.
4. Qoldy belge qoıyp, beldi aınaldyrý.
5. Sekirý qoıansha.
6. Tynys alý jattyǵýlary.
Endi balalar biz «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat» jasaımyz. Búgin bizdiń sabaǵymyzǵa ańdar da qonaqqa keldi.
- Amansyńdar ma, qonaqtar!
Balalar ańdarda bizben birge oıynshyqtar álemine barǵylary kelip tur.
- Sender qıyndyqtan qoryqpaısyńdar ma?
- Joq.
- Onda balalar qandaı kólik túrleri men barýymyzǵa bolady?
- Barlyǵymyz avtobýsqa minip jol júremiz.
- Qanekeı balalar kóńildi barýymyz úshin «Qýyrshaq» ánin oryndaıyq...
- Balalar biz baǵdarshamǵa kelip toqtadyq.
- Baǵdarsham sen eskertshi balalarǵa:
Dıas:
Alma kezek úsh kózin
Aıtshy dep uq úsh sózin
Toqta,
Saqtan,
Jol ashyq,
Júrme jolǵa talasyp.
Qyzyl kózin ashqanda
Synyq súıem baspa alǵa
Sary kózin ashqanda
Qarap qalma aspanǵa
Jasyl kózin ashqanda
Óte bergin jasqanba
Mine balalar sender esterińe saqtap alyńdar.
Qanekeı balalar endi túsip ormannan ótemiz.
Aǵash kezdesedi. Aǵashta altyn sandyq tur eken.
Oı, mynaý altyn sandyq qoı. Altyn sandyqta ne bar eken, ashyp kóreıik.
- İshinde sýretter bar eken. Kimde-kim osy sýretter jaıly taqpaq óleń aıtsa ony «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahatqa» jiberemiz deıdi.
Aıdana: Gúl.
1. Gúl ósirseń terlep,
Munyń aty eńbek.
Keste tikseń zerlep,
Munyń aty eńbek.
Dáýlet: Kirpi.
2. Kirpi, kirpi, kirpi.
Ústiń tolǵan ıne
Birin berseń shirkin,
Qadar edim túıme.
Qyrmyzy: Tıin.
3. Úlp – úlp etken kıimdi,
Bilesiń be tıindi?
Kózi ótkir juldyzdaı,
Júni jibek qundyzdaı.
Aıanat: Alma.
4. Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirse,
İsip keter mańdaıym.
- Oı, bárekeldi!
- jaraısyńdar, balalar!
- Mine ǵajaıyp oıynshyqtar álemine keldik.
Mine keremet oıynshyqtar túr – túrimen bar eken.
Myna oıynshyqtardyń barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Oıynshyqtar plasmassa, rezınaly jáne jumsaq oıynshyqty bolyp keledi.
- Balalar oıynshyqtardyń qandaı túrleri bar eken?
«Men qalaı sezemin?» psıhologıalyq oıyn - jattyǵý
Balalar aǵashtan, plasmassadan, rezınadan, jumsaq materıaldardan jasalǵan oıynshyqtardy tabý kerek.
Ol qandaı oıynshyq ekenin kózin jumyp, sıpalaý, saýsaqpen zertteý arqyly anyqtap, tabý qajet.
(mashına, dop, qoıan, aıý, tasbaqa, dombyra, t. b)
1. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq
Minseń qanat, súti dári
Eti tamaq (Jylqy)
2. Kirýge adam batpaıdy
Sýǵa salsa batpaıdy
Úıine kirgen zattardy
Aman – esen saqtaıdy (Sandyq)
3. Úrleseń jep - jeńil
Elpildep ketedi.
Ushyrsań
Kók – teńbil
Bultqa da jetedi. (Shar)
4. Eki aınasy bar
Eki paıdasy bar
Barshaǵa tıgizetin paıdasy bar (Sıyr )
5. Qalqıyp uzyn qulaǵy
Eleńdep qorqyp turady. (Qoıan )
- Jaraısyńdar, balalar!
Oıynshyqtar jáı oıynshyqtar emes, qupıaly oıynshyqtar. Sender osy qupıa syryn ashý úshin, ózderińe unaǵan oıynshyqtar týraly taqpaq, óleń aıtýǵa bolady.
(Oıynshyqty qolyna ustap turyp, ózderi biletin taqpaqtaryn aıtady)
Jaraısyńdar, balalar.
Búgin ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahatymyz qyzǵylyqty ótti ma?
- Ia
Onda oıyn ortalyǵynda «Oıynshyqtar dúkeni»
jeńil roldi oıynyn oınaıyq.
Qazaly aýyly, №9 «Balaýsa» balabaqshasy tárbıeshi
Lázzat Orazbaı
Bilim berý salasy: Densaýlyq, Tanym
Uıymdastyrylǵan oqý is-áreketi: Dene shynyqtyrý, Aınalamen tanystyrý.
Taqyryby: «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat».
İİ - kishi top
Maqsaty: Balalardyń oıynshyqtar týraly túsinikterin keńeıtý, olardyń erekshelikterin uǵyndyrý, oıynshyqtardyń atyn ataý arqyly taqpaqtar aıtýǵa, sıpattaýǵa baýlý, ǵajaıyp sátterdi paıdalaný arqyly olardyń tilin, oı - órisin, sóıleý mánerin damytý.
Ádis – tásilder: Saıahat, túsindirý, kórsetý, baıandaý, psıhologıalyq - oıyn - jattyǵý.
Sózdik jumys: Baǵdarsham, saıahat, plasmassa, rezına, telefon.
Tárbıeshi top bólmesine nazar aýdartyp, tilekterin aıtady.
Balalar búgingi kúnge tilegimizdi aıtaıyq.
- Elimiz aman bolsyn!
- Elbasymyz aman bolsyn!
- Anamyzdyń densaýlyǵy myqty bolsyn!
- Dosymyz kóp bolsyn!
- Árqashan kún sónbesin!
«Kóbelekti usta» oıynyn oınaıyq.
Oıynnyń sharty:
Sender gúldersiń,
sol gúlge kóbelek ushyp kelip qonady. Kóbelek qonǵan bala meniń suraǵyma jaýap beredi.
Suraqtar:
1. Kúzde japyraqtardyń túsi qandaı bolady?
2. Kúz aılaryn bilesińder me?
3. Kúzde qustar qaıda ushyp ketedi?
4. Kúzge óleń taqpaq bilesiń be?
Balalar búgin biz «ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat» jasaımyz.
- Senderdiń ǵajaıyp oıynshyqtar álemine barǵylaryń kele me?
Onda eń aldymen saıahatqa shyqpas buryn, denemizdi shynyqtyryp alaıyq. Densaýlyq ortalyǵyna baryp, jattyǵýlar jasaıyq
İ Júrý túrleri: Aıaqtyń ushymen, ókshemen, pıngvın júrisimen júrý. Jylansha júrý.
İİ Jan – jaqty damytý jattyǵýlary.
1. Qoldy alǵa sozyp, joǵary sozý jáne janyna sozý
2. Qoldy ıyqqa qoıyp, ıyqty aınaldyrý.
3. Eki qoldy joǵary sozyp, artqa ıilý aıaqty artqa sozý.
4. Qoldy belge qoıyp, beldi aınaldyrý.
5. Sekirý qoıansha.
6. Tynys alý jattyǵýlary.
Endi balalar biz «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahat» jasaımyz. Búgin bizdiń sabaǵymyzǵa ańdar da qonaqqa keldi.
- Amansyńdar ma, qonaqtar!
Balalar ańdarda bizben birge oıynshyqtar álemine barǵylary kelip tur.
- Sender qıyndyqtan qoryqpaısyńdar ma?
- Joq.
- Onda balalar qandaı kólik túrleri men barýymyzǵa bolady?
- Barlyǵymyz avtobýsqa minip jol júremiz.
- Qanekeı balalar kóńildi barýymyz úshin «Qýyrshaq» ánin oryndaıyq...
- Balalar biz baǵdarshamǵa kelip toqtadyq.
- Baǵdarsham sen eskertshi balalarǵa:
Dıas:
Alma kezek úsh kózin
Aıtshy dep uq úsh sózin
Toqta,
Saqtan,
Jol ashyq,
Júrme jolǵa talasyp.
Qyzyl kózin ashqanda
Synyq súıem baspa alǵa
Sary kózin ashqanda
Qarap qalma aspanǵa
Jasyl kózin ashqanda
Óte bergin jasqanba
Mine balalar sender esterińe saqtap alyńdar.
Qanekeı balalar endi túsip ormannan ótemiz.
Aǵash kezdesedi. Aǵashta altyn sandyq tur eken.
Oı, mynaý altyn sandyq qoı. Altyn sandyqta ne bar eken, ashyp kóreıik.
- İshinde sýretter bar eken. Kimde-kim osy sýretter jaıly taqpaq óleń aıtsa ony «Ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahatqa» jiberemiz deıdi.
Aıdana: Gúl.
1. Gúl ósirseń terlep,
Munyń aty eńbek.
Keste tikseń zerlep,
Munyń aty eńbek.
Dáýlet: Kirpi.
2. Kirpi, kirpi, kirpi.
Ústiń tolǵan ıne
Birin berseń shirkin,
Qadar edim túıme.
Qyrmyzy: Tıin.
3. Úlp – úlp etken kıimdi,
Bilesiń be tıindi?
Kózi ótkir juldyzdaı,
Júni jibek qundyzdaı.
Aıanat: Alma.
4. Pisip turǵan almamyn,
Tamsandyrar bal dámim.
Jerge silkip túsirse,
İsip keter mańdaıym.
- Oı, bárekeldi!
- jaraısyńdar, balalar!
- Mine ǵajaıyp oıynshyqtar álemine keldik.
Mine keremet oıynshyqtar túr – túrimen bar eken.
Myna oıynshyqtardyń barlyǵy balalar úshin jasalǵan. Oıynshyqtar plasmassa, rezınaly jáne jumsaq oıynshyqty bolyp keledi.
- Balalar oıynshyqtardyń qandaı túrleri bar eken?
«Men qalaı sezemin?» psıhologıalyq oıyn - jattyǵý
Balalar aǵashtan, plasmassadan, rezınadan, jumsaq materıaldardan jasalǵan oıynshyqtardy tabý kerek.
Ol qandaı oıynshyq ekenin kózin jumyp, sıpalaý, saýsaqpen zertteý arqyly anyqtap, tabý qajet.
(mashına, dop, qoıan, aıý, tasbaqa, dombyra, t. b)
1. Qamys qulaq, tostaǵan tuıaq
Minseń qanat, súti dári
Eti tamaq (Jylqy)
2. Kirýge adam batpaıdy
Sýǵa salsa batpaıdy
Úıine kirgen zattardy
Aman – esen saqtaıdy (Sandyq)
3. Úrleseń jep - jeńil
Elpildep ketedi.
Ushyrsań
Kók – teńbil
Bultqa da jetedi. (Shar)
4. Eki aınasy bar
Eki paıdasy bar
Barshaǵa tıgizetin paıdasy bar (Sıyr )
5. Qalqıyp uzyn qulaǵy
Eleńdep qorqyp turady. (Qoıan )
- Jaraısyńdar, balalar!
Oıynshyqtar jáı oıynshyqtar emes, qupıaly oıynshyqtar. Sender osy qupıa syryn ashý úshin, ózderińe unaǵan oıynshyqtar týraly taqpaq, óleń aıtýǵa bolady.
(Oıynshyqty qolyna ustap turyp, ózderi biletin taqpaqtaryn aıtady)
Jaraısyńdar, balalar.
Búgin ǵajaıyp oıynshyqtar álemine saıahatymyz qyzǵylyqty ótti ma?
- Ia
Onda oıyn ortalyǵynda «Oıynshyqtar dúkeni»
jeńil roldi oıynyn oınaıyq.
You Might Also Like
