- 05 naý. 2024 00:29
- 227
Gúl týraly ańyz
Taqyryby: Gúl týraly ańyz
Maqsaty:
Oqýshylarǵa gúldiń mańyzyn túsindire otyryp, ekologıalyq tárbıe berý.
Adamgershilikke, tabıǵatty qorǵaýǵa, Otanyn súıýge jáne úlkendi syılaýǵa tárbıeleý.
Synyby: 6 - synyp
Túri: synyptan tys shara
Kórnekilik: gúl jáne ara maketteri, shar, ekologıalyq dana sózder, sýretter, qoı sýretteri
Qatysýshylar: han - Asylbek, emshi – Erkebulan, bala - Saıajan, sharýalar – Sanjar, Qurmanaı, Saıajan, Tynyshtyq, avtor – Uljan.
S. Ospanovtyń «Gúl týraly ańyz» ertegisiniń jelisimen sahnalyq kórinis. Shymyldyq jabyq turady. Názik áýen oınap turady. Sharýalar jerge dán shashý ústinde shymyldyq ashylady.
Erte, erte, erte edi,
Aınala túgel kórkem edi,
Sharýalar tuqym seýip,
Kúni - túni ter tógedi.
Sharýalar terlerin súrtedi.
Bıdaı men gúl ósedi,
El qyzyqpen kún keshedi.
Bir ǵana gúl solmaýy úshin
Búkil adam kúresedi.
Ásem gúl bop dala sáni
Aýyl sáni, qala sáni,
Gúl syılaıdy bir – birine
Qarsy ap gúlmen tamashany.
Han sahnaǵa shyǵady.
- Bıdaı ǵana – erdiń kórki,
Dán ósirý el mindeti!
Paıdasy joq gúl degenge
Tolyp ketti jerdiń beti! –
Dep han birde jarlyq etti,
Shaqyryp tez aldy kópti.
- Qurtyńdar – dep - gúl bitkendi!
Ol bárine salyq etti:
- Gúl de egemiz,
Dán de egemiz
Týǵan jerge sán beremiz!-
Degenderdi tyńdamaıdy –
- Dán ǵana, dep janmen egiz!
Han ashýly,
Han aıbatty,
Gúl ústinen mal aıdatty,
Talaı baqtyń gúlin julyp,
Jiberdi órtep talaı baqty.
Jalmaýyzdaı jalmady bir,
Jer betinde qalmady gúl.
Amalsyzdan sharýalar gúldi julady.
Hannyń jany tynysh tapty
Oryndalyp armany bul.
Ketip múlde qala sáni
Kirmeı qoıdy dala sáni.
Gúl syılamaı,
Qalaı endi,
Qarsy alady el tamashany?
Esh adam joq yqylasty
Janardy ashý bulty basty.
Gúl qýanysh syılaýshy edi,
Elden endi kúlki qashty.
Ásem gúldi jan qımaıdy,
Árbir atqan tań qınaıdy.
Yzyńdaǵan aralar ortaǵa shyǵady.
Yzyńdaıdy bal aralar,
Qaıdan?
Qalaı bal jınaıdy?!
Han bir kúni aýyryp qaldy,
Aılar boıy saýyqpady.
Emshi shyǵady sahnaǵa.
Emshi aıtty:
- Bal qosylǵan
Berińder, - dep - taýyp dári
Bal tabylsa qalar jany,
Bal izdep taba almady.
Hal ústinde,
Han jylaıdy,
Bal ǵana bop bar armany. Han eńirep jylaıdy.
Bir balaqaı taptatpady,
Hannan gúlin saqtap qapty
Sol araǵa jınalyp kep,
Bal aralar qaptap jatty,
Kúlkili de, qaıǵyly ári,
Bala bolǵan jaıdy uǵady.
Hanǵa aparyp gúl syılaıdy,
Han aýrýdan aıyǵady.
Uǵyp sonda qateligin,
Eken ǵoı dep qate munym
Kúlim dep han balaǵa aıtty:
- Gúl tuqymyn ákel búgin!
Gúlde eken barlyq kórik,
Gúl ek! – dedi jarlyq berip,
Balaqaıdyń gúlzar baǵyn,
Qýanysty halyq kórip,
Gúl egipti el qaıtadan,
Túrlenipti jer qaıtadan. Barlyq sharýalar shyǵyp birge.
- Gúlim, gúlim, gúlim, - deıdi,
Gúl dese el kúlimdeıdi.
Sansyz gúlden shyryn jınap,
Bal aralar gýildeıdi.
Gúldi árqashan el izdeıdi.
Baqtan ony kim úzbeıdi,
Bıdaı - tamaq,
Bıdaı sulýlyq,
Gúl men bıdaı egiz deıdi.
Sharýalar shyǵyp qosh aıtysady.
Qorytyndy: Sahna tórine qatysýshylar shaqyrylyp, qoshemet kórsetiledi.
Maqsaty:
Oqýshylarǵa gúldiń mańyzyn túsindire otyryp, ekologıalyq tárbıe berý.
Adamgershilikke, tabıǵatty qorǵaýǵa, Otanyn súıýge jáne úlkendi syılaýǵa tárbıeleý.
Synyby: 6 - synyp
Túri: synyptan tys shara
Kórnekilik: gúl jáne ara maketteri, shar, ekologıalyq dana sózder, sýretter, qoı sýretteri
Qatysýshylar: han - Asylbek, emshi – Erkebulan, bala - Saıajan, sharýalar – Sanjar, Qurmanaı, Saıajan, Tynyshtyq, avtor – Uljan.
S. Ospanovtyń «Gúl týraly ańyz» ertegisiniń jelisimen sahnalyq kórinis. Shymyldyq jabyq turady. Názik áýen oınap turady. Sharýalar jerge dán shashý ústinde shymyldyq ashylady.
Erte, erte, erte edi,
Aınala túgel kórkem edi,
Sharýalar tuqym seýip,
Kúni - túni ter tógedi.
Sharýalar terlerin súrtedi.
Bıdaı men gúl ósedi,
El qyzyqpen kún keshedi.
Bir ǵana gúl solmaýy úshin
Búkil adam kúresedi.
Ásem gúl bop dala sáni
Aýyl sáni, qala sáni,
Gúl syılaıdy bir – birine
Qarsy ap gúlmen tamashany.
Han sahnaǵa shyǵady.
- Bıdaı ǵana – erdiń kórki,
Dán ósirý el mindeti!
Paıdasy joq gúl degenge
Tolyp ketti jerdiń beti! –
Dep han birde jarlyq etti,
Shaqyryp tez aldy kópti.
- Qurtyńdar – dep - gúl bitkendi!
Ol bárine salyq etti:
- Gúl de egemiz,
Dán de egemiz
Týǵan jerge sán beremiz!-
Degenderdi tyńdamaıdy –
- Dán ǵana, dep janmen egiz!
Han ashýly,
Han aıbatty,
Gúl ústinen mal aıdatty,
Talaı baqtyń gúlin julyp,
Jiberdi órtep talaı baqty.
Jalmaýyzdaı jalmady bir,
Jer betinde qalmady gúl.
Amalsyzdan sharýalar gúldi julady.
Hannyń jany tynysh tapty
Oryndalyp armany bul.
Ketip múlde qala sáni
Kirmeı qoıdy dala sáni.
Gúl syılamaı,
Qalaı endi,
Qarsy alady el tamashany?
Esh adam joq yqylasty
Janardy ashý bulty basty.
Gúl qýanysh syılaýshy edi,
Elden endi kúlki qashty.
Ásem gúldi jan qımaıdy,
Árbir atqan tań qınaıdy.
Yzyńdaǵan aralar ortaǵa shyǵady.
Yzyńdaıdy bal aralar,
Qaıdan?
Qalaı bal jınaıdy?!
Han bir kúni aýyryp qaldy,
Aılar boıy saýyqpady.
Emshi shyǵady sahnaǵa.
Emshi aıtty:
- Bal qosylǵan
Berińder, - dep - taýyp dári
Bal tabylsa qalar jany,
Bal izdep taba almady.
Hal ústinde,
Han jylaıdy,
Bal ǵana bop bar armany. Han eńirep jylaıdy.
Bir balaqaı taptatpady,
Hannan gúlin saqtap qapty
Sol araǵa jınalyp kep,
Bal aralar qaptap jatty,
Kúlkili de, qaıǵyly ári,
Bala bolǵan jaıdy uǵady.
Hanǵa aparyp gúl syılaıdy,
Han aýrýdan aıyǵady.
Uǵyp sonda qateligin,
Eken ǵoı dep qate munym
Kúlim dep han balaǵa aıtty:
- Gúl tuqymyn ákel búgin!
Gúlde eken barlyq kórik,
Gúl ek! – dedi jarlyq berip,
Balaqaıdyń gúlzar baǵyn,
Qýanysty halyq kórip,
Gúl egipti el qaıtadan,
Túrlenipti jer qaıtadan. Barlyq sharýalar shyǵyp birge.
- Gúlim, gúlim, gúlim, - deıdi,
Gúl dese el kúlimdeıdi.
Sansyz gúlden shyryn jınap,
Bal aralar gýildeıdi.
Gúldi árqashan el izdeıdi.
Baqtan ony kim úzbeıdi,
Bıdaı - tamaq,
Bıdaı sulýlyq,
Gúl men bıdaı egiz deıdi.
Sharýalar shyǵyp qosh aıtysady.
Qorytyndy: Sahna tórine qatysýshylar shaqyrylyp, qoshemet kórsetiledi.