Sońǵy jańartý

(Ózgertilgen ýaqyty 6 saǵat buryn)
Ǵylym men ádebıettiń telqońyry

Kazirgi iri-iri maman ǵalymdardyń ózi úshin kóne Egıpet papırýstaryn, nemese Qytaı ıeroglıfterin oqý qandaı qıyn bolsa, arabsha qadym jazýyn oqý da sondaı kúrdeli.

Sol sebepti bizdiń Ulttyq Ǵylym akademıasynyń qoljazbalar qorynda saqtalǵan, nemese Ulttyq Ortalyq kitaphanada jatqan arabsha qadymmen jazylǵan arhıvtegi nebir qundy materıaldar jabýly qazan jabýly kúıinde qol tımeı qalyp kelgen. Múıizderi qaraǵaıdaı oqymystylardyń tisi batpaǵan.

Sol syr sandyqty syǵalap ashyp, ishindegi injý-marjandardy ýystap alyp, halyqqa shashý etip usyný eshbir ataǵy bıik laýazymy joq qarapaıym ǵana qarshadaı bala Sársenbi Dáýitulynyń nesibesine jazylǵan eken.

Qazaqtyń mańdaıyna basqan asyldarynyń biri Máshhúr Júsipti jalpy jurt atyn bilgenmen, zatyn jete bile bermeıtin. Sársenbi sol alyptyń talaı qazynasyn muraǵatta shań basyp jatqan jerinen qazyp alyp, kadımsheni qazirgi áripke túsirip, eki tom kitap etip shyǵardy. Tek bir áripten ekinshi áripke kóshirip qana qoımaı, ǵylymı tereń taldaýlar jasady.

Ǵylymnyń naǵyz beınetqory Sársenbi uly babalarynyń arýaǵyn tiriltip, Qoja Ahmet Iasaýıdiń «Dıýanı Hıkmet» kitaby, Tóle bı, Abylaı han, Buhar jyraý, Raıymbek batyr, Tezek tóre men Súıimbaı, Júsipbek Shaıhıslam, taǵy basqa kóptegen halyq jádigerlerin jaryqqa shyǵardy.

Balany jumsaǵanyń, taıdy mingeniń bilinbeıdi. Qazir, qudaıǵa shúkir, ne kóp akademıa kóp, akademıkter kóp. Keıbiriniń .alaqanyna qarasań eshqandaı iz joq, jyp-jyltyr. Bul ne? Ǵylym atty qasıetti uǵymnyń qunsyzdanǵany ma...

Zaman túzeler, ǵylymǵa da, ádebıetke de tatymdy talap qoıylar. Sonda kódedeı kóp akademıkterdiń talaıynyń aty da, zaty da umytylady.

Al nebári kishkentaı ǵylym kandıdaty bolyp júrgen, onyń ózine áreń-áreń ilingen Sársenbi Dáýitulynyń aty úlken ǵylymda qala bereri sózsiz.

Sársenbi zatynan aqyn jan. Kóptegen poezıa kitaptary jaryq kórgen. Bir óleńinde:

Kútip turǵan qyrýar qaryz ótelmeı,
Qas qaqqansha ýaqyt — ot óterdeı.
Artyǵyraq uıyqtap ketsem, selk etem,
Bar tirshilik qalǵyp-múlgip keterdeı, —

deıdi Sársenbi.

Qudaı bergen qysqa ómirdiń parqyn bilmeı, kóp adam esil ýaqytty bosqa ótkizgende, Sársenbi kúndiz arhıvterdiń zyndanynda shań jutyp, túnde jurt uıyqtap jatqanda, aq qaǵaz ben qara qalamdy serik etip, nebir aqtańdaqtarǵa jan bitiredi. Tiriniń ózin óltirý árkimniń qolynan keledi. Al elige jan bitirý Qudaıdyń súıgen qulynyń ǵana qolynan keledi. Mundaı ǵulama beınetqorlar neǵurlym kóp jasasa, soǵurlym halyqqa ıgilikti.


You Might Also Like

Jańalyqtar

Jarnama