InfoHub Logo

Jetpisinshi jyldardyń basynda «Jalyn» almanaǵy (qazirgi jýrnal) janynan balalar men jas óspirimderge arnalǵan úzdik shyǵarmalar úshin jabyq báıge jarıalandy.

Túńǵysh júldegerler Oralhan Bókeı («Qaıdasyń, qasqa qulynym»), Tynymbaı Nurmaǵambetov («Qosh bol, ata») syndy keıin ádebıetimizdiń, beldi sańlaqtaryna aınalǵan jas jazýshylar edi.

Solardyń qataryna buǵan deıin aty belgisiz Nesipbek Dáýtaıuly degen jigit osy báıgeni birinen soń birin úsh ret ıelendi.

«Alma aǵashtyń butaǵy», «Ánim sen ediń», «Aq kógershin» atty povesterimen ol oqyrmandar yqylasyna bólendi.

Bul shyǵarmalar týraly ádebıetimizdiń bedeli Ábish Kekilbaı: «... Nesipbek Dáýtaıuly dúnıeleri kazirgi rýhanı zárýimizdi jiti ańǵartýmen qýantady»,—dese, Qadyr Myrza Álı: «Nesipbek Dáýtaıulynyń aýqymy keń áleýmettik máselelerge tereńdep bara biletini unady. Povesterinde boıamasyz, shynaıy ómir bar, ishteı kúıinip, jalǵandyqpen jaǵalasyp júrgen, azamattyq bolmysy appaq harakterler bar», — dep baǵa beredi.

Bul kezde tereń tarıhty jiti zerttemeı, burmalap, óńin ózgertip shyǵarma jazǵyshtar kóbeıip ketti. Nesipbek «Jol» povesinde sondaı jalǵan jazýshylardy áshkerelep, tarıhty burmalaýdyń masqara aýyr kúná ekenin, ondaı jazýshysymaqtardyń zaýalsyz qalmaıtynyn qatań eskertedi.

Qazir N. Dáýtaıuly «Qudiret pen qasiret» romanyn aıaqtady. Kitap jazý qıynnyń qıyny. Ol qudiret bergen talanttyń ǵana qolynan keledi. Al sol kitapty basyp shyǵarý odan da qıyndap ketti. Buıyrsa, bul roman da oqyrmannyń qolyna tıip qalar.

N. Dáýtaıuly jazýshylyǵymen qosa, belgili pýblısıs. Baspasózge kelgen shırek ǵasyr ishinde el men jerdiń tarıhy, taǵdyry, tili men dini, mádenıeti men eneri, salt-dástúri haqynda kótergen kóptegen problemalary oqyrmannyń rýhanı deńgeıin baıytýǵa qyzmet etip keledi. Onyń azamattyq belsendiligi, tarıhı tereń tanymy, qandaı jaǵdaıda da shyndyqty jazyp, aqıqattan aınymaıtyn qaıratkerligi barshaǵa belgili. Eshkimniń oıynda áli eshnárse joq kezinde, ıaǵnı 1980-jyldardyń ortasynda - aq ol Qordaı jerinde jońǵar basqynshylaryna qarsy kúrestiń sheshýshi shaıkasy ótken Ańyraqaı dalasynyń tarıhyn zerdelep jazyp, kazak halqynyń osy ólmes erligine máńgilik eskertkish ornatýdy alǵash usynyp, «Ańyraqaı shaıqasy» qoryn ashty. Sondaı-aq ult-azattyq kóterilisteriniń kósemi, Qordaı jerinde mert bolǵan qazaqtyń sońǵy hany Kenesary Qasymov týraly da baspasózde aıtylmaı júrgen keıbir aqıqatty aıtyp jazyp, oǵan da búkilhalyqtyq eskertkish ornatý úshin «Kenesary» qoryn ashqan. Jazýshy osy maqsat jolyndaǵy belsendiligin áli de toqtatqan joq. Bıylǵy jyldyń, shilde aıynda ár dáýirde Qordaı jerinde shoǵyrlanǵan táýelsizdiktiń úsh uly qubylysy — Qazaq handyǵynyń alǵash shańyraq kótergeni, «Ańyraqaı shaıqasy» jáne Kenesary qozǵalysy týraly tarıhı tanymy tereń telehabap túsirip, táýelsizdiktiń osy ulttyq erligine eskertkish ornatý arqyly qazaq halqynyń qaharmandyǵyn urpaqtan-urpaqqa máńgi óshpes ónege etip qaldyrý muratyn taǵy alǵa tartty.

---