Táýelsizdik - baqytym atty ıntellektýaldy – tanymdyq oıyn
Táýelsizdik - baqytym atty ıntellektýaldy – tanymdyq oıyn
Maqsaty: Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereı toıy qarsańynda balalardyń meńgergen bilim deńgeıin anyqtaý, oılaý qabiletterin damytý, sóıleý mádenıetin, jan - jaqty oı órisin jetildirý, oı ushqyrlyǵyn, oqýǵa degen yntasyn arttyrý. Táýelsiz Qazaqstan memleketin órkendetýge, Táýelsizdigimizdiń sheksiz, máńgi bolýyna adal qyzmet etetin bilimdi de jan – jaqty damyǵan, ıntellekti joǵary, batyl tekti, namysty urpaq, shynaıy patrıottar tárbıeleý. Óz Otanyn súıýge, týǵan eliniń tarıhyn, batyr tulǵalaryn tanýǵa shaqyrý;
Kórnekiligi: Elbasy N. A. Nazarbaevtyń sýreti, elimizdiń rámizderi, Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna arnalǵan sýret kórmesi, naqyl sózder jazylǵan plakattar, slaıd – shoý.
Qoldanylǵan qural - jabdyqtar: jalaýshalar, slaıdtar, kompúter, dıskiler, nómirlengen asyqtar, dorba, baǵalaý paraǵy, marapattaý qaǵazdary;
Oıynnyń barysy:
Júrgizýshi: - Armysyzdar qurmetti qonaqtar, oıynǵa qatysýshylar jáne jankúıer qaýym!» Gúlder» toby búldirshinderiniń qatysýymen uıymdastyrylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Táýelsizdik - baqytym» atty ıntellektýaldy - tanymdyq oıynymyzǵa qosh kelipsizder!
2. – J: Táýelsiz Qazaqstan eliniń tarıhy – Otanshyldyqtyń, erliktiń, eldiktiń ne ekenin dáleldeıtin, tamyry tereń baı tarıh. Elim, Jerim, Otanym degen qasıetti uǵymdar ár adamzattyń óz tabaldyryǵynan, óz otbasynan, óz qalasynan, óz ólkesinen bastalady.
Egemen elimizdiń erteńin nurly eter «barys» tekti namysty urpaq boıynda ulttyq sana kórinis tapsa, aqyl oıy men júreginde týǵan jeri men eline degen súıispenshilik oryn tepse, bul Táýelsiz Qazaqstannyń qalypty damýy, álemdegi eń bedeldi memleketter qataryna umtylý jolyndaǵy nátıjeli kórinisi bolyp sanalatyny anyq.
1 - Júrgizýshi:
Mine, búgingi bizdiń ıntellektýaldy - tanymdyq «Táýelsizdik – baqytym» atty oıyny da osyny meńzeıdi. Joǵary da atalǵan qasıetter sizderdiń de boılaryńyzda bar ekeni jáne táýelsizdik tańynyń jaryq juldyzdary sizder ekeni anyq. Olaı bolsa, ortaǵa oıynǵa qatysýshy toptardy shaqyraıyq.
Ulan toby: (6 oqýshydan)
Tarlan: (6 oqýshydan)
(Ortaǵa «Tarlan» jáne «Ulan» top músheleri shyǵady, oryndaryna jaıǵasady.
Toptarǵa arnalǵan ústelder ázirlenedi jáne ár ústelde toptyń ataýy jazylǵan keste kórsetiledi)
2 - Júrgizýshi: - Rahmet, qurmetti oıynshylar, búgingi oıynda sizderge úlken sáttilik tileımiz.
Al endi, oıynymyzdyń ádilqazy alqasy jáne oıyn barysymen tanystyryp ótýge ruqsat etińizder.
Ádil qazy alqasynyń múshelerimen tanystyrý.
Meńgerýshi: Tamara Moldashqyzy
Ádisker: Aıtolqyn Ádilhanqyzy
Dene tárbıesi nusqaýshysy: Álıa Baqtygereıqyzy
Oıyn 8 kezeńnen turady:
1 - kezeń Tanystyrý Toptyń aty, urany.
2 - kezeń «Tez oıla», oıyndy bastamas buryn et qyzdyrý, ıaǵnı, balalardy oıynǵa baǵyttaý kezeńi. 10 – suraqtan qoıylady.
3 - kezeń «Sen bilesiń be?». Elimizdegi batyr aǵa - apalarymyzdyń beınesin taný.
4 - kezeń «Áripter álemi» Otan, Otaý, Atyraý, Astana,
5 - kezeń «poezıaǵa saıahat» taqpaqtar jarysy.
6 - kezeń «Maqal sózdiń máıegi» Otan týraly maqal jarys
7 - kezeń «mergen» drotıkpen shar atý saıysy
8 - kezeń «Án shyrqaıyq» toppen patrıottyq án shyrqaý
«Kók týdyń jelbiregeni» jáne «Qazaqstan - baqytty» ánin eki top shyrqaıdy.
Mine, qurmetti oıynǵa qatysýshylar, jankúıerler, qonaqtar oıynnyń barlyq erejelerimen tanystyq, iske sát.
Ánuran shyrqalady.
1 - Júrgizýshi: Atyńnan aınalaıyn, egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy kenele ber.
Mereıiń qutty bolsyn, Táýelsizdik!
Ǵasyrdyń toıy bolshy kele berer!
Topty tanystyrý
1 - Kezeń
Aty, urany
Ulan tobynyń urany: Ulan alǵa, bıikke samǵa, eshqashan qalma!
Tarlan tobynyń urany:
Arystan júrekti tarlandar,
Alystan samǵaıtyn qyrandar
Biz ǵana bolamyz,
Jeńiske laıyq «Tarlandar»
2 - kezeń
«Tez oıla»,. Qurmetti oıynshylar, bul kezeńde sizderge 10 suraq qoıylady, al sizder, sol suraqqa tez arada, sol sátte jaýap berýlerińiz qajet. Ár naqty durys jaýap 1 upaı.
Al, «Ulan» tobyna iske sát delik.
1. 16 - jeltoqsan qandaı mereke?
2. Ata kimniń ákesi? (ákemniń)
3 Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili (Qazaq tili)
4. Dybystar neshege bólinedi? (ekige daýysty, daýyssyz)
5. Kóje qaı merekede pisiriledi?
6. Aǵashtyń basynda 5 qus otyr edi. 2 – eýi ushyp ketti. Neshe qus qaldy?
7. Esepti qaı pánnen úırenemiz?
8. Aıý qashan uıyqtaıdy? (qysta)
9. Astana qalasynyń sımvolyna aınalǵan ǵımarat? Báıterek
10. Eki qoıanda neshe qulaq bar? (tórt)
Maqsaty: Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereı toıy qarsańynda balalardyń meńgergen bilim deńgeıin anyqtaý, oılaý qabiletterin damytý, sóıleý mádenıetin, jan - jaqty oı órisin jetildirý, oı ushqyrlyǵyn, oqýǵa degen yntasyn arttyrý. Táýelsiz Qazaqstan memleketin órkendetýge, Táýelsizdigimizdiń sheksiz, máńgi bolýyna adal qyzmet etetin bilimdi de jan – jaqty damyǵan, ıntellekti joǵary, batyl tekti, namysty urpaq, shynaıy patrıottar tárbıeleý. Óz Otanyn súıýge, týǵan eliniń tarıhyn, batyr tulǵalaryn tanýǵa shaqyrý;
Kórnekiligi: Elbasy N. A. Nazarbaevtyń sýreti, elimizdiń rámizderi, Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna arnalǵan sýret kórmesi, naqyl sózder jazylǵan plakattar, slaıd – shoý.
Qoldanylǵan qural - jabdyqtar: jalaýshalar, slaıdtar, kompúter, dıskiler, nómirlengen asyqtar, dorba, baǵalaý paraǵy, marapattaý qaǵazdary;
Oıynnyń barysy:
Júrgizýshi: - Armysyzdar qurmetti qonaqtar, oıynǵa qatysýshylar jáne jankúıer qaýym!» Gúlder» toby búldirshinderiniń qatysýymen uıymdastyrylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 25 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Táýelsizdik - baqytym» atty ıntellektýaldy - tanymdyq oıynymyzǵa qosh kelipsizder!
2. – J: Táýelsiz Qazaqstan eliniń tarıhy – Otanshyldyqtyń, erliktiń, eldiktiń ne ekenin dáleldeıtin, tamyry tereń baı tarıh. Elim, Jerim, Otanym degen qasıetti uǵymdar ár adamzattyń óz tabaldyryǵynan, óz otbasynan, óz qalasynan, óz ólkesinen bastalady.
Egemen elimizdiń erteńin nurly eter «barys» tekti namysty urpaq boıynda ulttyq sana kórinis tapsa, aqyl oıy men júreginde týǵan jeri men eline degen súıispenshilik oryn tepse, bul Táýelsiz Qazaqstannyń qalypty damýy, álemdegi eń bedeldi memleketter qataryna umtylý jolyndaǵy nátıjeli kórinisi bolyp sanalatyny anyq.
1 - Júrgizýshi:
Mine, búgingi bizdiń ıntellektýaldy - tanymdyq «Táýelsizdik – baqytym» atty oıyny da osyny meńzeıdi. Joǵary da atalǵan qasıetter sizderdiń de boılaryńyzda bar ekeni jáne táýelsizdik tańynyń jaryq juldyzdary sizder ekeni anyq. Olaı bolsa, ortaǵa oıynǵa qatysýshy toptardy shaqyraıyq.
Ulan toby: (6 oqýshydan)
Tarlan: (6 oqýshydan)
(Ortaǵa «Tarlan» jáne «Ulan» top músheleri shyǵady, oryndaryna jaıǵasady.
Toptarǵa arnalǵan ústelder ázirlenedi jáne ár ústelde toptyń ataýy jazylǵan keste kórsetiledi)
2 - Júrgizýshi: - Rahmet, qurmetti oıynshylar, búgingi oıynda sizderge úlken sáttilik tileımiz.
Al endi, oıynymyzdyń ádilqazy alqasy jáne oıyn barysymen tanystyryp ótýge ruqsat etińizder.
Ádil qazy alqasynyń múshelerimen tanystyrý.
Meńgerýshi: Tamara Moldashqyzy
Ádisker: Aıtolqyn Ádilhanqyzy
Dene tárbıesi nusqaýshysy: Álıa Baqtygereıqyzy
Oıyn 8 kezeńnen turady:
1 - kezeń Tanystyrý Toptyń aty, urany.
2 - kezeń «Tez oıla», oıyndy bastamas buryn et qyzdyrý, ıaǵnı, balalardy oıynǵa baǵyttaý kezeńi. 10 – suraqtan qoıylady.
3 - kezeń «Sen bilesiń be?». Elimizdegi batyr aǵa - apalarymyzdyń beınesin taný.
4 - kezeń «Áripter álemi» Otan, Otaý, Atyraý, Astana,
5 - kezeń «poezıaǵa saıahat» taqpaqtar jarysy.
6 - kezeń «Maqal sózdiń máıegi» Otan týraly maqal jarys
7 - kezeń «mergen» drotıkpen shar atý saıysy
8 - kezeń «Án shyrqaıyq» toppen patrıottyq án shyrqaý
«Kók týdyń jelbiregeni» jáne «Qazaqstan - baqytty» ánin eki top shyrqaıdy.
Mine, qurmetti oıynǵa qatysýshylar, jankúıerler, qonaqtar oıynnyń barlyq erejelerimen tanystyq, iske sát.
Ánuran shyrqalady.
1 - Júrgizýshi: Atyńnan aınalaıyn, egemen el,
Táýelsiz kúniń týdy kenele ber.
Mereıiń qutty bolsyn, Táýelsizdik!
Ǵasyrdyń toıy bolshy kele berer!
Topty tanystyrý
1 - Kezeń
Aty, urany
Ulan tobynyń urany: Ulan alǵa, bıikke samǵa, eshqashan qalma!
Tarlan tobynyń urany:
Arystan júrekti tarlandar,
Alystan samǵaıtyn qyrandar
Biz ǵana bolamyz,
Jeńiske laıyq «Tarlandar»
2 - kezeń
«Tez oıla»,. Qurmetti oıynshylar, bul kezeńde sizderge 10 suraq qoıylady, al sizder, sol suraqqa tez arada, sol sátte jaýap berýlerińiz qajet. Ár naqty durys jaýap 1 upaı.
Al, «Ulan» tobyna iske sát delik.
1. 16 - jeltoqsan qandaı mereke?
2. Ata kimniń ákesi? (ákemniń)
3 Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik tili (Qazaq tili)
4. Dybystar neshege bólinedi? (ekige daýysty, daýyssyz)
5. Kóje qaı merekede pisiriledi?
6. Aǵashtyń basynda 5 qus otyr edi. 2 – eýi ushyp ketti. Neshe qus qaldy?
7. Esepti qaı pánnen úırenemiz?
8. Aıý qashan uıyqtaıdy? (qysta)
9. Astana qalasynyń sımvolyna aınalǵan ǵımarat? Báıterek
10. Eki qoıanda neshe qulaq bar? (tórt)
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
