InfoHub Logo

Yntalandyrý
Jylýlyq sheńberi
Bala - bala balamyz
Til alatyn danamyz
5 - ke oqyp sabaqty
Jaqsy bala bolamyz

İzdenister. Uıymdastyrý
1. Balalar saýat ashý oqý is - áreketinde nelermen tanysamyz
Áripti qalaı tanımyz?
Dybysty qalaı baıqaımyz?
Dybystar neshe túrge bólinedi?
Endi osy dybystarǵa baılanysty ótken áripterdiń dybystaryna til jattyqtyrý, til damytý jattyǵýyn júrgizý arqyly ótken dybystardy «Áripter qalaı dybystaıdy» oınymen eske túsiremiz
Balalar tis dárigerine barǵan kezde aýyzdaryńyzdy ashqanda qandaı dybys shyǵarasyzdar A - a - a
Jel soqqanda qandaı dybys shyǵarady Ý - ý - ý
Japyraq jelmen ushyp jerge túskende Sh - sh - sh
It yzalanǵanda R - r - r
Sıyr qalaı dybystaıdy Mó - mó
Qarǵa qalaı dybystaıdy Qaq - qaq
Qaz qalaı dybystaıdy Ǵa - ǵa - ǵa
Esik qaqqanda týk - týk
Baraban soqqanda Dúńk - dúńk
Shar jarylǵan kezde. Pah
Jylan qalaı ysyldaıdy S - s
Balalar taqtaǵa sizder biletin taǵy qandaı áripter ilinbeı qaldy
L, N, O, I osy áripterdiń taqpaqtaryn aıtyp áripter taqtaǵa ilinedi.
Balalar osy áripterdiń barlyǵy qandaı túske boıalyp kelipti
Bizge qonaqqa taýyq balapandarymen jáne túlki kelipti. Al taýyq búgingi áripterdiń barlyǵy da kók túske boıalǵandyqtan daıysty dybysty ajyrata almaı tur eken. Biz taýyqqa kómektespesek túlki balapandardy jep qoıady. Endeshe daýysty dybystardy taýyp tekshemen belgilep túlkige balapandardy jegizbeýge kómekteseıik
A, Ý, Sh, R, M, T, D, Q, Ǵ, P, S, L, N, O, I.

Balalar sizder ótken áripti jaqsy meńgergen ekensizder, sizderge kóp rahmet!

II. Jańa sabaq.
Sabaq Y dybysyna baılanysty sýretterdi kórsetý arqyly ashylady
Sýretter:
Qasyq ne úshin kerek?
Kese, shaı quman, kastrúl sýretteri bólek - bólek kórsetiledi
Osynyń bárin ne deımiz?
Birtutas ydystardyń sýreti kórsetiledi
Ydys degen sózde birinshi qandaı dybys estiledi
Y dybysyn aıtqyzý 2 - 3 ret qaıtalaıdy
Mine, mynaý - árip tańbasy, - dep úlken, kishi Y y árpi kórsetiledi
Aıtylýyna qaraı qandaı dybys dep oılaısyńdar?
Jýan aıtyla ma, jińishke aıtyla ma
Demek, y dybysy - jýan daýysty dybys.
Ydys sózine dybystyq taldaý jasatý.
Y D Y S - tekshemen belgilenedi

Aldarynda tekshelerge qarap, osy sózde neshe daýysty, neshe daýyssyz dybys bar ekenin kim aıtady?
Ydys sózi neshe býynnan turady?
Kespe árippen ydys sózin býynǵa bólip jazyp, oqytý.
Y - DYS
Y dybysyna baılanysty mynadaı sózdermen tanysaıyq.
YQYLAS, Ybyraı, YDYS, YNTA, YRYS, YQTIAR - sózder taqtaǵa ilinedi
Til jattyqtyrý
Y y, ys, ys
Biz jýamyz y - dys
Y dybysyna taqpaq oqý
Yqylas, ynta sezimde
Yntyq bol bilim kózine
Yntamen uǵyn bilimdi
Yqtıa kilti ózińde
5. Sergitý sáti
Álippe dápterimen jumys
1. Sýretpen jumys
Y D Y S
Y dybysy sózdiń qaı jerinde ornalasady
2. Y dybysyn aýada jazý
3. Y dybysyn dápterge jazý
4. sózderdi oqý
5. Rebýs sheshý
- sh - y
Dombyra mýz. aspap
- shy býynyn qosqanda dombyrashy adamǵa aınalady
Endi topqa bólinip oınaıyq
1 - top «Áripke býyn qos»
ta
A na
pa
ǵa

2 - top «Býynǵa býyn qos»

3 - top «Shatyspaq»
N O A T R A Sh S D Y Y
OTAN SHAR YDYS

6. Sújetti sýretke qarap áńgime quraý.

7. Úlestirmeli sýrettermen jumys júrgizý
Oqýshylarǵa balyq, qaıyq, mysyq, qaıshy, sýretteri taratyldy.
Balalar ár sýrettegi zattyń atyn atap, sóılem qurastyrýy kerek.
Suraqtar qoıý.
- Ár sóılemde neshe sóz bar?