Gúlder
Mańǵystaý oblysy, Qaraqıa aýdany, Munaıshy aýyly
«Balaýsa» balabaqshasynyń beıneleý óneri oqytýshysy
Tleýmaganbetova Asemgýl Oryngalıevna
Taqyryby: Gúlder
Maqsaty: Tústerdi ajyrata bilý, kóktem týraly bilimderin tolyqtyryp, gúlderdiń túrlerimen tanystyrý. Gúlderdiń ataýlaryn, syrt kelbetin, jeke bólshek ataýlaryn aıtýyn, olardy baptap, kútý erejelerimen tanystyrý. Ádemilikti sezine bilýge, kóktemdik talǵamdarynyń jetilýine yqpal etý. Tabıǵatty qorǵaýǵa, adamgershilikke, uqyptylyqqa, bastaǵan isin aıaqtaı bilýge tárbıeleý.
Ádis – tásilderi: Túsindirý, slaıd kórsetý, suraq - jaýap, sergitý, madaqtaý.
Kórnekilikter: Slaıd, bólme, dala, emdik gúlderi, ashylǵan kartop, túrli - tústi gýash.
Pedagog:
- Balalar, búgin bizde óte erekshe kún, sebebi bizge kóptegen apaılar kelip otyr.
«Sálem - sózdiń atasy, degen halqym,
Sol halqymnyń saqtadyq ǵajap saltyn,
Sálem bereıik ıilip barshańyzǵa,
İzetpenen aldyńda osy qalpym»- dep, aldymen kelgen qonaqtarmen amandasyp alaıyq.
- Sálemetsizder me!
Balalar tárbıeshimen amandasady. Shattyq sheńberine turyp, bir - birine jyly lebizderin bildiredi.
Shattyq sheńberi:
«Sýret salsam - gúl salamyn,
Gúlge tolyp tursa alańym»- deımin men.
«Sýret salsam – kún salamyn,
Kúndeı kúlip tursa mańym»- deımin men.
«Sýret salsam - qala salam,
Bolsyn barlyq balasy aman»- deımin men.
«Sýret salsam - Adam salam,
Qorǵan bolsyn, maǵan, saǵan»- deımin men.
Pedagog:
- Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem mezgili.
- Ótken oqý is - áreketimizde neniń sýretin saldyq?
- Úıdiń sýreti
- Úıdiń neleri bolady?
- Qabyrǵalary, shatyry, terezeleri, esigi.
- Terezelerdiń aldynda ne turady?
- Gúlder.
- Durys aıtasyńdar, endeshe búgingi uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketimizde gúlder týraly ótemiz.
- Gúl degenimiz - ósimdik, olar ómir sáni, tabıǵat kórki. Gúlder terezelerdiń aldyna sán bergenimen qoımaı, bólme aýasyn tazartady, adamdarǵa jaqsy kóńil - kúı syılaıdy. Gúlderdiń de jany bar, adamdarmen sóıleskendeı olarmen de sóılesip, óz iltıpatyńdy bildirip, baptap, kútip, súıispenshilikpen qarap, erkeletip turý qajet. Gúlderdiń qurlysy: tamyry, sabaǵy, japyraǵy, tostaǵanshasy, kúltesheleri, atalyǵy men analyǵy.
- Gúlderdiń uzaq ýaqyt aýyrmaı, jaıqalyp turýynyń syry nede dep oılaısyńdar?
- Mahabbatta.
Gúlder ósip turǵan bólmede biz ózimizdi qýanyshty sezinemiz, kóńilimiz kóterińki bolady. Olardyń kóptegen túrleri bolady. Tústeri de ár túrli bolady.
Gúlder úsh topqa bólinedi:
dala gúlderi, bólme gúlderi, emdik gúlderi. (Slaıd arqyly kórsetý). Ár qaısysyna jeke - jeke toqtalý. Mysaly:
Dala gúlderi: báısheshek, raýshan, qyzǵaldaq, baqbaq, astra. Bul gúlder kóktemde, jazda ósedi.
Raýshan gúli - hosh ıisti gúl. Bul gúl dalada ósedi. Ony merekelerde, syı qurmetterde beriledi
Bólme gúlderi: áıel baqyty, dollar gúli, kaktýs, fıkýs, pálma. Bul gúlder jyldyń tórt mezgilinde bólmede ósedi.
Áıel baqyty - tropıkalyq aımaqta ósetin bul gúl asa talǵampaz, ári kútimdi qajet etedi. Gúldiń jaqsy ósýi úshin jaryq, ylǵaldy aýa jáne bólme temperatýrasy birqalypty, ıaǵnı jyly bolý kerek.
Emdik gúlderi: aloe, anıs, adyraspan, túımedaq, qalampyr. Bul gúlder bólmede de, dalada da ósedi
Aloe gúli - onyń japyraqtary tikenekti bolǵanymen qolymyzǵa kirmeıdi. Aloenyń emdik qasıeti bar, eger de júgirip bara jatyryp, jaraqat alǵan jaǵdaıda osy aloe keskinin kesip alyp, jaraqat alǵan jerge tıgizip biraz ýaqyt ustap tursaq, jara jyldam jazylady.
(Balalar tyńdaıdy.)
- Balalar, men senderge tájirıbe júzinde gúldi qalaı otyrǵyzý, qalaı kútip baptaý kerektigin kórsetemin. Aldymen, gúldiń óskinin qıyp alyp, onyń tamyry shyqqansha sýǵa salyp qoıamyz. Shelekke qunarly topyraq salyp, tamyry bar óskindi sol topyraqqa otyrǵyzamyz. Tamyry topyraqtyń astynda bolady, olar kórinbeıdi, gúlderdiń sý ishýine kómektesedi, sondyqtan da olarǵa sý quıyp turý qajet. Gúlderdiń tamyry dem alyp turý úshin, topyraǵyn qopsytamyz.
Pedagog gúlge sý quıyp, topyraǵyn qopsytyp kórsetedi.
(Balalar qaraıdy, úırenedi.)
- Balalar, gýlder ózderinshe qýana da, muńaıa da alady eken.
- Balalar, sıqyrlar álemine barǵylaryń kele me?
- Endeshe «TAIO» avtobýsymen baraıyq.
Slaıd kórsetý.
- Mine, «Sıqyrlar álemine de» jetip qaldyq.
Pedagog ózi sıqyrshyǵa aınalyp, balalardy sıqyrlap, sýretshige aınaldyrady.
- Endeshe balalar, qazir men senderge dala gúlderiniń sýretin saldyrtqym kelip tur.
- Aldymen, men senderge jańa ádis, Trız ádisin qoldaný arqyly, tabıǵatta ósip turǵan gúlderdiń sýretiniń salý josparyn kórsetemin. Trız ádisi degenimiz - kez - kelgen nárselermen sýret salý.
Balalar ınterbelsendi taqtaǵa nazar aýdarady.
(Slaıd arqyly tabıǵatta ósip turǵan sýretti kórsetý)
Aldymen pedagog, tabıǵatta ósip turǵan gúlderdiń sýretin salyp kórsetedi. Osy gúlderdi balalarǵa ujymdyq jumys arqyly saldyrý.
Sergitý sáti: slaıd kórsetý.
(Vıdeo arqyly sergitý jattyǵýyn oryndaıdy.)
Balalardan taqpaq suraý, gúl týraly ertegi oqyp berý, topqa oralý.
1. Jumbaq jasyrý:
Analarǵa syılaıtyn,
Aralar bal jınaıtyn
Bul nemene, balalar,
Úzýge adam qımaıtyn. (gúl)
2. Dıdaktıkalyq oıyn: « Gúldi retimen ornalastyr!»
(Balalar oıynnyń sharty boıynsha sýretterdi ret - retimen ornalastyrady).
Qorytyndylaý:
- Jaraısyńdar balalar! Sender qandaı gúldermen tanystyńdar?
- Dala gúlderi, bólme gúlderi, emdik gúlderi.
- Qandaı dala gúlderin, bólme gúlderin, emdik gúlderin bilesińder?
(Balalar gúlderdiń attaryn atap ótedi.)
- Gúlderdiń tústeri qandaı bolady?
- Ár tústi, qyzyl, sary, kók t. b.
Japyraqtarynyń túsi qandaı?
- Jasyl
- Óte jaqsy, búgingi uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketimizge barlyǵyńyz da óte jaqsy qatystyńyzdar! Gúlderdiń sýretinde ádemi etip saldyńdar.
Oqý is - áreketine belsene qatysqan balalardyń esimderin atap ótý. Qonaqtarmen qoshtasyp, búgingi ashyq oqý is - áreketimizdi aıaqtaımyz.
Jylýlyq sheńberi:
Gúlder, gúlder, kóp gúlder,
Qyzyl gúlder, kók gúlder.
Óse bershi nurlanyp,
Óse bershi yrǵalyp.
Kóriskenshe kún jaqsy,
Saý – salamat bolaıyq!
Kútiletin nátıje:
Biledi: Gúlderdiń túrlerin, olardyń attaryn.
Igeredi: Este saqtaý qabiletin damytady, tabıǵattyń, gúldiń sýretin salýdy
Meńgeredi: Tústerdi ajyratýdy, ujymmen jumys jasaýdy
«Balaýsa» balabaqshasynyń beıneleý óneri oqytýshysy
Tleýmaganbetova Asemgýl Oryngalıevna
Taqyryby: Gúlder
Maqsaty: Tústerdi ajyrata bilý, kóktem týraly bilimderin tolyqtyryp, gúlderdiń túrlerimen tanystyrý. Gúlderdiń ataýlaryn, syrt kelbetin, jeke bólshek ataýlaryn aıtýyn, olardy baptap, kútý erejelerimen tanystyrý. Ádemilikti sezine bilýge, kóktemdik talǵamdarynyń jetilýine yqpal etý. Tabıǵatty qorǵaýǵa, adamgershilikke, uqyptylyqqa, bastaǵan isin aıaqtaı bilýge tárbıeleý.
Ádis – tásilderi: Túsindirý, slaıd kórsetý, suraq - jaýap, sergitý, madaqtaý.
Kórnekilikter: Slaıd, bólme, dala, emdik gúlderi, ashylǵan kartop, túrli - tústi gýash.
Pedagog:
- Balalar, búgin bizde óte erekshe kún, sebebi bizge kóptegen apaılar kelip otyr.
«Sálem - sózdiń atasy, degen halqym,
Sol halqymnyń saqtadyq ǵajap saltyn,
Sálem bereıik ıilip barshańyzǵa,
İzetpenen aldyńda osy qalpym»- dep, aldymen kelgen qonaqtarmen amandasyp alaıyq.
- Sálemetsizder me!
Balalar tárbıeshimen amandasady. Shattyq sheńberine turyp, bir - birine jyly lebizderin bildiredi.
Shattyq sheńberi:
«Sýret salsam - gúl salamyn,
Gúlge tolyp tursa alańym»- deımin men.
«Sýret salsam – kún salamyn,
Kúndeı kúlip tursa mańym»- deımin men.
«Sýret salsam - qala salam,
Bolsyn barlyq balasy aman»- deımin men.
«Sýret salsam - Adam salam,
Qorǵan bolsyn, maǵan, saǵan»- deımin men.
Pedagog:
- Balalar, qazir jyldyń qaı mezgili?
- Kóktem mezgili.
- Ótken oqý is - áreketimizde neniń sýretin saldyq?
- Úıdiń sýreti
- Úıdiń neleri bolady?
- Qabyrǵalary, shatyry, terezeleri, esigi.
- Terezelerdiń aldynda ne turady?
- Gúlder.
- Durys aıtasyńdar, endeshe búgingi uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketimizde gúlder týraly ótemiz.
- Gúl degenimiz - ósimdik, olar ómir sáni, tabıǵat kórki. Gúlder terezelerdiń aldyna sán bergenimen qoımaı, bólme aýasyn tazartady, adamdarǵa jaqsy kóńil - kúı syılaıdy. Gúlderdiń de jany bar, adamdarmen sóıleskendeı olarmen de sóılesip, óz iltıpatyńdy bildirip, baptap, kútip, súıispenshilikpen qarap, erkeletip turý qajet. Gúlderdiń qurlysy: tamyry, sabaǵy, japyraǵy, tostaǵanshasy, kúltesheleri, atalyǵy men analyǵy.
- Gúlderdiń uzaq ýaqyt aýyrmaı, jaıqalyp turýynyń syry nede dep oılaısyńdar?
- Mahabbatta.
Gúlder ósip turǵan bólmede biz ózimizdi qýanyshty sezinemiz, kóńilimiz kóterińki bolady. Olardyń kóptegen túrleri bolady. Tústeri de ár túrli bolady.
Gúlder úsh topqa bólinedi:
dala gúlderi, bólme gúlderi, emdik gúlderi. (Slaıd arqyly kórsetý). Ár qaısysyna jeke - jeke toqtalý. Mysaly:
Dala gúlderi: báısheshek, raýshan, qyzǵaldaq, baqbaq, astra. Bul gúlder kóktemde, jazda ósedi.
Raýshan gúli - hosh ıisti gúl. Bul gúl dalada ósedi. Ony merekelerde, syı qurmetterde beriledi
Bólme gúlderi: áıel baqyty, dollar gúli, kaktýs, fıkýs, pálma. Bul gúlder jyldyń tórt mezgilinde bólmede ósedi.
Áıel baqyty - tropıkalyq aımaqta ósetin bul gúl asa talǵampaz, ári kútimdi qajet etedi. Gúldiń jaqsy ósýi úshin jaryq, ylǵaldy aýa jáne bólme temperatýrasy birqalypty, ıaǵnı jyly bolý kerek.
Emdik gúlderi: aloe, anıs, adyraspan, túımedaq, qalampyr. Bul gúlder bólmede de, dalada da ósedi
Aloe gúli - onyń japyraqtary tikenekti bolǵanymen qolymyzǵa kirmeıdi. Aloenyń emdik qasıeti bar, eger de júgirip bara jatyryp, jaraqat alǵan jaǵdaıda osy aloe keskinin kesip alyp, jaraqat alǵan jerge tıgizip biraz ýaqyt ustap tursaq, jara jyldam jazylady.
(Balalar tyńdaıdy.)
- Balalar, men senderge tájirıbe júzinde gúldi qalaı otyrǵyzý, qalaı kútip baptaý kerektigin kórsetemin. Aldymen, gúldiń óskinin qıyp alyp, onyń tamyry shyqqansha sýǵa salyp qoıamyz. Shelekke qunarly topyraq salyp, tamyry bar óskindi sol topyraqqa otyrǵyzamyz. Tamyry topyraqtyń astynda bolady, olar kórinbeıdi, gúlderdiń sý ishýine kómektesedi, sondyqtan da olarǵa sý quıyp turý qajet. Gúlderdiń tamyry dem alyp turý úshin, topyraǵyn qopsytamyz.
Pedagog gúlge sý quıyp, topyraǵyn qopsytyp kórsetedi.
(Balalar qaraıdy, úırenedi.)
- Balalar, gýlder ózderinshe qýana da, muńaıa da alady eken.
- Balalar, sıqyrlar álemine barǵylaryń kele me?
- Endeshe «TAIO» avtobýsymen baraıyq.
Slaıd kórsetý.
- Mine, «Sıqyrlar álemine de» jetip qaldyq.
Pedagog ózi sıqyrshyǵa aınalyp, balalardy sıqyrlap, sýretshige aınaldyrady.
- Endeshe balalar, qazir men senderge dala gúlderiniń sýretin saldyrtqym kelip tur.
- Aldymen, men senderge jańa ádis, Trız ádisin qoldaný arqyly, tabıǵatta ósip turǵan gúlderdiń sýretiniń salý josparyn kórsetemin. Trız ádisi degenimiz - kez - kelgen nárselermen sýret salý.
Balalar ınterbelsendi taqtaǵa nazar aýdarady.
(Slaıd arqyly tabıǵatta ósip turǵan sýretti kórsetý)
Aldymen pedagog, tabıǵatta ósip turǵan gúlderdiń sýretin salyp kórsetedi. Osy gúlderdi balalarǵa ujymdyq jumys arqyly saldyrý.
Sergitý sáti: slaıd kórsetý.
(Vıdeo arqyly sergitý jattyǵýyn oryndaıdy.)
Balalardan taqpaq suraý, gúl týraly ertegi oqyp berý, topqa oralý.
1. Jumbaq jasyrý:
Analarǵa syılaıtyn,
Aralar bal jınaıtyn
Bul nemene, balalar,
Úzýge adam qımaıtyn. (gúl)
2. Dıdaktıkalyq oıyn: « Gúldi retimen ornalastyr!»
(Balalar oıynnyń sharty boıynsha sýretterdi ret - retimen ornalastyrady).
Qorytyndylaý:
- Jaraısyńdar balalar! Sender qandaı gúldermen tanystyńdar?
- Dala gúlderi, bólme gúlderi, emdik gúlderi.
- Qandaı dala gúlderin, bólme gúlderin, emdik gúlderin bilesińder?
(Balalar gúlderdiń attaryn atap ótedi.)
- Gúlderdiń tústeri qandaı bolady?
- Ár tústi, qyzyl, sary, kók t. b.
Japyraqtarynyń túsi qandaı?
- Jasyl
- Óte jaqsy, búgingi uıymdastyrylǵan ashyq oqý is - áreketimizge barlyǵyńyz da óte jaqsy qatystyńyzdar! Gúlderdiń sýretinde ádemi etip saldyńdar.
Oqý is - áreketine belsene qatysqan balalardyń esimderin atap ótý. Qonaqtarmen qoshtasyp, búgingi ashyq oqý is - áreketimizdi aıaqtaımyz.
Jylýlyq sheńberi:
Gúlder, gúlder, kóp gúlder,
Qyzyl gúlder, kók gúlder.
Óse bershi nurlanyp,
Óse bershi yrǵalyp.
Kóriskenshe kún jaqsy,
Saý – salamat bolaıyq!
Kútiletin nátıje:
Biledi: Gúlderdiń túrlerin, olardyń attaryn.
Igeredi: Este saqtaý qabiletin damytady, tabıǵattyń, gúldiń sýretin salýdy
Meńgeredi: Tústerdi ajyratýdy, ujymmen jumys jasaýdy
You Might Also Like
